Likvideeritud raudteed

moosic Kirjutas:tänased uudised räägivad seda et kui tuleb raudtee helsingi-tallinn-riia-....(ei mäleta edasi) siis esialgu valga kaudu ning kiiruseks 120.  aga mingi teine etapp pidi ka olema mille järgi minnakse siiski pärnu kaudu (mõisakülast polnud sõnagi kuid kust mujalt ehk minnagi ) ning siis 160 kiiruseks. krutivad siis uued rööpad maha sinnakanti ehk.

selline info minupoolse arranzeeringuga tänastest raadiouudistest...
Ja praam millel ka rööpad peal Tallinna ja Helsingi vahet käima panna.Ehk saabub siis ka see aeg kui siiamaile tekkivad ka teed kus kaks rööpapari.Praegused teed palju ei erine tsaaariaegsetest(jaamadewaheline ala ikka waid ühe rööpapaariga).Ja weel kas Tallinna -Walga pole mitte kõige otsem läbi Wiljandi?Ma pole eriline raudtee ekspert nii et paluks mitte pahandada minu arwamuse eest.
Vasta

Läbi Viljandi oleks otsem, kuid kes hakkab Viljandi ja Valga vahele uut raudteed ehitama? Lisaks on Tartu veel ka suur linn. Kaheteelise ehitamine ei tasu väheste rongide puhul ära. Reisirongidele saab vahetust enam-vähem panna ka. Enam pole nii, et jaamavahel sõidetakse 15-40-ga vaid ikka 60-80. Erandiks vaid Tartu-Valga raudtee, kus sõidetakse 10-40 Big Grin. Kuna keegi Postimeest või EPL või ETV24 lahti ei viitsi lüüa, siis annan lingi täpsema infiga: http://www.etv24.ee/index.php?0580505

VR väidab, et mingit praami juttu ei ole konkreetselt olnud: http://www.postimees.ee/130707/esileht/s...272189.php
Vasta

Kaherealine võiks olla esialgu Peterburgi ja Petseri suund.Siis kaoks ära see ,et üks peab wastutulija läbi laskma jne.Tõuseks ka nii reisi ja kaubarogide kiirus+ Riigiraudtee ja muude operaatorite kasum.Praeguse aja rong peaks Tallinna -Tartu vahet liikuma 1-1,5 tunniga.Ja rong saaks hulganisti reisijaid juurde.Sama oleks ka kõigi teistel suundadel.Iseasi muidugi ka rongid ise.Eesti pole nii väike ja waene ,et säänset asja poleks võimalik ellu viia.Asi rohkem finansisis ja tahtmises.Üks unistus veel ka .Ma loodan väga ,et kunagi taastatakse ka mingi lõik kitsast teest.Sobivaim Tamsalu -Türi liinil mõni lõik.Mäo-JJ (lahe oleks ju Mäo ristis istuda kitsa rongi ja sõita sellega Tuve juurde),Türi Kirbla ka lahe.Asi rohkem vist maaküsimuse taga kui rahas.Vähemalt ma wäga loodan ,et mõni neist asjadest ka kunagi teoks saab.
Vasta

Petseri suund on nii vaese liiklusega, et Tartu-Petseri on poolautomaatblokeering, st jaamavahel saab üks rong korraga olla. Ka praegu käiva remondi käigus ei tehta seda täisautomaatblokeeringuks. Kaubarongidega on see asi, et pole lihtsalt vaja kiiremat sõitu. Üksikutele (kiir)konteinerrongidele ja ammoniaagirongidele on tee niikuinii kogu aeg roheline. Tallinn-Tartu 160km/h oleks hea ja vajab enamus lõikudel vaid ballasti kohandamist ja midagi signaga seoses, muidugi ka DR1 seeria rongide asemele uusi või tuleb hakata sõitma TEP70 ja klassvagunid. Kitsa muuseumi tegemisest on juttu olnud, viimase vana info järgi Pärnu-Vaskrääma või Surju. See tee oli peaaegu kuni 70-ndate keskpaigani ju kitsarööpmeline.
Vasta

Petseri suund on nii vaese liiklusega, et Tartu-Petseri on poolautomaatblokeering.

1).Väga ebaselge lause.Sellest võiksin aru saada,et kuna liilus on väike,on seal poolautomaatblokk. See pole seoses absoluutselt mitte.
2).Kust sa võtad,et seal on nii vaene liiklus? Petseri on päris tihti umbe läind.Kui välja jätta viimane kuu-kaks.
Vasta

2TE116 Kirjutas:Petseri suund on nii vaese liiklusega, et Tartu-Petseri on poolautomaatblokeering.

1).Väga ebaselge lause.Sellest võiksin aru saada,et kuna liilus on väike,on seal poolautomaatblokk. See pole seoses absoluutselt mitte.
2).Kust sa võtad,et seal on nii vaene liiklus? Petseri on päris tihti umbe läind.Kui välja jätta viimane kuu-kaks.
Kui läbilaskevõime oleks täis, oleks loogiline areng olnud, et tehakse remondi käigus ka täisautomaatblokeering.
Vasta

Kuule,Viljandi jaamas olid ka omal ajal korraga sees 300 vagunit.Keegi ei teind seda poolautomaatblokiks.
Samas.Asjade loogilisest kulgemisest rääkides,siis rongide läbisõidu järgi ei vaata meie riigis keegi,kas treha blokkpiirkond või ei.Vaata ntx Valga-Palupera tegemata jäänud otsa.See jäi puhtalt tegemata sellepärastmet lõppes CCCP.Eesti pole kuskil ise täisautomaatblokeeringut paigaldanud,kõik on vene ajal pandud.Vbolla see Paluperani tehti 1991-1992 aga see oli CCCP inertsist ja siis polnd EVR iseseisev.
Niiet ära tule siin mingit möla ajama loogika huioogika kohta.Sa tead ise suurepäraselt,et siin ei toimu midagi loogika järgi.
Vasta

Rahu nüüd sõbrad!Naiiwne nagu ma olen unistan Eestis samasugusest raudteest nagu näituseks  toimib Rootsis või Saksas.Ideaalis oleks ju lahe ,puhtad rongid(kaasa arwatud ka kauba ja nafta rongid).Kenad ja puhtad jaamahooned(neist jaamahoonetest ,mis senini alles ei tohiks küll Eesti riigis puudust tulla ).Näiteks tuleb Saksast IDAEKSPRESS ja peatub Kiisa jaamas 10 minutit.Jaamahoone ise korralikult renoveeritud,minusuguselgi soviedi jäänukil oleks seal kaemist küllaga kõnelematta Hansudest ja Ossidest..Lisaks rongi kiiruse ja mugawuse + tipptasemel teeninduse.Ja ikkagi ei saa ma üle sellest ,et mõni kitsa lõik tuleks taastada.Wabandan aga sai vist roosasid prille kasutatud ja pilveserwal oldud.
Vasta

Kunagise Harku raudteetammil TAKi aia ääres hakkab vist midagi toimuma.Enamus tammist saastast puhastatud.Kas tehakse sinna kergliiklustee või tegemist vaid kaablite paigaldusega.Täna sõitis seal korda 4 Ehitajate ja Akadeemia tee vahet punane DACIA.
Vasta

PETSS Kirjutas:Kunagise Harku raudteetammil TAKi aia ääres hakkab vist midagi toimuma.Enamus tammist saastast puhastatud.Kas tehakse sinna kergliiklustee või tegemist vaid kaablite paigaldusega.Täna sõitis seal korda 4 Ehitajate ja Akadeemia tee vahet punane DACIA.

Mul arvutis paar pilti 12. juulist kus see raudteetamm TAK-i platsi nurgast kuni Ehitajateni on üles kaevatud. Nüüdseks on kaablite paigalduseks kaevatud kraav juba vist ammu kinni lükatud.

Edit: Netis ka pildid üleval tegelikult.
[Pilt: hpim1291kd0.th.jpg] [Pilt: hpim1287yq7.th.jpg]
Vasta

See pilt võiks kanda pealkirja "Mõisaküla viimane rong". Asub Mõisaküla kesklinnas.
http://www.pildid.ee/albums/userpics/192...sakula.jpg

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta

Kohila Paberivabriku juurdesõitudest alles vaid ülesõidu juures olewad rööpad.Muus osas tee üles võetud,liipreid veel siin seal näha.Ja needki laia omad.Samas kena mälestus suwisest Eidaperest(lahe koht) alles kitsa tee betoonliiprid ja mitte kaugel asetsew raudtee valgusfoor.
Vasta

See Kohila tee kadus mingi 2000a. paiku. Kohila jaamas oli veel mitu aastat pöörang ja jubike raudteed alles,nüüd paar aastat tagasi likviteeriti ka pöörang ära ning tamm mitmest kohast juba läbi kaevatud. Paberivabrikus olnud TGK2-tüüpi veduritest üks on näiteks praegu Edelaraudteel Tartu depoos,teise saatus ei ole mulle siiani selge.

Kitsa tee liipreid võib leida pea kogu Tallinna ja Lelle vahelt,võimalik,et ka Lelle ja Pärnu vahel on neid siin-seal veel näha. Ehitati ju see tee 70-tel aastatel kitsarööpmelisest laiaks.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta

Mis ajal likvideeriti Oru turbaväljade raudteed (Ida-Virumaal)? Regio 1997. aasta väljaandes on need veel näha, aga 2005. omas enam mitte (vahepealseid väljaandeid ei leidnud praegu üles).
Vasta

Eelmise sajandi lõpus. Terve kupatus läks pankroti ja hävitati ühesõnaga mõnuga. Veeremipargist, mis oli suhteliselt kirju ja huvitav, jõudsid vähesed Tootsi/Lavassaare teedele.
Vasta

PETSS Kirjutas:/.../ Ma loodan väga ,et kunagi taastatakse ka mingi lõik kitsast teest.Sobivaim Tamsalu -Türi liinil mõni lõik.Mäo-JJ (lahe oleks ju Mäo ristis istuda kitsa rongi ja sõita sellega Tuve juurde),Türi Kirbla ka lahe.Asi rohkem vist maaküsimuse taga kui rahas.Vähemalt ma wäga loodan ,et mõni neist asjadest ka kunagi teoks saab.

Türi-Paide vahelisel lõigul on isegi liiprid alles ja seda ülesõidu kohtadel, kuigi kaetud asfaltiga.

Pildil tähistatud ringiga:

[Pilt: tn_eesti.jpg]
Vasta

session Kirjutas:Türi-Paide vahelisel lõigul on isegi liiprid alles ja seda ülesõidu kohtadel, kuigi kaetud asfaltiga.
Pildil tähistatud ringiga:

Türi-Alliku teravnurkne ülesõit Türilt Virikale ja Väätsale suunduval teel (kaardil alumine vasakpoolne ring) sai koos teega asfaltkatte endale selga alles miski 1987-88. Enne seda oli ta kruus ja vaevalt selle all liipreid alles oli... 15 aastat oli kitsa tee üleskiskumisest möödunud juba ju.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

valdo Kirjutas:Türi-Alliku teravnurkne ülesõit Türilt Virikale ja Väätsale suunduval teel sai koos teega asfaltkatte endale selga alles miski 1987-88. Enne seda oli ta kruus ja vaevalt selle all liipreid alles oli... 15 aastat oli kitsa tee üleskiskumisest möödunud juba ju.

Olen oma silmaga näinud, sellepärast räägin. 99% kindlalt on nad alles Männarus. Tekitasid minus väikse kahtluse ja homme lähen jalutan sinna T-alliku ülesõidule.
Vasta

Männarus, kui ma nüüd õigesti mäletan, ka rööpad alles?
Vasta

PETSS Kirjutas:Männarus, kui ma nüüd õigesti mäletan, ka rööpad alles?

Jah, on alles. Pean ennast natuke parandama: rööpad mitte liiprid. Aga kuna on olemas rööpad, siis järelikult ka liiprid millel need seisavad. Eile käisin seda T-Alliku ülesõitu kaemas, aga väljas oli pime juba. Üldiselt on seda teed aastatega niipalju laiendatud(pindamine), et niisama sealt midagi enam ei paista. Männarus tegin täna paar pilti telefoniga ... niiet kvaliteeti ei tasu oodata kuigi aimu saab.

Pildid:
[Pilt: tn_DSC00408.jpg]

Teiselpool (sai natuke käega kaevatud):
[Pilt: tn_DSC00411.jpg]

Alles on mõlemad rööpad ... tahaks hirmsasti seal natuke labidaga mässata Smile
http://deivil.planet.ee/olid_ajad/tyri-t...roopmeline
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne