Likvideeritud raudteed

Faust Kirjutas:Ehk oskad selle Männiku-Laagri raudteetammi kuidagi kaardilt näidata. Ise küll ei tea, et sealt kindlusraudtee lõik jooksis/oleks jooksma hakanud. Ja milleks kahte positsiooni oleks vaja omavahel ühendada?
Raudteetamm (või vähemalt planeeritud trass) laskub poolkaares Männiku polügoni mäest, keerleb kerge ussina paarsada meetrit rabametsa ja kulgeb siis noolsirgelt 2,2km pikkuselt Laagrisse, praeguse Nõlvaku tn. lõppu. Kordan, et raudtee valmissaamise sean kahtluse alla, sest teel pidanuks siis olema ka korralik sild üle Pääsküla jõe, seda aga pole. Võimalik muidugi, et sild ka oli, aga et see on segastel aegadel õhku lastud.
Praeguse kaitseväe polügoni territooriumil on aga tänagi täiesti aimatavad kunagiste raudteeharude kulgemisteed, täiesti selgelt eraldatavad on ka ristumised muu teedevõrguga. Kui kellegil sügavam huvi asja vastu, võime millalgi kevadepoole teha matka sealsetele radadele Smile
Vasta

Faust Kirjutas:Kui palju palutud pole siis ehk pajataksid sellest tankide rappa kinnijäämisest rohkem või viitaksid mingile allikale.
Allikas on mu oma mälu! Teadupärast oli tol ajal kõik vene sõjaväega toimuv üsna salastatud ja seepärast võid kindel olla, et nende tegemistest sa ühtegi artiklit ajalehest ei leia!
Aga jah, ühel oma järjekordsetest jooksuringidest rabas ma külgepidi kinnijäänud tanki avastasin (esialgu vaid ühe), sõdurpoiss valvurina kõrval suitsu kimumas. Seisis ta seal, kus praeguse Ilmarise valgustatud suusarajalt algav tee rabas Männiku-Saku suunaliseks hargneb ja kus praegu autoliikluse takistamiseks betoonplokk vedeleb. Kunagise segipööratud tee taastamiseks veeti sinna mitu koormat silikaattelliseid, ka neid on tänagi teekruusast näha.
Paar päeva hiljem oma järgmisel jooksuringil leidsin juba mitu roomikmasinat rabast, erinevatest kohtadest (kel huvi, võin kaardil näidata), vähemalt ühel neist oli rabas mütates ka roomik maha jooksnud. Esimese tanki rappasattumist võin oletada (kas tahtsid sõdurpoisid Ilmarise poodi viina järele sõita või tehti niisama lõbusõitu), teised masinad aga sõitsid rappa kindla sihiga seda esimest välja tõmmata, jäid aga ise hätta. Tollased rabateed olid tänastest veelgi kitsamad ja veelgi õhema kruusakattega, seega pole ju ime, et laia tanki jaoks tee kitsaks jäi ja et ta üht külge pidi rabasse vajus. Tänaseks on enamik toona segipööratud paiku silutud, taastatud ja teede äärde noor võsagi peale kasvanud, taastamata on aga need paar kohta teel, mis esimese tanki kinnijäämise kohast otse polügonile viis ja mis kaudu esimene tank ilmselt ka "hüppesse" tuli!
Segane jutt, aga ehk see sai aru, kes seda raba tunneb.
Ja kuigi et toonane raba leidis tunduvalt vähem kasutamist tervisespordi või jalutuspaigana kui täna, siis olen üsna kindel, et neid inimesi, kes kinnijäänud tanke või roomikmasinaid seal nägid, on peale minu teisigi, sest need masinad vedelesid seal rabas ligi nädala enne kui kadusid!
Muide, paarsada meetrit Ilmarise metsast on ka hiljem kinni istutud. Kord mäletan, et sinna rappa uppus üks suur prügiauto, millele appi tõtanud teine prügiauto samuti külgepidi sisse jäi ja mis siis seal päevi päästmist ootasid ja mille sealviibimise mälestuseks jäi pool mahakallatud prügikoormat, aga see oli juba kusagil praeguse vabariigi alguse ajal.....
Vasta

Tänud huvitava jutu eest. Isegi seal rabas rattaga sõites mõelnud, kes need tellised sinna teesse nii ebamugavalt toppinud on.

Kas saan õigesti aru, et see 2,2 km sirge raudteetammi lõik on see, mis viib tänapäeval veel kasutusel oleva turba raba eest mööda. Männiku laskemoona ladude territooriumil oli jah lausa eraldi raudteevõrk ladude teenindamiseks, mis omakorda ühenduses ka kindlusraudtee haruga.
Vasta

Faust Kirjutas:Tänud huvitava jutu eest. Isegi seal rabas rattaga sõites mõelnud, kes need tellised sinna teesse nii ebamugavalt toppinud on.

Kas saan õigesti aru, et see 2,2 km sirge raudteetammi lõik on see, mis viib tänapäeval veel kasutusel oleva turba raba eest mööda. Männiku laskemoona ladude territooriumil oli jah lausa eraldi raudteevõrk ladude teenindamiseks, mis omakorda ühenduses ka kindlusraudtee haruga.
Jutt samast teest jah, mis jääb selle praeguse turbavälja lõunaserva.
Vasta

Asi nüüd selge. Aga milleks seda lõiku võis vaja olla, või mis eesmärki oleks täitnud.
Vasta

Faust Kirjutas:Asi nüüd selge. Aga milleks seda lõiku võis vaja olla, või mis eesmärki oleks täitnud.
Laagris on ju siiani alles (ise pole küll sees käinud) maa-alused komandopunktid ja seal asus Tallinna edelapoolne kaitseliin, ilmselt planeeriti raudtee seda sõjamoonaga otse Männiku ladudest varustama.
Samamoodi ju rajati Liivalt läbi Nõmme Väänasse (lisaharu Suurupisse) raudtee sealsete kaitserajatiste varustamiseks. Tsiviilkasutusse võeti Vääna raudtee ju alles 20-ndatel aastatel.
Aga neid Tallinna toonaseid kaitserajatisi on ju põhjalikult uuritud, mõni targem teab ehk täpsemalt kommenteerida, minu pakutu Laagri raudtee osas on minu isiklik oletus Smile
Vasta

Laagris asub jah 6 blindaaþist/rooduvarjendist (7-nda puhul ei jõutud süvendist kaugemale) koosnev Peeter Suure merekindluse maarinde positsioon nr 6. Ise enamus maarinde positsioone ja ka kunagisi kindlusraudtee harusid läbi käinud, Lihtsalt see Männiku Laagri vaheline jupp oli uudiseks, mida seni kuskilt lugenud/leidnud ei ole.
Vasta

Kadunud Sonda - Mustvee raudteest üsna huvitav artikkel:
http://www.postimees.ee/?id=58035
Vasta

Volli Kirjutas:Kadunud Sonda - Mustvee raudteest üsna huvitav artikkel:
http://www.postimees.ee/?id=58035

Suund avinurmest mustvee poole on metsavedajad suht läbitamatuks muutnud , hiljti vist veeti parooda peale..

Avinurmest sonda poole olen s6itnud isegi s6iduautoga , algus on ka selline , et ega igayks ikka läbi ei saaks , aga ma kuidagi sain Smile Igatahes v6ib veel nähe mädanenud liipreid teeäärtes . M6ni km enne Tudut v6ib 100 ka sisse ajada , tee kohe nii sile...

Pole midagi targemat teha
Vasta

Küsiks siis ühe küsimuse.
Kas keegi teab midagi Männiku laskealal osuvatest raudtee tammidest midagi. Mõtlen siis seda ala mis jääb sõjaväe lasketiirude alla lõunasse. Maastikul nähe kahte (võib olla ka rohkem) raudtee tammi koos puust liipritega. Algavad lasketiiru tagant suht tõhja koha peale ja jooksevad rabametsa poole, kus vaikselt ära kaovad. Samas kõrval on koht kus peale sõda venelased saksa moona hävitasid. Mis eesmärk sellel raudteel seal oli või milleks kasutatid. Ehk keegi teab midagi arvata.
Panen kaadi ka märgitud kohaga:

[Pilt: Kaart.jpg]
Vasta

kui proovida www.maaamet.ee kaardiserveris võib raudteedest parema pildi saadaBig Grin
Vasta

Pole seda maaametit kunagi proovinud aga Google Earthiga saab ka palju lähemale suurendada aga ega sealt siis ka raudtee tammide kulgemist näe. Tammidel kohati pikk hein ja väiksemad puudki peale kasvanud.
Vasta

Ei hakka latti kõrgeks ajama aga ei saa ligemale suumida.otsisin teema kohase ja oma kodu kohas võrdluseks vana raudtee silla see tehtud maaametiga http://fotoalbum.ee/photos/lauren123/45233073 ringiga kohas käisin motoblokiga külili,mäest alla ja lume all suur kivi ranne oli mitu päeva valus aga see selleks.See tehtud google earthiga http://fotoalbum.ee/photos/lauren123/45233075 mõlemad suumitud võimalikult lähedale
Vasta

Selge, vahe tõesti muljetavaldav. Aga ikkagi, kas keegi teab neist tammi juppidest midagi.
Vasta

Raudtee jäänuseid ei tohiks selle koha peal küll olla. Vähemalt ametlikus ega sõjaväe kasutuses küll mitte. Võibolla ehk vaid mingi liivakaevanduse vagonetitee, sest Männiku jaamast väljus haru omal ajal hiidladudesse, mis Fausti kaardil on vasakus servas, teisele poole haru ei olnud. Samas, kui on olemas, oleks fotomaterjalist huvitatud, sest ise olen sealkandis ka uidanud, muidu, kui ka õppustel, aga pole peale sattunud.
Vasta

Fotomaterjali ei ole. Ja ega vist nii pea saa ka, kuna lumi peaks ära sulama, et saada paremini aru.
Vasta

Leidsin Maaamati pärandikultuuri rakenduselt sellise nupukese. Mis sealt minna võis? Mingi lisaharu turba jaoks?

[Pilt: JK209.jpg]
[Pilt: JK209.jpg]

Link kaardile ise SIIN. Kui peaks jeblama siis koordinaadid:
X 6504407.6
Y 581079.3

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta

(26-09-2009, 14:46 PM)fic Kirjutas:  Leidsin Maaamati pärandikultuuri rakenduselt sellise nupukese. Mis sealt minna võis? Mingi lisaharu turba jaoks?

[Pilt: JK209.jpg]
[Pilt: JK209.jpg]

Link kaardile ise SIIN. Kui peaks jeblama siis koordinaadid:
X 6504407.6
Y 581079.3

Küllap tüüpiline metsaväljaveoraudtee, mis läheduses riigiraudteele välja läks. Tollal metsaveoautosid ju polnud ja sama töö pidi ära tegema kitsarööpmeline.

Metsaveoraudteid oli Eestis väga palju 20. saj. esikümnenditel.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

(26-09-2009, 19:35 PM)valdo Kirjutas:  Küllap tüüpiline metsaväljaveoraudtee, mis läheduses riigiraudteele välja läks. Tollal metsaveoautosid ju polnud ja sama töö pidi ära tegema kitsarööpmeline.

Metsaveoraudteid oli Eestis väga palju 20. saj. esikümnenditel.
Mitte vaid metsaveoraudteid vaid tohutul hulgal oli neid ka Ida-Viru kaevanduspiirkondades veel 10-15 aastat tagasi. Needki tänaseks kadunud raudteed. Ja omaette lahedad raudteed olid vanasti tornkraanade raudteed. Huvitav, kui palju sadu kilomeetreid neid kokku ehitati Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe ehitamiseks? Pluss teised paneelirajoonid üle Eesti. Ja veel võib kadunud või likvideeritud raudteede hulka lugeda sadamakraanade teed, neidki on ainuüksi Vanasadamas kadunud sadades meetrites. Liiprid ja relss, seega raudtee Big Grin
Vasta

Idablokis siiamaani kaevandusraudteid küllaga (Põlevkivi Raudtee), ainuke viimasel ajal seal likvideeritud lõik on Auvere-Musta (ehk Eesti Elektrijaam), mis kuulus ka EVR-ile. Kogu sealne värk on omaette vaatamisväärsus, siiamaani on seal ametlikud jaamade nimed Narvskaja, Karjernaja ja Primõkanije (viimase hoonel küll sildil Liitumis Jaam Big Grin ).
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne