kenekas jamab(ei lae)
#1

selline jama, et laadimistuli ei kustu ära. Olen ka keneka lahti võtnud kui mingit erilist lühist või midagi sellist ei märka.
tegin ka nii, et mõõtsin harjadelt tuleva voolu ära ja sealt tuli mingi 0,8-1,2 V ja korraks viskas ka 11,.. volti.
milles võib probleem olla. Tegu niisiis planeta spordiga. Väntvõlliotsas olevad ribad kuhu harjad vastu käivad(ei tea täpset nimetust) on omavahel ühenduses(1-ne riba ja 2-ne riba).(testriga mõõdetud) Endamõistuse järgi ei tohiks nad ühenduses olla kuid mikskipärast on??
Oskab keegi nõu anda. Või vähemalt abi millega seda asjandust parandada.
Abi on teretulnud!!
Vasta
#2

Kahjuks pole planeta spordi generaatorit oma silmaga näinud...
Aga ankru kontaktrõngad peavad omavahel täiesti ühenduses olema (kuidas muidu üldse ergutusvool saaks ankrumähist läbida ja magnetvälja tekitada????) Seejuures peab takistus olema etteantud piirides, mille kohta mul hetkel samuti andmeid käepärast pole (eeldatavalt siiski mõne oomi piires). Igatahes kui tester näitab väga suurt takistust(katkestus) või takistuse puudumist (lühis), siis mõlemal juhul on rootoril mingi häda küljes.

Esmalt soovitaks kontaktrõngad ära puhastada ja kontrollida harjade ning harjavedrude seisundit. Kui tolku pole, siis on ilmselt viga pingeregulaatoris või juhtmete halvas ühenduses.
Vasta
#3

Testriga on mähise takistuse mõõtmine mõtetu. Tegemist ju elektromagnetiga (mähisega), kus tekivad igasugu keeruliste nimedega protsessid a\'la aktiivtakistused, passiivtakistused, induktiivsused jne.
Tee parem nii, et ühenda aku pealt otse ühele kontaktrõngale +12V, teine ühenda massiga ja mõõda testriga mähisesse minevat voolu.
Oletades, et akul ei teki selle koormuse tagajärjel pingelangu, ning võttes aku pingeks 12V on lihtne arvutada välja rootori tegelikku takistust, kasutades selleks oomi seadust: I=U/R , seega R=U/I
I vool (testrist) , U pinge (12), R takistus

Ma ei oska sulle täpselt õelda, kui palju voolu see mähis peaks tarbima, kuid see peaks jääma 10 ampri piiresse.

Eelnevalt eemalda harjad rõngastest et vältida mõõtmisvigu.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#4

mõõda ka kontakt rõnga ja kere vahelist takistust. see peab olema lõpmatu vms. kui näitab mingit takistust siis võib olla juhe generaatorikerega lühises. ka võid dioodid üle vaadata vist võis nende pärast ka laadimine ära kaduda. diood peab ühte pidi voolu läbi laskma. teist pidi ei tohi. testriga mõõdad dioodi takistust. algul paned ühe testri otsa ühele klemmile teise teisele, pärast vahetad otsad ringi. ühte pidi peab näitama mingit väike4st takistust teisipidi katkestust ehk mitte midagi. muidugi kui võimalik vaata osiloskoobiga
Vasta
#5

Siinkohal julgeks isandpaugule vastu vaielda.

Kuna ankrumähise näol on tegemist alalisvooluaehlega, siis reaktiiv- ega induktiivtakistust ei teki, on ainult aktiivtakistus, mis on muutumatu suurusega. Seega on testriga mõõtmine igati mõttekas tegevus.
Vasta
#6

Andres Kirjutas:Kuna ankrumähise näol on tegemist alalisvooluaehlega, siis reaktiiv- ega induktiivtakistust ei teki, on ainult aktiivtakistus, mis on muutumatu suurusega. Seega on testriga mõõtmine igati mõttekas tegevus.

Oi ei.

Loe veelkord läbi füüsika- ja elektrotehnikaõpikud, kus on kirjas elektromagnetilisel induktsioonil põhinevate ajamite (generaator, mootor) tööpõhimõte. Igal pool, kus on tegemist miski \"krussiaetud\" taadiga, mis liigub (elektro)magnetite suhtes, tuleb seesinane reaktiivtakistus mängu. Kollektor on see \"paha poiss\", mis vahelduvvoolu asemel alalise tekitab ehk siis pidevalt ümber ühendab ahela teistesse mähistesse.

Testriga on aga mõistlik ikka mõõta - vähemalt katkestused leiab üles ja erinevate mähiste vahelised lühised. Mähise enda sisestest (keerude vahelisetest) lühistest leiab testriga vaid jõhkramad, kuna paari keeru omavaheline lühis ei vähenda niigi väikest mähise aktiivtakistust tuntavalt.

Samas on lühises keerud vägagi halvad asjad, kuna nad kuumendavad mähise üle ja asi võib lõppeda kogu mähise ülekuumenemise/isolatsiooni sulamise/hävinguga.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

Ilmselt pean ma neid raamatuid väga põhjalikult veel uurima (kahju, et ühtegi käepärast pole)
Aga minule jääb täiesti mõtistetamatuks, kuidas saab rootori mähises reaktiivtakistus tekkida. Rootoril on 2 kontaktrõngast, ühe peale tuleb + ja teisele -. Kas rootor pöörleb või mitte, minu arust on püsivalt tegemist alalisvooluahelaga ja kust peaks siis reaktiivtakistus tekkima? Ma saan aru, et staatorimähistes indutseeritakse vahelduvvool ja seal võib juhtuda mida iganes.

Seejuures, ankur ja rootor on tegelikult vist erinevad asjad... Rootor peaks olema pöörlevaks osaks vahelduvvoolugeneraatoris ja ankur alalisvoolugeneraatoris.
Vasta
#8

[

Loe veelkord läbi füüsika- ja elektrotehnikaõpikud, kus on kirjas elektromagnetilisel induktsioonil põhinevate ajamite (generaator, mootor) tööpõhimõte. Igal pool, kus on tegemist miski \"krussiaetud\" taadiga, mis liigub (elektro)magnetite suhtes, tuleb seesinane reaktiivtakistus mängu. Kollektor on see \"paha poiss\", mis vahelduvvoolu asemel alalise tekitab ehk siis pidevalt ümber ühendab ahela teistesse mähistesse.

et tegelikult spordil on ikka vahelduvvoolu(3 faasi) genekas ja seal pole kommutaatorit(kollektor). ja magnet on rootor mitte staatori mähised. vahelduvvoolust teed alalisvoolu alaldi( vist oli isegi täisperiood)
Vasta
#9

aga põhimõteliselt peaks ju harjadele tuema vool 12v uures
või siis mitte??
endal nagu minfi 1,2 v juures...
siis tegin ka sellise pulli, et võtsin laadimisrelee ära.. ja uhendasin + ja Ш klemmi kokku ning panin käima.
testriga mõõtsin uuesti harjadele tulevat VOOLU ja see vaheldus 8-14 voldile.
kas ikkagi on viga laadimisrelees??
Vasta
#10

Voltides mõõdeti vanasti ikka PINGET.
Vasta
#11

ok pinet siis..
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne