silindritel väike roostekiht
#1

Niisiis väike mure.

Silindritel (jawa 638 omal) on väike õhuke rooste pind sees, küsimus oleksgi, kas on mingit vahendit, millega saaks sellest lahti? Umbes 6kuud on nad tavoti sees olnud, ning oletan, et rooste ei ole edasi läinud.

Määrida õliga ja nühkida kaltsuga?? Mis teha tavotiga enne kokkuladumist pesta bensuga üle?

Igasugused ideed on teretulnud.
RK

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#2

Üle puurimine oleks kõige lollikindlam.


Vasta
#3

väikse roostekihi pärast ei pea ju kohe puurima hakkama, ehk aitab ka peen liivapaber...?!

Jawa 350OHV, Jawa Jawetta Standard/Sport, Jawa 550/555/typ 20/Mustang, Jawa Robot, Jawa Perak, Jawa 175/356, Jawa 250/353/559/Super Sport, Jawa 257A, Jawa 350/354/360, Jawa 634/638,  Velorex 16,  2x Riga, ET-600, Moskvits 2140 '79 ...
Vasta
#4

Üle puuritakse alles siis, kui rooste on ikka augud jätnud. See rooste kiht on pea selline, mis ilmneb siis ,kui jätta nädalaks rauatükk välja vihma kätte.

Peen liivapaber selle peale tulin ma ise ka, et kui midagi muud ei aita siis nühin teda veidi.
On kellegil veel ideid.

Oma idee oli veel selline, et määdida õliga ja hõõruda lapiga see rooste kiht maha. See mis jääb, kulub vast ise ka kolvirõngaste abil.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#5

kunagi oli spets lihvimis pasta.sellega võid ka proovida.aga kõige kergem oleks ikkagist liivapaberiga.
Vasta
#6

Mina ei julgeks esialgu küll (vähemalt jämeda) liivapaberiga asjale kallale minna. Selle liivatera (abrasiivosakese) tekitatud kriips on kõike muud kui hea asi seal.

Kui selle mõõduga kolvirõngaid on piisavalt saada (st silinder palju väärtuslikum kui rõngad), siis ma \"töötaksin asja sisse\" kolviga, st laseksin kolvirõngastel rooste pealt maha kraapida. Ehk siis laseksin kaaneta mootorit õli keskkonnas (seda saab pidevalt peale tilgutada) mingi spets-ehitatud ajami poolt aeglaselt ringi ajada, kuni rõngad on sodi piisavalt pealt maha söönud. Protsessi lõpul vahetaksin vattisaanud rõngad uute vastu ning võibolla aitaksin imepeene liivapaberiga (800-1000) sealt vaikselt kaasa, kuhu rõngad ei ulatu. Lõpuks korralik puhastus ja pesu enne uute rõngastega lõplikku kokkuladumist.

Kui selle mõõduga rõngad on defitsiit, siis on asi raskem. Väga kerge on öelda, et nt 800se liivapaberiga asi üle käia ettevaatlikult spetsiaalselt selleks otatarbeks tehtud kumera puuklotsi abil... Samas ma mõtleks enne 1000 korda kui seda tegema hakkaks - hetkel ma ei julge seda soovitada.

Muide - mis asjaga on tegu ja kui haruldased on silinder/kolb/rõngad?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

tegu 638 silindritega ja ei ole kolvirõngad defitsiidid.
Ise ma ka liivapaberiga ei julgeks kallale minna.

\"Don\'t ride faster than Your angel can fly\"....
Vasta
#8

unicman Kirjutas:väikse roostekihi pärast ei pea ju kohe puurima hakkama, ehk aitab ka peen liivapaber...?!

Noh... ma mõtlesin et see oleks kõige kindlam varjant, kallis ta tuleks, aga asi saaks kindlalt korda. Aga eks see liivapaber ajab kah asja ära. Minu meelest on õigus, et see võib kraapsud sisse teha.

\"Aga veel kiirem lahendus on see et võtad 40-se liivapaberi ja kasutad seda või siis kõige kiirem on see, et paned drelli otsa terasharja ja lased selle pööreldes silindrisse.\"Toungue

Ärge seda kaldkirjas ja jutumärkides teksti liiga tõsiselt võtke.


Vasta
#9

Ma soovitaks siiski näiteks 2000 vesiliivapaberiga kallale minna ja kui ikka mingi kahtlus hinge jääb, siis pärast peene poleerpastaga veel üle käia. Ei kujuta ette, et sellise variandi puhul silinder kuidagi kahjustada võiks saaada.
Vasta
#10

Kõige parem on terashari. täieliku roostekäki lasin haljaks
Vasta
#11

jutt käib siiski silindri SISEMUSEST reljo86

I'm so broke I can't even pay attention [Jimi Hendrix - Taking Care Of No Business]
Vasta
#12

Huvitav kas te hoonimisest ei ole midagi kuulnud?
Vasta
#13

stretch Kirjutas:Huvitav kas te hoonimisest ei ole midagi kuulnud?

Aga kui ma ei taha asja remontmõõtu töödelda, vaid tahan jätta samasse mõõtu?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#14

Kas hoonima peab tingimata remontmõõtu? Peeneteraliste luiskudega hooniga peaks saama maha lihvida ka ainult mõne sajandik millimeetri või isegi veel vähem, mis peaks olema piisav kerge pindrooste eemaldamiseks. Jawa remontmõõtude vahe on 0,25 mm.
Vasta
#15

Rõngastega töötlemiseks sobivad ka kasutatud rõngad ju, ei ole ise seda roostekihti seal näinud, aga ehk aitaks algul vähe vilditükiga \"poleerida\", siis vanad rõngad ja vändaga väheke talluda, inertsist seeb ju kolb ühest vändalöögist ikka päris mitu mitu käiku
Vasta
#16

Pakuks ka variandi, et algul tõmmaks petroolise kaltsuga lahtise rooste maha, siis veidi ortofosforhappega, lõpuks mingid vanad rõngad sisse ja vähe käivitada ja puhas ta ongi. Kui siis veel \"puhas ja kuiv tunne\" pole, võib ju hoonida üle veel.
Vasta
#17

Ma rääkisingi silindri sisemisest peegelpinnast! Panin trossi jupi drelli otsa ja ajasin trossi kiud laiali, lasin natuke ja kõik läikis. Põhimõtteliselt sama mis terashari! Mingeid kriime, ega kahjustusi pole! Trossi kiud peaks olema ainult natuke peenemad kui tavalisel terasharjal.
Vasta
#18

nafta sees leotamine peaks ka aitama, ja mingid tugev materjal(mitte metall) ka sellised rõnga moodi asjad, mis käivad trelli otsa, siis peaks korda saama
Vasta
#19

virkostein Kirjutas:nafta sees leotamine peaks ka aitama, ja mingid tugev materjal(mitte metall) ka sellised rõnga moodi asjad, mis käivad trelli otsa, siis peaks korda saama

Nafta (diislikütuse,õli vms) sees leotamine ei eemalda roostet ei keemiliselt ega mehaaniliselt. Kui Sa räägid rõnga moodi asjadest ja mittemetallilistest materjalidest, siis võiks Su jutust saada veidigi aimu kasutatud tööriistade ja/või -võtete kohta. Kahjuks aga mitte, sest Su kirjeldus on sedavõrd lünklik ja segane.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#20

Said normaalne komplekt silindreid kokkupandud ja roostekihiga sai väljapruugitud. Samas katsetasin varianti kolvirõngastega, bendu,kaltsuga ja toimis. Suht hea oli tulemus, kuid selleks korraks jäin hiljaks, järgmine remont võtan kasutusele. Määrisin ka uuesti tavotiga, et roostetama ei hakkaks. Võimalik, et puurin ta tulevikus 1 remonti, kui rooste süveneb.

Vana uudis minule-- siinsetele uus.

Enne lahtivõtmist uudised. SElline kompott oli peal.

Nimelt oli pandud jawale 1 pütt tehasemõõdus ja teine lastud 1 remontmõõtu, samas kolvid olid mõlemad tehasemõõdus rõngad aga esimeses. Minu elu jooksul sellist nalja ei ole ma varem kohanud. Apsurd täielikult--- ja oiii milline tahmakiht seal sees oli.

Seega teema lõpp.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne