Lapsed ja tehnikaharidus
#21

Me täiesti iseõppija, kuna isa paadunud kergejõustiklane ja suusafänn=Tehnikavõõras inimene. Samas vanaisa tõsine tehnik ja motorist(kahjuks pole kohtunud).Algas kõik jalgratastest, neid vist olnud oma 30 ringi, pooled neist ise kokku pandud. Huvitavamad asjad saksaaegne naistekas(esimene täismõõtu ratas) ja kaks sossi.Hiljem Riga võrr(delta rattad+porlad+sadul) ja Stella aut. kastiga.Peale seda sai kuuma antud sõprade izh-de, 350-te ja Minskitega(illegal), kuna vanemad pehmelt õelda....teate isegi!!!! Kahjuks edaspidine ei kuulu enam selle teema alla
Vasta
#22

Enda vanemad ja vanavanemad on pidanud igasugu tehnikaga seonduvaid ameteid. Olin veel paras tatikas kui kohalikus metsamajandis nendega kaasa tolknesin. Ilmselt sellest ka minu huvi tehnika vastu. Nüüd kasvab endal kolm poissi ja võimalust ja jõudu mööda vean neid igasugu üritustele .Alates Saku Suvarulli raames peetud vanasõidukite näitamisest kuni EOS rallini välja. Poisid on tegelt hullult vaimustuses, kallis kaasa ainult toriseb, et kas maailm ainult autodest koosneb.
Väiksemal poisil oli lasteaias poistenädal ja ma käisin neile natuke vanemast tehnikast rääkimas, ikka midagi muud kui markide kogumine. Läbi nalja jäi neile meelde et GAZ AI-AI on tegelt veokas ja et autol pole üldse valus kui sõidab. Tal selline hüüdnimi.
Ma arvan et ega igast poisslapsest ei saagi mehhaanikut, aga mingi ettekujutus autondusest võiks ikka olla.
Terv.Jaanus
Vasta
#23

http://www.kool.ee/index.php?id=195
Cool
Vasta
#24

Kuna minu teiseks hobiks on pedagoogika, siis sel teemal mõned mõtted: Inimeseloomi ei ole tegelikkuses võimalik kasvatada ega õpetada. Enda pedagoogilisi võimeid võite enne oma lapse juurde asumist testida pisut koera peal. Õpetage koerale midagi ja vaadake kui palju ta teie jutust ja ettenäidatust aru saab ja seda täpselt korrata suudab ja tahab. Täpselt sama palju suudate õpetada oma lapsele ja ei midagi rohkemat.
Laps matkib alateadlikult ümbritsevat, kui selles ümbruses on pidevalt Käsna Kalle või ema uus mees, siis selliseks ta ka saab. Kui te ise ropendate ja kaklete siis teeb seda koolis ka teie laps ja pole mõtet ülejäänud maailma kiruda.
Kui teil on piisavalt aega oma lapsega tegeleda, siis on tal ka piisavalt aega teist eeskuju võtta ja järgi matkida.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#25

Eks palju sõltub igal juhul lapse enda huvist asja vastu,palju annavad muidugi ka isiklikud eeskujud.Omal selleks isa,kes siiamaani TTÜ mehaanika autahvlil kui cum laude lõpetanu.Aga kui midagi kellegi teise poolt põhjalikumalt õpetada,siis see \"õpetaja\" vms peaks asjas siiski kompetentne olema.Kui 2000/01,.aastatel võimalikust BMW tehasest Eestis juttu oli,siis mingis tollases päevalehes kirjutas TTÜ mehaanikateaduskonna professor Kleis Eesti ebaõnnestumist kommenteerides, \"et TTÜ-st väljunud mehaanikute tase on aasta-aastalt tugevasti langenud.\" Tegelikult on see jutt jumala õige,vahepealne ärijuhtimise jm.selliste erialade õppimise buum on tehnikaaladele (mõtlen just eriti mehaanikat) viinud pahatihti üksnes selliseid inimesi,kel mujale sissepääsemisega oleks probleeme tekkinud...
Kõik sõltub minu arvates seega sageli juba varasemast taustast ning hetketrendidest,mis muidugi ei tähenda erandjuhtude võimatust.
Vasta
#26

Tere,
kuna elan talus, siis on juba tatist peale maad küntud ja traktoritega möllatud. 14 - aastaselt sain oma esimese tsikli, Pannonia. Selles mõttes, et see oli varem isa oma ja tema selle ära tahtiski tuua. Alguses aitas, nüüd juba teen ise. Tõsisem plaan on ehitada valmis helikopter. Olen tõsine lennunduse fänn ja põhimõtteliselt seisab üks raamistik koos tiivikuga ja rootoriga ühe tuttava juures. Tehnikapisik on juures, kuid sageli ei ole aega üldse. Minu arvates võiks lapsele anda võimalus tehnikaga tegeleda, sest tegelikult on arvuti juba igaühele niivõrd selge ja kodune. Oleks vaja midagi erinevat, kuid usun, et lapsele hakkab tehnika kindlasti meeldima, kui talle ots kätte näidata.
Vasta
#27

Siis kui meie noored olime ( ha ha ), polnud ju arvuteid, internetti, rate-portaali, videomänge jms. Vabal ajal poldki muud kui jalgratast ja hiljem võrri veeretada ja putitada. Talvel külmaga lugesin toas raamatut ja kui Seiklusjutte Maalt ja Merelt ära tüütas, võis lugeda näiteks kolmanda liigi autojuhi õpikut, kust sain teada, kuidas GAZ 51 mootor töötab. Praegu võib poiss olla arvutis kõva käpp, aga autost teab vaid seda, et gaasi vajutades liigub kiiremini ja motikast ei tea sedagi, arvab et piduripedaal on tegelt gaas. Poiste loomupärane tehnikahuvi (ma arvan, et selline asi on olemas) on liikunud lihtsalt teise kanalisse. Paraku ei pruugi abi olla ka sellest, et poisi kättpidi auto putitamise juurde vead, kipub ikka tagasi arvuti kallale, seal on huvitavam.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#28

Smolin, olen Sinuga 1000% nõus. Isegi onne enam metsadesse teismelised poisid ei ehita ja sõda ei mängi, nagu meie põlvkond tegi, sest... arvutis võib onni asemel ehitada paraja lossi ja ka sõjapidamine ja luuremängud on digivirtuaalsuses paeluvamad.

Ja miks miski (punn)võrriga jännata, kui ekraanil saab kihutada McLarenite ja Ferraridega Wink

Ja kui isa kodus haamrit kätte ei anna ning koolis ka tööõpetuse klass/õpetaja puudu, siis kasvavadki maailmakodanikud, kes kutsuvad täismeesteks saanutena pildi seina riputamiseks McCall\'i appi ja lohvi (sorry, rehvi, kaasajal ju rehvid lohvitud) tühjenedes valitakse käbekiiresti Autoabi numbrit.

Ma loodan (ja osalt ka ehk tean), et see peab paika õnneks küll vaid mõningate poiste osas, mitte kõigi.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#29

ma praegalt 15, kui olin mingi 11 siis isa ajas maal enda smavanalt ehitaud tsikli(125) välja natuke näppis ja käis M1A mootor mis oli 20 aastat seisnd, kuna paak oli igast \"värki\" täis läks karbuss koguaeg umbe, seega pidin hakkama kohe sellega pihta, pärast alles järgnes võrr , päris enda MINSK, ja ka plaanis ja vaikselt ukerdan oma ROYAL ENFIELDiga järgmine suvi on plaanis ka jaff ARK korda saada, nii et ärge rääkige et tehnikahuvi kadund on...........

Parimat, Sander
Vasta
#30

esiteks tahan ma öelda,et esimene vasikas läeb alati aiataha: sama oli ka minu poiskesepõlv, kui ma sain endale jalgratta, siis ei huvitunud isa sellest remontida aitas vanaise (olgu muld talle kerge) kui sain endale vanaisa käest punnvõrri (mille ta mulle kinkis) siis ei teinud kah isa sellest teadmagi. ta ei keelanud aga ei aidanud. Kui ma sain esime se mootorratta jäänused (15 aasasena tsikkle 51 aasta minsk) siis oli kohe mu mõte et selle teen niipalju kui võimalik originaaliks, aga vanamees inises vastu, et kõrgem lenks ja palju nahka ja niklit.........
ainus mis ta aitas mul selle masina juures teha oli see, et ta treias uue tagahammasratta. ja seda kah peale seda kui ma hunniku treiterasid segi olin lasknud...

aga kui väikevend ei osanud tsikliga sõita ja ostis endale IZ P3 siis oli kyll vanamees talle abiks... nyyd on mu väikevend Kehtna MTK-s ja õpib tehnikat...

aga pisiku andsin vennale mina aga mis kuradi pärast ta talle abivalmis oli ja mulle mitte, see on saladus tänase päevani...

aga kui tehnikaharidus lastele anda siis juba maast madalast...
ja ausaltöeldes saab palju asju katseeksitus meetodil selgeks..

sorry et nii pikk sai.....
Vasta
#31

[quote=metallmees]
Kui ma sain esime se mootorratta jäänused (15 aasasena tsikkle 51 aasta minsk) ]



Jällegi tegu Moskva M1A\'ga....Wink
Vasta
#32

Minu lugu on ka kurb, isa polnud kunagi olnud mootorratastest huvitunud ja nii ei teadnud ta sest midagi ja egas teda see huvitand ka. Ja oma napi hariduse sain sõbralt ja A:palu raamatust mille ostmiseks jäin kuu taskurahast ilma, enne seda olid minu mõttemaailmas diisel mootorrattaid kaBig Grin
Selle tehnika haridusega on asjalood ikka nii ,et tänapäeval lapsi lihtsalt selline asi ei huvita... miks osta mingi nõme ja logu võrr või vene motikas kui saab osta ka motorolleri või mopeedi mis on töökindel, võimas ja sa ei pea kunagi oma käsi õliseks tegema ja kui juhtubki nii siis hea issi viib selle parandusse. Ja nii see kord juba on aeg läheb edasi ta tehnika arenebCool

Marek
Vasta
#33

Diisliga tsikkel seeriatootena täitsa olemas.
vaata siia!

Terv. Ivar

loll on loll olla.
Vasta
#34

No mul, siis ikka kõvasti vedanud. Mind harisid kohe kaks inimest Isa ja tädipoeg mõlemad. Tädipoeg andis selle masinahulluse pisiku ja isa andis tehnikat mille peal harjutada nt heinapressid, kaarutid ja muu säärane talutehnika. Aga eks lapsel peab endal asja vastu huvi olema mudu ei tule vist küll asjast midagi välja
Vasta
#35

IIIFFFAR Kirjutas:Diisliga tsikkel seeriatootena täitsa olemas.
vaata siia!

Terv. Ivar

A me olime Sauga kolmnurgal ja minu mõttemaailmas sõitsid diisel biked võidu, sets bents kallisBig Grin
Vasta
#36

Olen nôus Smoliniga.
Tänapäeval on palju erinevaid väljundeid.
Arvuti muutus tänase taoliseks tegelikult alles Pentium MMX
tulekuga kuskil 1996..97. Tegelikult ilma internetita arvuti
(vähemalt mind) tehnikast kauaks eemale ei vea. Muidugi
on mängud, millele vôib tundide kaupa aega kulutada
(ise olen vana Carmageddoni sôltlane).
Tehnika huvi peaks tekkima praktika käigus.\"Amatöörmehhaaniku karjääri\" alustasin
\"Ereliukas 8\" kôikvôimalike sôlmede harutamisest ja kokkupanekust. Vahel sai näiteks pedaal valet pidi otsa
ja tuli nuputada, miks kork vinti ei hakka. Hiljem
tekkis 18-käiguline (liigub juba 9-ndat aastat, läbinud kusagil 7500 km ), seejärel muruniiduk (\"Vasara\" raami ja \"Briggs & Stratton\" mootoriga )
ning nüüd hooldan/parandan kôike, mis kodus liigub ja müriseb.
Loomulikult on tähtis kirjandus, sest enne millegi lahti vôtmist
peab teadma, mida see sisaldab (kindlasti on peale minu veel keegi foorumlastest pahaaimamatult maastikuratta tagumise rummu pealt hammasrataste komplekti maha kruvinud ning
hiljem kuule määrde ja pintsettidega tagasi kleepinud).
Seevastu vend (noorem) huvitub rohkem välimusest.
Ilmselt on teatud môjut telekas jooksvatel filmidel , kus pôhirôhk on pandud autode visuaalsele tuunimisele.
Vasta
#37

Minu poolt no comments, lihtsalt huvitab mind selline asi, mind p****e ka klassivendade poolt saadetud.
Vasta
#38

njah sai siis see terve teema läbiloetud ning minu kommentaarid.

Esmalt isad --suured targad onklid võib peesse saata - vähemalt saadan enda oma, kes ei oska mind õpetada. Heal juhul saab rehvivahetusega hakkama.(viimasel ajal teen seda ka mina). Esiklaasi vahetusega pidi auto teenendusse minema-- vaba õhtupoolik ja vahetatud. Läks vaid 2*4 õllet 2 peale.
Samas onu oskab mind mootorite asjus väga hästi õpetada. Kui tema ka ei oska, siis tuleb mõnd tihemetsa koolilõpetanud inimest külastada. Soovitan seega otsida keegi, kes tunneb mootoreid hästi, ning kelle käest saaks poeg õppida. Isal poega õpetada on raske, kuna pojal peavad tekkima ise küsimused: Kuidas seda teha? Kuidas saaks parem? Isa roll peaks jääma ikka abistajana mitte õpetajana. Andke andeks, kuid suur võimalus on, et hiljem hakkab poeg isa ja mootoreid vihkama.

Ise sai käidud aasta kardi ringis, kus alustati v50 mootori remondist-- millest ma siiani ei jaga midagi -- loodame, et enam ei pea seda raamatu järgi parandama. Niisiis kahjuks on minu kogemus seda näidanud, et kui isa poega aitab võib see valesti aru saada või tunneb, et sunnitakse midagi peale.
Ei soovita lasta poisil kohviks lastud mootorit remontida, alustama peaks ikka korraliku masinaga. Las poiss sõidab ise kohviks, saab ketivahetusega hakkama siis kolvi, rõngaste, karpa puhastusega jne. Sellisest õppimisest on kasu, kuna kohvimasina kokkuladumine võtab aega ning tänapäeva inimestel (loe.: lastel) ei ole seda aega kuskilt võtta. Kokkuvõtteks kui inimene 10-12 aastaaselt mootoritega ei tutvu, siis hiljem on väga raske õppida.


Motohuvilised räägivad nüüd minule vastu, kuid kõige parem masin õppimiseks on vene zid, kuna see laguneb nagu \"siga\"-- samas sõita tahetakse, mopil välimust ka on jne. Aasta- kaks sellise masina omanik olla, teda kohendada ja masina sisu on enam vähem selge. Siit samas teine mure selle hind 10 kilo. Seda ei taheta eriti välja käia- samas odavamalt ei saa ning deltade/minide /stelladega ei taheta ka enam sõita --nende maine ja välimuse pärast.



Arvutimängudest: Harrastasin ise ka neid päevast päeva ning kahetsen nüüd, et ei teinud siis midagi kasulikku. Kodus-koolis mängmise ära keelamine, teeb asja hullemaks. Arvuti on tekkinud üheks nn \"pereliikmeks\", sellest ei saa üle ega ümber-- samas veidi tuleb ka kasuks kui inimene tunneb seda valdkonda. Tuleb sellest vaid aru saada ning poisile midagi kasuliku muud ka tegevuseks anda. Kui inimesel tekib millegi järgi nn verejanu, siis ta tegeleb sellega. St enne peab masin ka sõitma, kui teda remontima hakatakse. SAMAS MASINAT PEAB ISE REMONTIMA. (siit ka üks põhjus minu jaoks miks ma rollerivendi vihkan -- emme-issi plekivad raha lauda. Remondi ajal viiakse masin teenendusse, kuna juba vanemad on seda lapsele õpetanud. Läheb auto teenendusse --läheb mopp ka teenendusse)

Unimüts loodab, et rohkem noori saavad aru mootorite sisust, niga hakatakse ka ise rohkem remontima. Praktika on hea, mehaanik olla ei ole halb.



On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#39

Alustaks siis sellega, et minu vanaisa on olnud eluaegne autojuht. Isa on väiksest peale tegelend igast tsiklite/autode/remondiga. Talle see meeldis käis kolhoosis mehaanikutele mutrivõtmeidki kätteandmas.

See kuidas lemmikautoks Vaz 2101 - eriti apelsiinikollane ja heleda kunstnahkse sisuga 70aastate algusest on lihtne. Asi selline, kui mina olin väike (kuskil alates 3a. seda mäletan et käisin kaasas) käisin isaga vanaemajuures kaasas kui ta Zigulle parandas. (Tõi Soomest neid). Sestajast saadik on hakand meeldima autopahtli ja autovärvi lõhnSmile.
Tsiklitega oli saatuslik moment see kui Põlva turul müügi töötavat võrri 500.- Välimus oli peletis - oranzi värviga plökerdatud ja puha.sellega sõitsin mingiaeg kuni sain kardiratasega väikse võrri. Vanavõrri müüsin maha - kahetsen. Väiksevõrrijuurde sai muretsetud üks Delta millega sai jamatud, mingiaeg hiljem ka Mini. Isa oli ostude poolt. Autodest nii, et esimene masin millega sõitsin oli isa vana ford transit. Siis hakkasin harjutama isa vana vaz 2102-ga mis oli suhteliselt pann, kere läbi, mootor läbi. Peale seda ostsin omale võrust avariilise 2101, esiklaas sees juhiuks sees katus mõlkis aga töötas. Isa vahetas vaz2102-he iz planeta 3-me vastu. Siis sai uuritud tuttavalt, mis ta oma minskiga teeb? Vastas tal seda vaja pole ja müüski meile. Mina siis mingiaeg ostsin teise 2101 ja müüsin eelmise maha. Siis sai müüdud teine 2101 maha ja ostetud see mis praegu. Jätkaks siis tsiklitega. Isa hakkas järjest rohkem tsiklitest vaimustuma kuni hakkas neid kokkuostma. Praegalt siis (kõike pole kirjas):
2x64aasta korralikku muraveid
88aasta muravei korras
vana jawa töötab kuid pole originaal
iz56 peaks olema 4tk neist kaks töötavad
minsk korralik 1992 aasta
voshod 3m ei tööta
iz planeta 3 neid 2tk töötavad
vjatka v-150 alles nüüd 1 korralik originaal
vjatka elektron ei tööta kuid komplektne
dnepr mt-9 prägalt vist üks mis korralik aind üv läbi
dnepr mt-10 neid 2tk üks korralik teine juppideks
iz 350 pole kindel kas töötab komplektne, kompresioon kõva
trike muravei moto pealt töötab (minuoma)
Bmw r35 igast kraami
Rohkem tsiklitest ei tule meelde
Nüüd siis võrrid/mopid
gauja 3tk üks originaal, korralik
2 uuemat võrri (täpset marki eitea) üks tuliuus seinapeal kinni, et ei kraabitaks äraSmile teine korralik
väike kardiratasega minivõrr korras veel üks minivõrr tegelt
tagapaagiga võrr norm korras (minuoma)
verhovina korralik välimus moto pole probleem
jawa stadion
naiste jawa (punane selline noh)
jawa orgininaalis selline roheline nimi ei tule meelde korralik kompl. raam orig värv.
delta,mini,stella neid ei hakka lugema
riga 16 täisoriginaal korralik
irtõs komplektne ja ilus pill

+ veel igast raame ja vrakke ja neid mis ei tule meelde.

Minul siis Zaz 965a va. 1966; Vaz 2101 va. 1974; M401 va. 1955; Vaz 2106 va. 1988; Zaz 968m. va.1988.

Pikk ja igav text aga põhiasi see, et isa ei keela sellise asjadega tegelda. Emal koguaeg a\'la loll ostsid need romud ostnud roller. Nõme mingi plastroller minuarust. Isal eriti aega pole aga vahest ikka aitab . . .

Müüa pole neist masinatest ükski . . .
Vasta
#40

Minu vanematel pole kunagi autot olnud ja nad suht tehnikast kaugel.Aga neil oli palju tuttawaid kellel olid autod ja sealt mu huvi algusegi sai.Senini meeles kui 60 lõpul tulid esimesed 24 Min.Nõukogu Autobaasi ,siis sai tolles istutud,väga uhke tunne oli. Tollel ajal oli ka selline asi nagu Autostopp.Sellega sai vanematega mööda Eestit päris palju ringi liikuda ,eriti just weoautodel.Samas aitas huvile kaasa mu hilisem autoõpetaja William Uustani,kes teadis neist (eriti just vanematest) kõike.Kahjuks on ta siit ilmast lahkunud.Kui koolis käisin tekkis vahepääl küll kodus pahandusi.Nimelt huvitusin rohkem bussidest ja trollidest kui kohustuslikust kooliprogrammist.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne