[Laurts]

Tervist!
Sai ka endale talvel võileivahinnaeest üks selline väike ~3x6m remondikoht soetatud, kuna asi tahab kõvasti renoveerimist, siis on mul seoses sellega ka hulganisti küsimusi tekkinud ja tahaks siin teemas teiste samasuguste bokside omanikega kogemusi vahetada.
-Kanal- hetkel olemas põrandas mingi metallvann, milles sees olles on põrand vööni.. See kui sügavaks võib seda süvendada, sõltub vist rohkem asukahast ja pinnavee tasemest?
-Kas kellelgi on õnnestunud see boks kuidagi ära soojustada?
-Sissemurdmisohu vähendamine - mõtlesin tagumisse seina laduda veel ühe kihi silikaattelliseid (hetkel vaid üks lapiti tellistest sein seal, niiet vuugivahedest paistab päike). Uue raudukse jätan arvatavasti spetsialistide hooleks.
-Katus, just täna käisin vana läbilaskvat tõrvaollust nokkimas, betoonpaneelini oli umbes 3 cm. Mõtlesin sinna mingi uue rullmaterjali paigaldada.

Ja üldse tekkis küsimus, et mismoodi need koperatiivid nõukaajal tekkisid, enda \"kodukoperatiivi\" vaadates jäi mulje, et riigi poolt eraldati plats, ja siis igamees ise ehitas, kuna on näha, et korraga need müürid sinna küll laotud pole, vaid umbes stiilis, \"ah et siia mahub veel paar tk, 2 seina ja mingid suvalised paneelid ja ongi olemas\".

[Martti]

Meie Gaz 22 seisis ka paar aastat ühes sellises garaazis. Katus hakkab läbi laskma, selleks puhuks oli peale pandud üks kiht vanu eterniite, sisse poole oli lakke kruvitud kaks lauda, sest just kahe paneeli vahelt hakkas läbi tilkuma. Laudade vahele oli kinnitatud kile ja mööda seda voolas vesi seisna äärde(lae alt), muidu oleks tilkunud autole kohe selga ja see poleks head teinud. Eterniite just selle pärast et garaaz polnud meie oma vaid see oli tasuta kasutada, kuna eelmine sai ära müüdud ja siis seda sa kasutada.
-Turvalisus, sees pool oli riiv(isetehtud ja avatav \"ümbernurga võtmega\") väljas oli tabalukk(aastat ei oska öelda aga umbes 80 aastat vana). Kui isa üks kord läks garaazi jälle vaatama siis selgus et oli üritatud ust lahti saada. Kuna tabalukk sõrgkangile järgi ei andnud siis lõigati lihtsalt ära metall osa mis on lukustamiseks mõeldud. Pärast lukk muide võtmega veel töötas aga kuna vastav detail oli hävitatud siis polnud sellest kasu enam midagi. Aga ei osanud tõprad arvata et see pool on nii võimas \"lihtne lukk\" nagu on riiv ja see avatav ümber nurga siis sinna see ukse avamine ka jäi.
Isa helistan garaazi omanikule ja see väitis et garaaz on vaja kiiretsi tühjaks teha et minevat lammutamisele. Umbes paari päeva pärast oli Gaz 22 kodus hoovipeal ja kõik osad teises garaazis kuhu auto ei mahtunud. Garaaz on aga siiani püsti ja lammutamisest pole juttugi, omanik oli Staliniga samast rahvusest tegelane. Selline see lugu siis tuli ei oskagi arvata miks siis garaaz tühjaks oloi vaja saada...

Sulle igatahes edu garaazis tegutsemiseks.

[Hõljuk]

-Kanal- hetkel olemas põrandas mingi metallvann, milles sees olles on põrand vööni.. See kui sügavaks võib seda süvendada, sõltub vist rohkem asukahast ja pinnavee tasemest?

Oleneb tõesti pinnaveest, kui näiteks sügavama vanni ehitad ja all vesine on, kerkib see vann lihtsalt üles.

[Raimond]

jäi mulje, et riigi poolt eraldati plats, ja siis igamees ise ehitas, kuna on näha, et korraga need müürid sinna küll laotud pole, vaid umbes stiilis, \"ah et siia mahub veel paar tk, 2 seina ja mingid suvalised paneelid ja ongi olemas\".

Igaks juhuks peaksid asjale liginema ka sellise nurga alt et need müürid paneelide raskuse all järele annavad, seda enam kui tellised serviti on.
Kui seda pole karta, alles siis soovitaksin selle katuse all toimetama hakata!

[eberhard]

Eks see vann olegi sinna ehitusajal pandud seetõttu, et pinnaveetase oli kõrge või kevaditi kõrge. Tasub küsida boksinaabrite käest kui sügavale neil on kanal süvistatud. Kui piirkonda on vahepeal drenaazhitud võib mõelda ka kanali süvendamisele. Kuid see omakorda tingib uue põranda valamise ja võib kujuneda lõppkokkuvõttes kallimaks kui mõne sobiva kanalisügavusega garaaži ostmine.
Kuldsete kätega mehed tegid kunagi toredaid asju: näit on minu garaažil all midagi poolkeldri sarnast kus saab isegi poolkükakil liikuda. Võimalusest sinna igasugust rauda ladustada ma parem ei räägigi.

Ühel mu garaažiboksi naabril on 2x uks: väljas dekoratsiooniks puituksed, sees metalluksed. Nii kapitaalselt kindlustatud uksega pätid jändama ei hakka!

Ehitusplatsi eraldas kohalik RSN Täitevkomitee, maa kasutamiseks anti \"´individuaal kergesõidumasinate garaaži ehitamise kooperatiivile\" (just nii nimetati 60-date alguses garaažiühistut kuhu täna kuulun) uhke riigivapikujutisega \"maa kasutamise akt\". Kuna nappis nii ehitajaid kui ehitusmaterjale, siis tavaliste inimeste garaažikooperatiivides tehti tõid talgukorras, seinad ladus igamees ise ja just nii paksud nagu materjali juhtus käes olema. Eks jõukam rahvas lasi seinad seespoolt krohvida ja tegi betoonpõranda. Enamjaolt jäeti silikaadist seinad seestpoolt viimistlemata või lubjati üle. Põrand tehti sageli paksemast saelauast. Puidust tehti ka katus, katusematerjaliks kasutati enamjaolt tõrvapappi, hiljem ruberoidi. Kui lagi soojustati, siis termoliidi (lubja-saepuru segu) või saepuruga. Laepaneelid garaažikatusena tulid kasutusele 70-datel.
[/quote]