gaz 53 motoga probleem
#21

Keerates väntvõlli 360*hakkab väljalase lõppema ja sisselase on juba avanema hakanud.
Ehk siis mõlemad klapid on hetkeks lahti.Vajalik on see selleks,et heitgaasil on inerts,mis tekitab silindrisse vaakumi.Kui sel hetkel kui silindris on vaakum avada ka sisselaskeklappi,siis ei lähe see vaakum raisku vaid sisselaskest satub osa segu silindrisse juba enne kui kolb alla hakkab liikuma.
Nimetatakse seda klapikattumiseks ja see on üks olulisemaid näitajaid nukkvõlli valikul.
Kui sulgeda väljalase liiga hilja,siis hakkab heitgaas silindrisse tagasi voolama
ja silindrisse jääb osa töötanud gaase,mis halvendab põlemist.
Liiga vara sulgemise puhul jääb aga silindrisse ülerõhk ja sisselaskeklapi avanemisel liigub see sisselaskesse ja sisselase algab hiljem.
Järelikult on mootori omaduste seisukohalt ülioluline paigutada klappide kattenurk kolvi liikumise suhtes õieti.
Kui klapid on kolvi üss võrdselt lahti on nukkvõll keskel.Kui väljalase on rohkem avatud on nukkvõll hiline.Kui sisselase on rohkem avatud on nukkvõll
varajane.Tehas on nullpunkti reeglina ette näinud üss,kuid katseliselt on võimalik leida nukkvõlli keerates ka antud mootorile sobivam seis.
Kui otsida nukkvõlli keeramisega üles suurim klapivahe ja panna siis klapivaheks mõlemale klapile näiteks 1mm,siis keerates väntvõlli asendisse,kus kolb on üleval ja väljalase on just lõppenud ja sisselase alanud
saabki lehtkaliibriga mõõta.Kui vahed on võrdsed on nukkvõll nullis.
Kui sellises seisus pole kummalgi klapil vahet siis tuleb klapivaheks panna
näiteks 2mm(Gaz-53 sportvõll)ja proovida uuesti.
Vasta
#22

(19-11-2009, 18:19 PM)2715 Kirjutas:  Keerates väntvõlli 360*hakkab väljalase lõppema ja sisselase on juba avanema hakanud.
Ehk siis mõlemad klapid on hetkeks lahti.Vajalik on see selleks,et heitgaasil on inerts,mis tekitab silindrisse vaakumi.Kui sel hetkel kui silindris on vaakum avada ka sisselaskeklappi,siis ei lähe see vaakum raisku vaid sisselaskest satub osa segu silindrisse juba enne kui kolb alla hakkab liikuma.
Nimetatakse seda klapikattumiseks ja see on üks olulisemaid näitajaid nukkvõlli valikul.
Kui sulgeda väljalase liiga hilja,siis hakkab heitgaas silindrisse tagasi voolama
ja silindrisse jääb osa töötanud gaase,mis halvendab põlemist.
Liiga vara sulgemise puhul jääb aga silindrisse ülerõhk ja sisselaskeklapi avanemisel liigub see sisselaskesse ja sisselase algab hiljem.
Järelikult on mootori omaduste seisukohalt ülioluline paigutada klappide kattenurk kolvi liikumise suhtes õieti.
Kui klapid on kolvi üss võrdselt lahti on nukkvõll keskel.Kui väljalase on rohkem avatud on nukkvõll hiline.Kui sisselase on rohkem avatud on nukkvõll
varajane.Tehas on nullpunkti reeglina ette näinud üss,kuid katseliselt on võimalik leida nukkvõlli keerates ka antud mootorile sobivam seis.
Kui otsida nukkvõlli keeramisega üles suurim klapivahe ja panna siis klapivaheks mõlemale klapile näiteks 1mm,siis keerates väntvõlli asendisse,kus kolb on üleval ja väljalase on just lõppenud ja sisselase alanud
saabki lehtkaliibriga mõõta.Kui vahed on võrdsed on nukkvõll nullis.
Kui sellises seisus pole kummalgi klapil vahet siis tuleb klapivaheks panna
näiteks 2mm(Gaz-53 sportvõll)ja proovida uuesti.

Kui kolb on üleval ja väljalase on just lõppenud ja sisselase alanud, on tegemist klappide kattenurgaga, mis tähendab, et klapid on lahti. Ei saa mina aru, kuidas siis saab klapi ja nookuri vahel mingisugust vahet mõõta, no ei saa aru, sry, seleta mulle, olen nii lammas ei saa aru noh....
Sellest saaksin aru, kui näiteks sellel hetkel intikaatorkellaga mõõta, milline klapp on rohkem lahti surutud!
Vasta
#23

Kui panna survetakti lõpus klapivaheks näiteks 2mm,siis on ka klapikattumise
ajal klapivahe olemas ja saab kaliibriga mõõta et kumb klapp oleks rohkem avatud.
Seda saab mõõta ka 2 indikaatorkellaga ja on veel mõned võtted kuid kaliibriga mõõtmine ei eelda 2 kella olemasolu ja annab sama tulemuse.
Vasta
#24

ahsooo, jälle targem.
tänksSmile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne