tahaks mootorit veidi kobedamaks ehitada
#1

tere
on huvi tekkind mootorit järele aidata. mida ja kui palju annab tavalise 1500 cm3 karpamootori puhul- 1)plokikaane madalamaks lihvimine (mitu mm?), 2) gaasijaotusvõlli nukkade teravamaks tegemine, 3)hooratta kergemaks treimine (kui palju?) ?

milline osa neist kolmest kõige võimsamalt mõjub ? tahaks lihtsalt huvi pärast oma remondilaual ootava mootori peal katsetada, aga ei oma erilist kogemust. Ei pretendeeri mingile raketimootorile, tahaks lihtsalt natuke erksust juurde tekitada teha, oleks põnev katsetada

kust leida kirjandust/linke sellistel teemadel, kus oleks asjad lihtsasti ära seletatud ja mida oleks mõnus lugeda?

rainer
Vasta
#2

oeh, jälle üks ehitus-teema, kus mikromootorile paari hobust juurde otsitakse Sad

ok, kui arvad tõesti, et \"kirjateel\" targemaks saad ning netiotsinguid ei oska/taha kasutada, siis kuula aga pealegi (noorte) \"tuunijate\" mula. AGA \"testimise\" all. Seda enam, et ega mootori mark ega tüüp ju ei oma mingit tähtsust?
töömaht 1.5 =>kas miski japs või http://foorum.mosseliiga.ee/index.php

t,
\"kirja-teel-saadud-juhiste-järgi-tuunijatest\" kopp ees
Vasta
#3

Mis mootoriga tegu? Eri mootoritele mõjuvad eri tegevused erinevalt.

Punkt 3 ei anna võimsuse mõttes midagi. Modifikatsiooni efekt avaldub võidusõidus kiiremate käiguvahetustena, tänaval on selle väärtus kaheldav.

Plokikaane millimeetrite asemel vaata surveastet - mõõda ära põlemiskambri ruumala ning jaga ühe silindri töömaht sellega. Kindlaid numbreid, mille poole püüelda, on lambist raske anda, tasub shnitti võtta võidusõitjatelt või nendelt, kes sellesama mootoriga on mingeid arvestatavaid tulemusi saavutanud.

Ma ei tea, mida sa mõtled nukkvõlli teravamaks tegemise all (kas \"teravamaks tegemist\" ehk klapitõusu suurendamist või otseselt nuki kitsamaks lihvimist), aga üldiselt nukkvõlli ning surveastme timmimise läbi see põhiline vabalthingava tuunimine käib.

Olenevalt mootorist võib tulemusi anda ka kaante voolavuse parandamine (porting), aga siin pole rusikareeglit, iga mootor on erinev.

Linke ja kirjandust otsi vastavalt mootori tüübile, aga tasub meeles pidada, et eduks otseteed ei ole. Juhul, kui sul just ei ole ees hästiõnnestunud mootorit, kust KÕIK lahendused kopeerida annaks, ei saa mingite paarilauseliste infokildude järgi ehitades olulist võimsuse kasvu.
Vasta
#4

Teet, tegelikult tuleks ehk kirjutada mingi ammendav FAQ selliste küsimuste ennetamiseks. Ei tahaks jah, et Tehnilisest saaks kõikvõimalike kolvipuurijate ja hoorattalihvijate \"nõuannete\" nurk, samas palju seda infot eesti keeles on, mida algaja mootorituunija lugeda võiks? Tegijad ainult teevad ja ei räägi, rääkijad jälle ainult räägivad ja midagi mõistlikku ei tee. Nii need legendid hooratta puurimisest ja nukkade käiamisest tulevadki.
Vasta
#5

tere

mida annab (väga jämedas plaanis) nukkvõlli nukkide lihvimine (alumise jämedama poole pealt sujuvalt tipu suunas) selliselt et klapitõus kasvaks u 1...1.3 mm? (mootor on tavaline 4 silindriga 1500cm3). kas hakkab teoreetiliselt paremini pöördesse minema? kas sellega suureneb ka klappide kattenurk? max väändemomendi ala läheb graafikul kitsamaks?

rainer
Vasta
#6

Mis mootor?

Üldiselt oleneb see sellest, milline osa kaanest piirab segu liikumist silindrisse-silindrist välja kõige rohkem. Kui selleks on klapid, siis on klapitõusu suurendamine paremate tagajärgedega, kui kanalid, siis väiksematega. Laias laastus ma hindaks võimsuskasvu nii, et kui võimsus tõuseb 10%, on töö õnnestunud, kui 15%, siis tipptase. Samas toob selline muudatus üldjuhul kaasa pöördemomendi kasvu ka madalatel pööretel, seega on tegemist üsna tänuväärse modiga.

Kas sa klappide kattenurga all mõtled durationi? Kui jah, siis mitte tingimata. Duration sõltub jämedalt öeldes nuka pikema otsa laiusest, kui pikemat otsa ei muuda, siis probleeme ei tohiks tekkida.

Samas tuleb selle töö juures meeles pidada järgmisi asju:
- nukkvõlli lihvimine ei ole igale töökojale jõukohane, tuleks valida selline, millel on ka kogemusi
- tuleb kontrollida, kas klapimehhanism kannatab suuremat tõusu, st kas miski ei hakka kuhugi vastu käima (ka klapp vastu kolbi ja klapivedru keerud omavahel)
- klapivedrud tuleb vahetada jäigemate vastu
- tuleks otsida keegi, kes sama mootoriga on juba häid tulemusi saavutanud, näiteks mõni võidusõitja, ja nõu küsida, sest foorumisoovitused on ja jäävad üsna umbmäärasteks
- enne tööle asumist tuleks otsida, kas antud mootorile pole saada valmis nukkvõlle - tuleb ainult marginaalselt kallim kui olemasoleva kohandamine, aga tulemus on üldjuhul parem. Juhul kui pole, siis tuleks kaaluda selle mootori sobivust üleüldse, sest põlveotsas performance juppide tegemine nõuab kümneid kordi suuremaid kogemusi, kui nende külgekruvimine ning viimane on ka juba päris keeruline.
Vasta
#7

Tavaliselt on nii, et pelgalt nukkvõlli parameetrite muutmisega ei muutu positiivsemaks suurt midagi kui ei muudeta mootori muid parameetreid samaaegselt. Pigem võib tulemus tulla negatiivsem...

Vasta
#8

svenson Kirjutas:Tavaliselt on nii, et pelgalt nukkvõlli parameetrite muutmisega ei muutu positiivsemaks suurt midagi kui ei muudeta mootori muid parameetreid samaaegselt. Pigem võib tulemus tulla negatiivsem...
no ära nüüd hirmuta Smile
kuigi jah, 1.5 moto on natuke vale koht, kust võimsust otsima hakata - palju kallim lõbu, kui mingi asisema mootori ehitamine.

nukkvõlli ajastuse/faasi sättimisega saab juba palju muuta (näiteks vtec+muud kaubamärgid) ja näiteks kahe nukkvõlliga motol saab väljalaske nukkvõlli varasemaks (oli vist ikka varasemaks?) tõstes kõrgetel pööretel jõudu juurde.
minul olid mõlemad nukkvõllid 1 hamba võrra (s.t. 1/42*360kraadi) hilised - ja see andis madalatel pööretel jõudu juurde (dünos testitud), aga lõppvõimsus kadus. Tehaseparameetrid muutusid (tõmmatud sai ilma õhufiltrita, muidu olid näitajad kehvemad):
110kW@6000rpm asemel oli 102kW@5300rpm
196Nm@4800rpm asemel oli 210Nm@3600rpm

võimsuskõver nihkus lihtsalt allapoole - hea igapäevasõiduks, s*tt kiirendamiseks.
Vasta
#9

muidugi jah, kuna kasutaja \"raineril\" oli juba eelnevalt üks kole sarnane tjuunimis-teema, liitsin tema uue tuuninguringi (seekord siis nukatuuning) kah siia.

teet
Vasta
#10

Teet, tegemist on siiski asjaliku teemaga, kus hulga kasuliku juttu.

Selle minu väite tagamaa ei ole muutuva faasijaotsega mootori kohta vaid siiski tavalise ühe nukaga mootorite jaoks, kus võib juhtuda, et soovitud tulemuse asemel juhuts hoopis vastupidine. Enne soovitaks muidugi põhjalikult tutvuda konkreetse mootori karakteristikutega ja andmetega, mis leida on võimalik. Seejärel endale selgeks teha, kuhu piiridesse jääks soovitud jõu juurdekasv. Kas madalatel või soovitakse suuremat momenti kõrgematel pööretel. Päris kõike korraga kahjuks ei saa...
Vasta
#11

rahune nüüd maha teet, egas tegu ole kuritegelike küsimuste esitamisega, pigem sportliku huviga üht küllaltki legendaarset vanat FMC V4 mootorit vähe reipamaks muuta, ei viitsi originaali taastada, tahaks väikse \"kuuki\" ikka kaasa panna asjale. infot-joonist-ajalugu-linki on sitaks, v.a. nukk, milliseid võib tõesti tellida mitmes sätungis krõbeda raha eest, kuid pea võimatu leida kirjeldust/mõõtu konkreetse nuki kohta. eelistaks nagu ise asja katsetada ja mõistlikus vahemikus, mitte nüüd kohe käiaga kallale hüpata ja mingisugust külasepa-turborida ajama hakata. aga noh, hea küll. meeldiv foorum sellegipoolest
Vasta
#12

IMO võiks alused siiski netiotsinguga endale selgeks teha. Selle jaoks nett ju ongi - et (salvestatud) asju otsida - või kuidas?

jah tõesti, esialgse teemapüstituse kohta läksin ma \"turri\", kuna too oli ju \"jalad harkis vastuste nõudmine\". Aga ajal, mil ma oma esimest kommentaari kribasin, muutus esimene postitus juba viisakaks ning muuhulgas lisandus sinna ka:
rainer Kirjutas:kust leida kirjandust/linke sellistel teemadel, kus oleks asjad lihtsasti ära seletatud ja mida oleks mõnus lugeda?
niiet vabandan oma \"ülbitsemise\" pärast.
väga hea koht päris nullist alustamiseks on http://www.howstuffworks.com. Nukkvõll on inglise keeles camshaft.
edasi juba sõber guugel, nuka puhul topid aga sisse näiteks märksõnad duration ja overlap - ning juttu leiab oioikuipalju. See siis üldisem taust.
Vasta
#13

Ah ära pane liigselt tähele, räägi parem mille peal see mootor on? Mingi vanem Taunus?

Üldiselt see lihvimine tuleb ka ikka üsna krõbeda hinnaga, aga haruldasema mootori puhul vist tasub puhtrahaliselt rohkem ära. Iseasi on see, et peab ikka üsna hästi teadma, mida sa teed. Mina joonistaks originaalse nukaprofiili mingisse CAD programmi ja hakkaks seda seal virtuaalselt keerama-lihvima-mõõtma, otsides kõige sobivamat kombinatsiooni durationist ja liftist. Seda võib muidugi ka paberil teha, aga keerulisem on.

Ümber lihvitud nukkvõllidega on veel see häda, et kui nuka lamedam ots tuleb lihvida võlli enda sisse, siis võlli tugevus väheneb märgatavalt. Ma ei tea küll, kui suur probleem see reaalselt on, aga hoiatusi olen kuulnud küll.
Vasta
#14

saab 96

tahaks väheke ergutada, käed sügelevad, varutükke kuur täis, nii et paari võllikese korstnasse kirjutamine ei ole tappev

rääkides headest linkidest - siin 1 näide : http://sg.geocities.com/saab96rally/Comp...index.html

kahjuks siin ei anna paraku nuki modimise joonist. sooviks sättida nii et asi üle jõu ei läheks, aga samas saaks ka mõnu tunda et midagi on ära tehtud. üldiselt - selles \"mikromootoris\" on mahla varuks küll ja küll, kui oleks piisav kinnisidee ja ressurss, võiks vabalt lõpetada ilma kosmiliste lisandusteta ka 120 ja rohkem hp, mis oleks enam kui küll 940 kg tyhikaaluga auto jaoks. see aga pole minu plaan - tahan et see mootor sobiks ikka ka igapäevasõiduks. (saab 96 muide pole võidusõitudel sugugi tundmata isend, alates mitmekordsest monte carlo võidust ja 2takti aegadest, kuni kõikvõimalike muudeni välja, rääkimata 99 ja klassikalise 900 epohhist). isegi tavaline stock 96 (kui korralikult paika kruvitud) suudab üllatuslikult kummi suitsetada, mida sellise välimusega seljakotilt tihti oodatagi ei osataks, õhutakistusteguriga ilmselt kotib pooled tänapäevakad ära

aga jah - see millike-poolteist klapitõusu ei viiks selle võlli puhul nukki võlli pinna sisse, seal varu küll, küsimus on pigem selles, et kuna ei ole siiani leidnud konkreetse asja kohta joonisevärki, tekib mõneti jalgratta leiutamise oht ja täitsa pimesi tegemisel pole ju ka mõtet. tuleb end õuverläpi ja djureisjöni asjus väheke rohkem kurssi viia.CAD oleks ilmselt jah super, saaks programmigi (saaks Solid Edge´gi), aga mõistus selle kasutamiseks liig napp
Vasta
#15

rainer Kirjutas:tuleb end õuverläpi ja djureisjöni asjus väheke rohkem kurssi viia.

Igaks juhuks toon linkidena välja ka selle teema raudvara:
http://tqhq.ee/dir.php?id=39#2
http://www.chevyhiperformance.com/techar...0405_lobe/

Mis puudutab ingliskeelseid väljendeid, siis ma kasutaks hea meelega eesti keelt, kui eesti keeles oleks iga asja kohta üks konkreetne termin, mitte nii et Pärnu vanadel rallimeestel omad sõnad ja Tallinna tuuningufirmal omad. Ingliskeelsed väljendid on lihtsalt täpsemad.
Vasta
#16

ei, jummalapärast ega ma midagi mõelnudki, lihtsalt kirjutasin rahvuslikus kirjavõtmes. tänud heade linkide eest - chevyhiperfoomansi peale polnud sattunudki
Vasta
#17

Lugesin, uurisin-puurisin. tõesti - nüüd saan aru küll, et võisin oma esimese postitusega ärritada, seda enam, et siia foorumisse selliseid minu küsimustega tegelasi ilmselt üsna tiheda rütmiga sajab - postid kord paremini, kord hullemini esitatud kujul. jõudis ka palju reaalsemalt kohale, et tavalisest stock-häälestusest välja viies läheb mootori \"magus\" palju kitsamasse efektiivsuse ribasse (mille sattumist soovitud rpm vahemikku on oskuste-info-riistade abil võimalik muidugi ise suunata), nii et võttis algul kohe mõtlema, aga \"ära veel ei löönud\" Wink

R
Vasta
#18

vastavat inffi saabifoorumist Maailmas on mootoreid, mida on ehitatud nii palju, et nende puhul ei tasu mitte jalgratast leiutada.
Et sellist asja ehitada, peab olema täielik fänn, või siis omama palju üleliigset aega ja raha ja närve ja kannatlikku naist Toungue
Tõsta parem 1.7 mootor vahele. Usun et parim hinna ja hobujõu kasvu suhe.
Oma kogemustest võin öelda, et kui orienteeruda auto sportlikkusele, siis 120 hj-st, mis 75hj pealt tulles võib suur number tunduda jääb väga kiirelt väheks... Tahaks ikka juurde ja juurde Smile Kõige odavam \"tuuning\" on osta võimsam auto ja see korda teha ja sellist klassikat pidem hoida muuks otstarbeks. Aga see on ainult minu arvamus...

E23
Vasta
#19

rainer Kirjutas:jõudis ka palju reaalsemalt kohale, et tavalisest stock-häälestusest välja viies läheb mootori \"magus\" palju kitsamasse efektiivsuse ribasse (mille sattumist soovitud rpm vahemikku on oskuste-info-riistade abil võimalik muidugi ise suunata), nii et võttis algul kohe mõtlema, aga \"ära veel ei löönud\" Wink

See ei ole tegelikult vältimatu, on mode, mis annavad jõudu juurde kõigil pööretel. Kõik oleneb sellest, kui palju on stock mootorisse tehases varu jäetud.

See on muidugi õige, et alustada tasub sellele mudelile paigaldatud suurima mootori vahele tõstmisest ja et jalgratta leiutamine on üks tänamatu töö. Samas neid vaheletoppijaid ja \"displacement beats ... blablabla\"-vendi on kõik kohad täis, huvitavaks läheb elu ikka siis, kui ninapidi mootori sisu kallale minna. Soovitavalt siis suurema mootori sisu Smile
Vasta
#20

Eks kõige lihtsam oleks alustada sellest, et viia kollektorite ja plokikaane (miks ka mitte vee ja õlikanalite avad ploki ja kaane vahel) tihendite järgi samasse mõõtu ja eemaldada ka valujäljed. Pidavat hästi mõjuma.

Huvi pärast tahaks teada, kas keegi siinsetest sõnavõtjatest on nukkvõlli kunagi lihvinud - kokkupuutunud sellega rohkem kui kirjanduse ja interneti teel. Ja kuidas on nukkvõll üldse termotöödeldud? Kui ta on tsementiiditud pinnaga ja see osaliselt maha lihvida, siis see ei pruugi üldse hästi mõjuda kulumiskindlusele.
Eks loogika põhjal ise uuriks põhjamaade poegade käest, soomest-rootsist nt. soome saabifoorum Seal neid vast ikka aastaid \"tuunitud\" ja äkki kellelgi leidub garaazinurgas või kapotiall nukk, mille andmeid on nõus jagama. Näiteks kiirel pilgul leidsin sealt http://www.green-beast.net/ seal tüüp on lasknud mitu korda nukka lihvida järsemaks. Äkki on ta nõus jagama infot, et kuipalju jne.



Mõni auto tundub, et lippab kui loom, aga paned stopperi käima, siis ei liigukski nagu, teine samas läeb vaikselt ja mõnusalt, aga heidad pilgu spidole ja imestad, et kuidas nii palju juba kiirust... mõnikord teevad natuke sportlikuma häälega summuti ja teistsugused istmed jms tunde, et auto liigub ergalt... eks saab niimoodi ka minekut juurde, vähemalt psühholoogiliselt.

E23
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne