opeli vastupidavusest
#1

tervist, olex uurimustöö tarbex vaja teada Opel Omega, Calibra, Kadeti ja Astra vastupidavuse kohta. Autode ehitusaasta jääb 90. algusesse. Kui kellegil on mõni antud autodest, siis võiks natuke kirjeldada selle vastupidavust.Smile
Vasta
#2

Kas Opel Rekord ei sobi? Ise olin temaga 7. aastat ,,laulatatud,, Pajatada nii head kui halba. Autu aastast 86.
Terv.Jaanus
Vasta
#3

sobib ikka
Vasta
#4

oopel on tehniliselt auto nagu iga teinegi (mootorid olid toona isegi konkurentidest üle) - aga mainitud ajastu kered ussitavad igast võimalikust ja mittevõimalikust kohast.

KadettE:
veermik on lihtne, midagi kuluvat suurt pole - kui vedrupatju ning amordikinnitusi mitte arvestada, on masinal täpselt 3*2puksi+stabikavarda omad. Otsad võivad anda nõrgemate mootorite puhul esisilla poolassid ning (ventileerimata ketastega) Delco-pidurisadulad, mis pikapeale meie augulistel teedel kolisema hakkavad. Käsipidur on totter - tema reguleerimist pole ette nähtud (aga TÜV tahab ju ühtlaselt töötavat SEISUpidurit), ainukeseks reguleerimisvõimaluseks on (nii trummel- kui ketassillal) trossikõri vastava poole \"pikendamine\" seibide lisamise teel. Sharniirid-rooliotsad-laagrid maksavad kõik B-osana < 200eek. Oma käigukastidega muret pole olnud - aga ühel tuttaval suutis differ kuidagi kokku joosta. Kas tal ka kastis õli oli, ei tea. Sidurid kestavad kenasti (tross võib muidugi kuluda - aga ca 100+eek ning 1/2h tööd pole IMO kukrut-tappev ega selgamurdev).
mootor: 13S (1.3, 55kW) pidas vastu vaid 250Mm (kolvirõngad+nukkvõlli 1.silinder...). Samas C20XE (2.0, 110kW) on praeguseks 240Mm läbinud - ning on tippvormis (v.a. hüdrotõukurid, mis üldiselt opelitel 200+Mm puhul külma mootoriga enda olemasolust teada annavad; minul maksavad 16tk B-osana ca 4keek). Mõlemad mootorid liikusid poolsündiga. Karbuss- ja monopritsemootoritel on teatav jagajakaane tüüp (vist oli ära tuntav punase värvi järgi?), mis pragunema/tahmama kippus. Karbussmootoritel lisaks veel süüte vaakumregulaator (mis enamikul masinatel ei tööta - kui teda just äsja vahetatud pole) ning ka automaattoores - millel (metall-)\"poolkuu\" kõige labasemal kombel ära kulub.
elektriga (ptui-ptui-ptui) muret pole olnud - v.a. aku massijuhtmed, mida 1.3 motol kulus müstilisel kombel lausa 2tk. No ja 1.3 moto ajal said ka nii starter kui gene uued harjad.
(tolle aja) opelite plussiks on veel see, et lisaks mootoritele on ka paljud kere-veermiku külge kinnituvad jupid ühised - mis kajastub B-osade saadavuses ja hinnas.

teet,
6a kadett 1.3 roolis ning pea 2a kadett 2.0 DOHC roolis
Vasta
#5

Minul oli siis Opel Rekord Caravan 2.0S mootoriga.Aastaks 1986.Paneks kirja kõigepealt auto head küljed.
Suur ja mugav auto. Kuna auto ostmise hetkel oli peres juba kolm põnni siis mahtusime kenasti sinna koos turvaistmete ja -hällidega ära. Universaalkere võimaldas ka koera kaasa võtta. Vedrustus ka igati korralik. Kui tagumise istme alla lased sai peaaegu ,,veoauto,, mõõtu pakiruum, ja magada oli seal ka võimalik. Kahe liitrine mootor võimaldas vedada nii telliseid täis haagist kui treila peal Ford Serrat. Jupid olivad kah suht odava hinnaga ja lammarites oli seda sorti massinaid siis küll ja küll võtta.
Mõned negatiivsed elamused:
Oma suure salongi tõttu oli auto talvel küllaltki külm. Kuna see auto oli toodud Saksast oli tal soojendusradikas peaaegu olematu mõõduga. See sai asendatud Datsuni omaga ja olukord paranes kohe. Bensa kulu oli kogu aeg kusagil 10 ja enam saja peale, ei aidanud ka karpa sisu vahetus. Ja karpa ise oli ka suht kapriisne element. Tagumised pidurid ei võtnud ka kunagi nii nagu ülevaatajale oleks meeldinud. Käsipidur aga igati OK. Roostetas aga Opel koledal kombel. Ja seda nii mõeldavatest kui ka mõeldamatutest kohtadest. Lõpuks jäigi seisma selle tõttu et esisild lahkus kere küljest rooste tõttu.
Terv.Jaanus
Vasta
#6

Jaanus Kirjutas:Tagumised pidurid ei võtnud ka kunagi nii nagu ülevaatajale oleks meeldinud.
jah, meenub mullegi, et ka uued klotsid+õli ei aidanud trummel-tagasilla puhul (trumlid olid kah eelnevalt vahetatud). Aitas aga toona \"üleliigne\" Koidula...

ketas-sillaga oli jälle teine jama - ülevaatusnormi küll täitis, aga suht jeeli-jeeli. Nimelt üks tagumine pidur võttis liiga hästi. Ketaspiduriga (taga) Opelitel on kummagi poole jaoks oma rõhuregulaator - ning vanal autol ei pruugi nad enam ühtviisi töötada. Kadetile enam uusi ei saa (ei toodeta). Oeh, meenutaski mulle, et peaksin uuemate opelite regulaatorite sobivust uurima - masin olgu ikka tip-top korras! Smile
Vasta
#7

Kinnitaks eelpool öeldut \'90 Vectra 2,0i näita varal. Toona kümme aastat vana auto ussitas nii mühises, aga tehnika poole pealt polnud suurt midagi ette heita. Vigu küll oli, aga need peamiselt eelmiste omanike hooletuse tagajärg. Mootor töötas muidu nagu kellavärk, ainult niiske ilmaga oli tegemist, et käima saada. Ükskord pidi teise auto järel poolteist tiiru ümber Õismäe vedama, enne kui käima läks.
Sõiduomadused olid küll tipptopp, mugavust oli ja võimsust ka.

Ja veel oopelitest ja roostest - mu onu tuttaval oli \'83 Kadett, millega ta avarii tegi, libises teelt välja ja pani tagumine ots ees vastu puud kõksu ära. Aga vaene oopel oli nii roostes, et auto esiosa murdus selle põrutuse peale kusagilt uste esiservade kandist ära ja vajus alla a la Concorde.

Rover 3500 - European Car of the Year 1977
Vasta
#8

Kui sobib 88 aasta Omega siis jagan ka kogemusi.Tuli Saksamaalt 1999.a. suvel ja minu käes oli kaks aastat. Mootor 2,0 manuaalkäigukastiga,kere oli siis tihe aga meie teedel raputas selle aja jooksul siiski ära pehmeks. Vaatamata kartustele ei roostetanud nagu oleks võinud Opelist oodata(keegi küll ei usu aga siiski),tekkisid esimesed väikesed rooste kolded tagatiibadel. Vahetasin kaks korda siduritrossi ja siduriketast. Viimast sai teistkordselt vahetatud Salomest ostetud praakketta pärast(ketas 5mm tsentrist väljas!).Termostaat sai vahetatud kõrgema tempi pääle ja salong sai soojaks.Muud kuluartiklid muidugi juurde mahlad,rihmad,küünlad jne. Lasksin taastada rooliotsad välimised ja \"kondid\". Igal kevadel ja sügisel muidugi kippusid esimesed pidurisilindrid kinni jääma, nende puhastamisega sai siis tegeldud.Korra vahetasin esimesi ja tagumisi piduriklotse.Ühel korral pani see auto mu siiski proovile aga õnneks mitte tema süül:Nestest tangitud bensiin lihtsalt enam ei põlenud.
Kokkuvõttes võin öelda, et hea, mugav ja väga vastupidav auto! Kui võrdlen neid kulutusi ja läbisõitu (minu käes ca 50000km)oma praeguse 91 aasta VW Passatiga siis ... Parim mis mul siiamaani on olnud.VW pole auto.
Vasta
#9

Juttu opel asconast 86 a. Auto on suht vastupidav. Kere ka nii väga ei mädanenud. Mootoris on kõik lihtne ja loogiline. Võrreldes 91 a ford orioniga minuarust palju paremini ehitatud masin.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne