[Aspelund]

Vanu 1938. aasta Päevalehe lõikeid sirvides (keegi oli järjejuttu välja lõiganud), jäi mulle silma üks foto, mis oli sama väljalõike teisel küljel.

Tegu oli siis pildiga külgvankripaarist Adolf Salben/Ott Kiplok, kes külgvankrite stardis 4. septembril 1938 suutsid läbi sõita umbes pool kilomeetrit, kuid siis tollases Metsavahi kurvis rajalt välja, vastu kõrval olnud elamu aeda sõitsid.

Õnnetus oli küllaltki ränk (see on ka pildilt näha) ja Adolf Salben suri peale haiglasse viimist samal õhtul. Tema paarimees Ott Kiplok suri aga saadud vigastustesse seitse kuud hiljem, kuigi esialgu peeti neid kergeteks.

Teadaolevalt oli tegu esimese võistleja surmaga lõppenud õnnetusega Eesti mootorispordis ja tänase päevani vist ka ühe rängima õnnetusega.

Nii et kes sõidab vahel mööda ringrada, võiks hetkeks Metsavahi kurvis hoo maha võtta ja meenutada neid vapraid, kes seal kihutanud ning selle käigus ka elu kaotanud.

Kaks pilti siis ka:

Salben pärast starti ja avarii (pildi allikas Päevaleht, september 1938).
http://www.pilt.ee/photo/29560/7334070/

Metsavahi kurvi asukoht (ring ümber):
http://www.pilt.ee/photo/29560/7334112/

Asp

[emsa]

Samal teemal on pikk lugu mootorispordi ajakirjas \"Auto\" 7/1938. Adolf Salben oli tõepoolest esimene Pirita ringrajal hukkunud võidusõitja, kahjuks mitte viimane. Kurv on täna tuntud rohkem S-kurvi nime all.
Käesoleva aasta 4. juunil on kiired masinad taas rajal. Võib-olla viimast korda.

[Tim Thomson]

Seda ma ei olegi varem kuulnud. Seitse kuud on ikka väga pikk aeg, vist oli mees koomas kogu aja?
Kas on ka teada, mis asjaoludel õnnetus juhtus, kas korvimees ei jõudnud piisavalt kallutada ja masin läks üle võlli või oli tegu tehnilist laadi probleemiga (nt. mingi jupp purunes vms)? Kodarad paistavad pildil terved olema ja rattad paigas; tundub, et viskas üle (korv paremal pool ja paremkurv ka, väike näpukas korvimehe poolt ja kohe on kummuli).
Keegi tark mees kunagi ütles, et motoringrajasõit on nagu täppisteadus - kallutad kurvi sisse teades, et kiirus peab olema täpselt 130km/h. 129km/h - ja kaotad sekundi. 131km/h - ja oled surnud.

[Aspelund]

Veel tasub meeles pidada, et Pirita ringrada oli siis kruusakattega, asfaldist ei osanud keegi unistadagi.

Asp

[Stemugram]

Sellest õnnetusest oli pisike äramärge ka tolleaegses ajakirjas \"Nädal pildis\".Ja ka Salbeni ärasaatmisest oli pilt.
\"Nädal pildis\"kajastas tollel ajal ka Pirita võistlusi pildis ja sõnas.Ühes numbris leidub ka foto õnnetusest hipodroomi võistlusel.Tabatud oli fotole täpselt kukkumise moment.
Samuti oli ühes nr.is pilt just Inglismaalt motoklubile saabunud \"Velocette\" spetsiaalsest sportmasinast(kus oli ka märgitud,et sellistel masinatel on võimalik saavutada isegi pea 200 km tunnikiirust).

Ükskord leidsin netist sellise lehekülje kus on arvutisse skännitud hulk vanu eesti raamatuid.
http://www.tarkvarastuudio.ee/grafo

Seal on ka valik numbreid aastatest 1936 kuni 1965 \"Nädal Pildis\" ja \"Pilt ja Sõna\"

Kahjuks seda numbrit pole kus sellest õnnetusest juttu on aga on olemas number kus on juttu \"Velocettest\"

[manic]

Vana teema uuesti üles. Täpsustuseks Kiploki surma asjaolude kohta: Ott ehk Otto Kiplok toibus õnnetusest, kuid ta jäeti haiglasse, sest tema murdunud reieluu ei tahtnud kuidagi kokku kasvada. Ta veetis kõik need ligi 7 kuud Tallinna keskhaiglas, kuni 1939. a. märtsis otsustati talle operatsioon teha. See kulges edukalt, Kiplok tuli teadvusele ja alguses näis, et kõik on korras. Kuid mõne aja pärast tekkisid tüsistused ja 20. märtsi õhtul ta suri.

Vt nt Rahvaleht 22.03.1939 lk 4 (http://dea.nlib.ee/)