Likvideeritud raudteed
#1

tean, et nõmmelt ülevalt, läks läbi kitsarööpaline kunagi, nüüdse Rahumäe kalmistu juures hargnes kaheks, üks läks vasakule, nüüdsele kelgumäele, teine läks aga paremalt. kes nõmmet teab siis järve selveri juures on sild, mille alt läheb praegu raudtee, sealt läks üle. edasi liivale ja rohkem ei tea.
Männikul, endiste sõjaväe kasarmute juures on olnud ka,

aga niipalju kui olen viimasel ajal sõitnud pääsküla rabas siis olen näinud pikkadel metsasihtradadel neid puu juppe mis alla käisid. keegi teab, kas sealt läks midagi kunagi ?

Smile

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta
#2

Nii palju kui mina tean läks too wassak haru Mustamäe poole.See oli osa tollasest kindlusraudteest,mis aga lammutati20 aastatel.Noid endisi kitsa raudteetamme on senini näha ka Iru silla manu.
Vasta
#3

fic Kirjutas:...nüüdse Rahumäe kalmistu juures hargnes kaheks...
Seal on Rahumäe jaamahoone varamedki veel alles. Mis selle kolmnurga sisse jääva krundiga muidu toimub? Paar kuud tagasi oli näha seal buldooseri tegutsemisjälgi ning uusi aiaposte maa sees.
Vasta
#4

Harku karjäärist läks ka lai tee otse Pelguranda.Tollest alles veel tamm.Mingi aig oli linnaisadel mõte sinnba teha autotee aga asi läks wist rukkisse.Saaremaal on paljud teed ehitatud raudteetammile kus kunagi rong sõitnud pole.Kitsast teest veel niipalju,et osa praegusest Rapla -Märjamaa lõigust ongi ehitatud tollasele tammile.Tee äären on ka säilinud jaamahooned.Too tee mis läheb Tähetornist Harku pääle on ka endine kindlusraudtee oma.See oli edimene kitsa tee hävitamine 59 aastal.
Vasta
#5

regard. seljuhul anna link
stretch. mul jäigi see mainimata, igastahes mingid suured mullahunnikud on seal jah. enam ei teagi.

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta
#6

Pärnus oli kunagi Port Artur 1 kõrval rongijaam, jaamahoone on veel säilinud see kollane maja milles on Kasiino ja Kinnisvarabüroo Prior kontor. Sealne raudteede rägastik oli suht suur. Säilinud on ainult üks haru ja selle pakud, millele rööpad/liiprid pandi ja seda ka ainult Pärnu REV-i ja Decora taga, edasipidine osa on juba ära koristatud/mädanenud. Räägitavasti veel 60 `ndate lõpus oli see raudtee veel kasutuses.
Vasta
#7

Põhjalik info kitsarööpmelise kohta on siin.
Vasta
#8

Tuld ja kurja neile kes raudteid üles korjavad! Haapsalu-Riisipere sai eelmine aasta ajalooks ja Pärnu-Mõisakülat tabab tänavu sama saatus! Enam ei rahuldata haruteede lammutamistega,nüüd võetakse lausa terveid pealiine üles!

Haapsalu-Riisipere trassipildid leiab http://www.pilt.ee/view/254490/ veel on rööpad maas.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#9

EdR Kirjutas:Tuld ja kurja neile kes raudteid üles korjavad! Haapsalu-Riisipere sai eelmine aasta ajalooks ja Pärnu-Mõisakülat tabab tänavu sama saatus!

On siis Mõisaküla trassi suvine üleskiskumine juba kindel asi?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#10

Palju üldse Pärnu suunal kaubawedu rauteed mööda toimib?
Vasta
#11

PETSS Kirjutas:Palju üldse Pärnu suunal kaubawedu rauteed mööda toimib?
Vt. Mulgiraudteefoorumit, seal vastav teema.
Vasta
#12

pokk10 Kirjutas:
valdo Kirjutas:
EdR Kirjutas:Tuld ja kurja neile kes raudteid üles korjavad! Haapsalu-Riisipere sai eelmine aasta ajalooks ja Pärnu-Mõisakülat tabab tänavu sama saatus!

On siis Mõisaküla trassi suvine üleskiskumine juba kindel asi?
Kui Vabariigi Valitsus kirjutab taotlusele alla, et Pärnu-Mõisaküla raudtee välja arvata avalike raudteede hulgast. Suht kindel jah. Samas kõik on võimalik...
Ja tõenäoliselt ta seda teeb kah! Eks nägime eelmine aasta kõik kuidas riik vaatas külmalt pealt,mismoodi Haapsalu-Riisipere raudtee üles kisti!

Siin üks artikkel http://sakala.ajaleht.ee/070405/esileht/...015452.php Mitte ainult meie pool ei hakata tegema,vaid ka lätlased tegelevad juba oma poole peal!

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#13

Kas lähevad ajad nii kaugele, et ka Võru-Piusa võetakse üles ?
Vasta
#14

Regardman Kirjutas:Kas lähevad ajad nii kaugele, et ka Võru-Piusa võetakse üles ?

See on ju Riia-Peterburi - omaaaegse Tsaari-Venemaa üks tähtsamaid magistraale! Ainult topelt-piiripunkti süüks saab panna, et seal on lõppenud nii kaubaliiklus kui ka seda, et Riia-Peterburi reisirong viidi 1990ndatel ümber Gulbene peale.

Kui tuleb Schengen, siis ma usun, et see lõik ärkab jälle ellu.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#15




On siis Mõisaküla trassi suvine üleskiskumine juba kindel asi?
**************************************************************************
Igatahes liinid ja elektripostid on raudtee äärest maha saetut töömeeste poolt.Muideks ainuke koht oli kus veel metsavahel vaskkaablit õhuliinil rippumas/alles näha võib/s.Mõnesmõttes kahju aga teisestküljest ...kui rööpad ülessevõtavad siis ma tean kus üks kitsarööpmelise semafor tammi sees on.Nii ,et labidas kätte ja.......................Cool
[/quote]
Vasta
#16

Ega kellelgi ei ole informatsiooni mis kõrgusega rööpaid kasutati nn kindlusraudtee trassidel. Asi selles, et mul vedeleb koduaias juba eestiajast üks kõver, nähtavasti kindlusraudtee pöörangul kasutatud relsijupp.
Õigel ajal jäi vanemate inimeste käest selle kolaka saamislugu selgitamata.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#17

Regardman Kirjutas:Kas lähevad ajad nii kaugele, et ka Võru-Piusa võetakse üles ?


Aju.Muidugi mitte.1998 seisuga oli see üldse parim tee.See oli 1990 alguspoolel ju 120km/h,sealtkaudu käis Riga-Moskva.Ja muu träni.
Vasta
#18

2TE116 Kirjutas:Aju.Muidugi mitte.1998 seisuga oli see üldse parim tee.See oli 1990 alguspoolel ju 120km/h,sealtkaudu käis Riga-Moskva.Ja muu träni.

Muu info on õige, kuid Valga-Võru-Piusa kaudu ei ole Riia-Moskva kunagi käinud. Riia-(Pihkva-)Peterburi oli see liin, mis käis sealt ja neid linnu ühendavaks raudteeks on see 1887 tegelikult ka ehitatud. 1888 ehitatud Tartu-Valga on ehitatud tegelikult Tapa-Tartu pikendusena Riia-Peterburi haruteeks.

Riia-Moskva käis vanasti ja käib ka kaasajal ikka Krustpilsi (Kreuzhof), Rezekne (Rositten) ja Daugavpilsi (Dünaburg, Dvinsk) kaudu. Ja ehitatud on see ka veidi varem, 1859. aastal.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#19

Jah,oli ikka Riga-Lenska.
Kusjuures,1920datel läks teiselpool Peipsit ka raudtee Piiterisse.Praegu lõppeb see Mustvee vastaskaldal.
Vasta
#20



et Riia-Peterburi reisirong viidi 1990ndatel ümber Gulbene peale.
[/quote]




Lätist Gülbene kaudu Venemaale minev tee on tänaseks juba ammu suletud ja pilt 2003.aastast http://www.parovoz.com/newgallery/index.php?ID=5151&LNG=EN Paistab küll olevat juba kaua kasutamatta...
[/quote]

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne