Võrrile õli; probleemid!
#1

Tervist!
Mul selline küsimus, kas võrrile käib mootorisse veel mingi lisa õli peale bensiiniga kaasneva. See koht, mis on siduri juures, kuhu kinnitad siduritossi ja mida saab mootori pealet maha keerata, kas sealt käib mootorisse mingi õli?
Kas võrril ei olegi remontkolbe? Et nagu 1 remaont jne. ?
Mis on SK tihend?
Mis kondensaatorit soovitate mu võrrile. hetkel on moskvichi oma. Võrri orig. konde puudub...
Süütepool on ka mul auto oma-12v. olen proovinud 6v omaga ka, aga siis jõudu nagu vähe ja ei taha hästi töödata.

Ette tänadesToungue
Vasta
#2

ispy Kirjutas:Mul selline küsimus, kas võrrile käib mootorisse veel mingi lisa õli peale bensiiniga kaasneva.

Ei käi. Peaülekanne on kuival. Veidi ta läbi laagritihendi siiski saab...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

ispy Kirjutas:Mis kondensaatorit soovitate mu võrrile. hetkel on moskvichi oma. Võrri orig. konde puudub...
Süütepool on ka mul auto oma-12v. olen proovinud 6v omaga ka, aga siis jõudu nagu vähe ja ei taha hästi töödata.

Ette tänadesToungue
Tegelikult enamus auto/sikli kondekaid peaks ilusasti töötama ka võrril.
Vasta
#4

Panin kunagi oma võrrile ka täiesti tavalise kondeka, auto poest ostsin, hinda ei mäleta-töötas suurepäraselt!

Vasta
#5

tänan, valdo.
Seda küll, et võrrile võib panna põhimõtteliselt auto kondeka. Olen ise ka erinevate auto kondekatega sõitnud. Aga neil on kindlasti erinevad mahtuvused, seega tekiks küsimus, et milline oleks parim?

Siiamaani olen suht odavate õlidega sõitnud. Kui osta 2-e taktiline, korralik õli kas siis võiks segu teha 1:30 (siiamaani olen 1:20 teinud, enamasti).

Vasta
#6

ispy Kirjutas:Siiamaani olen suht odavate õlidega sõitnud. Kui osta 2-e taktiline, korralik õli kas siis võiks segu teha 1:30 (siiamaani olen 1:20 teinud, enamasti).

Oleneb õlist. Tavaliselt on õlipotsu peal vahekord kirjas. Tavaliselt on moodsatel 2T-õlidel selleks 1:50.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

see teeb siis 1l bensiini kohta 0.02l õli ehk 20 g õli?

miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Vasta
#8

kalev60 Kirjutas:see teeb siis 1l bensiini kohta 0.02l õli ehk 20 g õli?

Jah.
Vasta
#9

Nii. Käisin maal, panin uue kolvi ja rõngad ning üritasin asja tööle saada. Lõpuks sain tööle ka. Ainult jõudu ja ka kiirust on vähe. Mingi jama on. Säde tundub väga hädine olevat ning nõrk. Mind (60-70kg) ei jõua asi peaegu üldse väikese kallakuga üles oleval teel vedada.
Lahtise õhufiltriga üldse ei taha töödata (säde nõrk!?). Proovisn mitme erineva uuue küünlaga. Ühega oli isegi mingi aeg hea korralik säda, kuid hiljem jälle läks see hädiseks.

Kontakte puhastasin ka ning proovisin erinevaid kontaktivahendeid. Ei mingit abi. Tööle läks muidu hästi, kui panid kontaktivahe väiksemaks ja tõmmet tundus olevat siis rohkem, kui panid kontaktivahe natuke suuremaks.
Võrril olev mähis on 1 kihiga. st pealmine kiht puudub.
Süüde toimib järgnevalt mähise juhe+kontakti juhe+kondeka juhe (12v)+süütepool 12v->piip.
Piip on ka uus.

Olen siit foorumist lugenud midagi mingi pronkspuksi kohta. Mida see endast kujutab, mis ülesannet täidab? Ise olen küll mootorit mitmeid kordi eelnevalt pooleks võtnud, kuid pole selline asi silma jäänud...

Abi oleks teretulnud...
Vasta
#10

Tee siis kolvile ja rõngastele ikka korralik sissesõit ka, mitte ära pane kohe gaas põhjas.
Vasta
#11

Lõpetage ükskord ära see \"vene\" õli kasutamine! Tänapäeval olemas kordi kvaliteetsemat õli saadaval. Võrrile soovitan panna poolsünteetilist 2T õli vahekorras 1:35-1:50(täissünt). Kui teie võrr hakkab igaltpoolt (karbussist, summuti vahelt) välja ajama \"ila\", siis olete õli liiga palju pannud ehk ei põle kõik ära. Kui kasutate siiski vene õli ja \"rasvast\" segu, siis pole mittekäivitumine kuuma mootoriga ja leegitoru ning silindri väljalaske akna kinnipõlemine ja suitsemine mingi ime. Ka kõigile tuntud kuuma Druzba sae mittekäivitumise sündroom on lahendatud! Nimelt kuumas mootori seismajätmisel aurustub bensiin kiirelt ja uuesti käivitades lööb õline segu kiirelt küünla märjaks ehk õliseks ja käima see ei lähegi. Kui aga kasutada täisünt õli, vahekorras 1:50, sellist probleemi enam ei teki.
Vasta
#12

valdo Kirjutas:Oleneb õlist. Tavaliselt on õlipotsu peal vahekord kirjas. Tavaliselt on moodsatel 2T-õlidel selleks 1:50.


Õlil võib see vahekord kirjas olla küll 1:50, aga see on mõeldud uutele 2T mootoritele. Ükski õlitootja ei arvesta, et mõni hull tahab seda panna oma 30-40 aastat vanale säärekale. Tol ajal olid teised standardid ja täpsused mootorite ehitamisel. Olen proovinud uusi 2T õlisid, mis soovitavad 1:50, kasutada ka vahekorras 1:30, aga ei tööta, kulumine on suur ja pikemal kasutamisel lõpuks kipub ikka kokku jooksma. Oma kogemustest lähtuvalt ei soovita vanadele masinatele mingil juhul lahjemat segu kui 1:25. Kui on mingi lahknevus masina ja kulumaterjali tootnud tehaste poolt soovitatud andmete vahel, siis 100% ALATI on vaja järgida tehase juhtnööre. Võrride jms puhul, kus tehase juhendid ammu kaotsis, soovitan seda viimati mainitet vahekorda.
Vasta
#13

Raske on mitte gaas põhjas sõita, kui niigi sõidab megaaegalselt ja jõuetult täis gaaasigaSad

Jõu puudumise asjus oleks endiselt abi vaja.
Vasta
#14

ispy Kirjutas:Raske on mitte gaas põhjas sõita, kui niigi sõidab megaaegalselt ja jõuetult Sad
täis gaasiga
Jõu puudumise asjus oleks endiselt abi vaja.
Võrr sõidabki täisgaasiga megaaegalselt ja jõuetult. Jõu juurdesaamiseks vaid üks retsept: võtta ligi näiteks Honda 50cc. Kui see ka lahja, siis Honda 500cc jne.
Vasta
#15

[
Olen siit foorumist lugenud midagi mingi pronkspuksi kohta. Mida see endast kujutab, mis ülesannet täidab? Ise olen küll mootorit mitmeid kordi eelnevalt pooleks võtnud, kuid pole selline asi silma jäänud...

Abi oleks teretulnud...]
[/quote]

pronkspuks (osadel mootoritel asentatud vist mingi terases sulamist puksiga) on karbussi poolsel mootoripoolel ning tema eesmärk on takkistada bensiini voolu sidurikotta ning lisa õhu võttu sidurikojast.

miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Vasta
#16

Romka Kirjutas:
ispy Kirjutas:Raske on mitte gaas põhjas sõita, kui niigi sõidab megaaegalselt ja jõuetult Sad
täis gaasiga
Jõu puudumise asjus oleks endiselt abi vaja.
Võrr sõidabki täisgaasiga megaaegalselt ja jõuetult. Jõu juurdesaamiseks vaid üks retsept: võtta ligi näiteks Honda 50cc. Kui see ka lahja, siis Honda 500cc jne.

Mul on olnud võrr ikka mingi 3-4 aastat. Selle ajaga on loomuliku raskust ka juurde tulnud(mitte palju), kuid ma mäletan kindlasti, et normaalne võrr ei pea nii piix (mõelge ise 1 sõna sinna) küll sõitma.
Norm võrr läheb ~~80kg ka ju ilusti edasi ja isegi künka pealt ronig üles. Aga kui ma ei saa mingi 5 kraadise tõusuga mäe(?) pealt üles normaalselt, ilma, et pean jalaga lükkama, siis on küll ju midagi pahasti!

Rääkige mis mul süütemehhanismis võib valesti olla, et säde nii nõrk onRolleyes
Vasta
#17

Kui säde nôrk, tuleks katkesti kontaktid ja küünal üle vaadata.
Kahetaktilised pidid pôletama aja jooksul \"voolusilla\" keskmisest elektroodist korpuseni.
Vasta
#18

Nagu ma juba mainisin proovisin ma mitmeid uusi küünlaid. Ei aidanud.
Uued kontaktid maksavad ka kena summa (vähemalt Tartus, kastani tänaval).
künimees, ma ei saa aru mis mõttes \"voolusilla keskmisest elektroodist korpuseni?\"
Vasta
#19

Selles môttes, et isolaatorile tekib pôlemisjääkide, rôhu, temperatuuri ja elektrivälja toimel selline elektrit juhtiv
rada keskelektroodist küünla keermetatud osani ja säde
ei teki enam elektroodide (kesk- ja külgelektroodi) vahel,
vaid paremal juhul kuskil isolaatori pinnal ja halvemal juhul ei teki enam üldse.
Kontaktide puhul vôib aidata ka puhastamine/viilimine.
Töötades muutuvad kontaktide pinnad mustaks ja krobeliseks,
mistôttu kontaktpind väheneb ja takistus kasvab. Akusüüte puhul
kasvab ühele küür ja teisele tekib lohk. Magneeto puhul ei oska öelda, kas kuluvad eelnevalt kirjeldatud viisil vôi môlemad kontaktid ühte moodi korrapäratult krobeliseks. Kui on esimest moodi, tuleb küür maha lihvida (teemantviiliga vôi häda korral auto komplektis oleva abinôuga, see on selline jämeda ristiraidega küüneviililaadne asi) ja lohuga kontakti pole vaja puutuda. Alustada vôiks siiski kontaktide puhastamisest mône lahustiga (ise kasutasin atsetooni).

Vasta
#20

Kui säde nõrk siis võib süütepool õhtal olla-katseta teisi.Ja soovitav oleks ikkagi osta need uued kontaktid ka ära-paari nädala taskuraha läheb-samas saad kaua ja vaevata sõita ka!

Edu!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne