Kellel milline vanajalgratas?
#81

Kas keegi teab midagi rattast mille pakiraami peale on kirjutatud "GEFRAG"? Üks selline vanem ratas seisab keldris.
Vasta
#82

Mokits Kirjutas:Kas keegi teab midagi rattast mille pakiraami peale on kirjutatud "GEFRAG"? Üks selline vanem ratas seisab keldris.

Tegu on 1920-30te aastate tuntud rattavaruosafirmaga ja see pakiraam on rattale arvatavasti hiljem lisaseadmena peale ostetud. Ka kaasaajal on pakiraam ju lisaseade. Minulgi üsna mitu "Gefrag" kirjadega pakiraami.

Kui tahad ratast tuvastada, tee pilte! Peamiselt ees olevast sildist, sadula all olevast raaminumbrist, ketirattast, pedaalidest ja tagaratta rummust, kuhu püüa võimalikult rohkem seal olevaid kirju peale jätta. Siis ehk oskan ratta kohta midagi öelda ka.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#83

Pühapäeval või esmaspäeval teen pildid.
Vasta
#84

Vahepeal sai sugulaste juurest ära toodud 1939.a. naisteratas Victoria. Tugevalt roostes, kuid enam-vähem komplektne. Porilauad külgedelt osaliselt kaetud, olnud algselt kroomitud, hiljem mustaks värvitud, samamoodi ka ketikaitse. Leistang roostes, algsed käepidemed alles. Puudub esipidur. Esimärk alles, porilauamärk puudub. Vändad-pedaalid ja ketiratas algsed. Rummud F&Sachs Torpedo. Rantveljed, traatäärisega vene rehvid peal. Ega rantäärisega rehve vist tänapäeval saada pole?
     Samast tõin ära ka minu vanaisale kuulunud 1970.a jalgratta УКРАИНА В-134. Pole küll mingi teab mis uunikum, kuid huvitav sellegipoolest. Ratas on 100% originaalses komplektsuses, kõik kellad-viled-tuled küljes. Huvitav oli minu jaoks see, et tagarummul on kirjatähtedes kiri Харков. Tavaliselt on Harkovi tehase rummudel lihtsalt ХВЗ peal. Vähemalt mina olen ainult selliseid varem näinud.
Vasta
#85

Indrek1 Kirjutas:Vahepeal sai sugulaste juurest ära toodud 1939.a. naisteratas Victoria.
...
Rummud F&Sachs Torpedo. Rantveljed, traatäärisega vene rehvid peal. Ega rantäärisega rehve vist tänapäeval saada pole?

Nii et... tagarumm ei ole koonussiduriga Victoria, vaid siiski rullsiduriga masslevinud F&S Torpedo? Victoriatel olid tavaliselt ju omad vabajooksud ikkagi... mul neid mõned on.

Indrek1 Kirjutas:Samast tõin ära ka minu vanaisale kuulunud 1970.a jalgratta УКРАИНА В-134.
...
Huvitav oli minu jaoks see, et tagarummul on kirjatähtedes kiri Харков. Tavaliselt on Harkovi tehase rummudel lihtsalt ХВЗ peal. Vähemalt mina olen ainult selliseid varem näinud.

Vanematel on kõigil kiri "Харков". Niiviisi kalliograafiliselt diagonaalis. Vähemalt 1950-60ndatel oli kõigil nii; 1970-80tel ilmusid selle asemel suured kantis tähed ХВЗ. 1940te ja vanemaid Harkovi tükke mul (vähemalt teadaolevalt) ei ole. Minul peaks vanemaid Harkovi rumme miskid 4-5 tk ikka olema, üks nt kindlalt B-901 (1961.a.) all, teine 26" ratastega 1955.a. Lvovi naisteratta all.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#86

Tsitaat:Nii et... tagarumm ei ole koonussiduriga Victoria, vaid siiski rullsiduriga masslevinud F&S Torpedo? Victoriatel olid tavaliselt ju omad vabajooksud ikkagi... mul neid mõned on.

Jah, isegi mõtlesin, et Victorial peaks oma vabajooksud olema. Samas olen 100% veendunud, et rummu vahetatud ei ole. Aga oskad Sa rantäärisega rehvide saadavuse kohta midagi kosta? Ma pole küll poodidest veel uurinud, aga...
Vasta
#87

Indrek1 Kirjutas:Jah, isegi mõtlesin, et Victorial peaks oma vabajooksud olema. Samas olen 100% veendunud, et rummu vahetatud ei ole. Aga oskad Sa rantäärisega rehvide saadavuse kohta midagi kosta? Ma pole küll poodidest veel uurinud, aga...

Tegelikult... võis vabalt olla ka nii, et vaid osadel või vanematel Victoriatel olid oma vabajooksud. Uuematel võis olla ka ülilevinud Torpedo.

Rantääristega rehve peaksid minu meelest tegema nii Barum, Dunlop, Sava, Continental kui ka hiinlased. Siinses kaubandusvõrgus üldiselt ei liigu.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#88

kass Kirjutas:   Rantmantleid 28x1 1/2" on meil saada (kui pole otsa saanud), 1 3/4 pole näinud. Olen proviks pannud Hsq veljele, istub küll, igatahes sõita kannatab, samas ka mingile F/S velje peale nagu ka sobis, sõita pole proovinud.

Huvitav, kus neid Eestimaal liigub? Ise olen saanud kõik mujalt tellituna.

Muide, 28" läbimõõduga kõik rehvid lähevad kõikidele velgedele. Igatahes laiuste 1 1/2", 1 5/8" ja 1 3/4" korral selline asendus kehtib (muid laiusi 1930te tavaliselt jalgratastel üldiselt ei kasutatud).

Mida aga ei saa kasutada, on aastakümneid seisnud uued rantrehvid, mis pola kunagi velje peal olnud. Mu erakogus on kolm kasutamata tuttuut Põhjala rehvi, üks Nokia oma ja üks Engleberti oma. Täiesti terved, aga kokkutõmbunud ja veljele enam peale ei lähe.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#89

Vähemalt mina tellisin rantmantelkumme www.velo-classic.de . Seal oli nii Barumi (Tchehhi, 17,50 Eurot) kui ka Semperit- nimelisi kumme (Austria, 20 eurot). Lisaks veel Barumi punaseid kumme (28 eurot) tükk
Vasta
#90

Vaatasin saksakeelset EBAYd - seal leidub päris eksootilisi asju kui vaadata www.ebay.de edasi Sammeln&seltenes->transport->fahrrad. Näiteks hiljuti oli müügil puuraamiga ratas aastast 1915. See , kas raam oli originaal, või purunenud metallraami peale ümber tehtud, ei selgunud.
Teine rariteet oli 3-käiguline Torpedo rumm aastast 1941- neid vist ei jõutud enne sõda kuigipalju teha. Disain meenutas 1907-1958 valmistatud kahekäigulisi rumme. Endal on selline töötav kahekäiguline koos kangi ja siirdvarrastega aastast 1926
Vasta
#91

Möödunud nädalal õnnestus leida NSU naisteratta raam koos kahvliga. Raaminumber 693401, selle järgi peaks olema 1929 - 1930. aastast(vist).
Ketiratas ja üks vänt olid ilmselt Riia ratta omad (kui muidugi Riia ratastel oli sellist ketiratast, nagu Gaujal?), pakiraam kindlalt Riia oma, tõenäoliselt ka leistang.
Vasta
#92

Indrek1 Kirjutas:Ketiratas ja üks vänt olid ilmselt Riia ratta omad (kui muidugi Riia ratastel oli sellist ketiratast, nagu Gaujal?),

Gaujad valmisidki kõik Riia jalgrattatehases. Seega nende ketirattad Riia tehase tollase (peale-1957) toodanguga identsed, st keskterviku puutuja suunaliselt kulgevad jämedad kodarad. Ainult vänt oli (vist)erinev - jalgratastel see sirge, Gaujadel väikese jõnksuga keskelt, et ots ei käiks mootori vastu.

Kuna Gaujade tootmine edenes jalgrataste kõrvalt sedavõrd hästi ja mootorjalgrattad tulid Riiast mäekõrguselt paremad kui ХВЗ (Harkovi) ja Lvovi tehastest, siis lõpetati 1960-61 Riias jalgrataste valmistamine sootuks ja jäädigi tegema ainult punnvõrre. St 1960 oli viimane aasta, mil jalgrattaid Riias massiliselt valmistati, 1961 valmis vaid ülipisike seeria.

Indrek1 Kirjutas:pakiraam kindlalt Riia oma, tõenäoliselt ka leistang.


Usun, et tuvastan pildi järgi üheselt. Oman palju erinevate ajastute Riia rattaid + tükke.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#93

Tsitaat:[quote]Seega nende ketirattad Riia tehase tollase (peale-1957) toodanguga identsed, st keskterviku puutuja suunaliselt kulgevad jämedad kodarad. Ainult vänt oli (vist)erinev - jalgratastel see sirge, Gaujadel väikese jõnksuga keskelt, et ots ei käiks mootori vastu.

Et siis kahte sorti ketirattaid oli Rigadel - see kirjeldatu ja nn. lumehelbemustriga, nagu  Sinu Riga-20-l ?
Vasta
#94

Indrek1 Kirjutas:Et siis kahte sorti ketirattaid oli Rigadel - see kirjeldatu ja nn. lumehelbemustriga, nagu  Sinu Riga-20-l ?

Kui Sa räägid 1950ndatest aastatest, siis jah. Ehk siis Rigadel oli tollal kaks põlvkonda - Riga 20 ja Riga 22-23. Need vahetusid 1957-58. aastal. Minu muuseumis olev Riga 20 on vanemast põlvkonnast, Gauja on ehitatud uuema põlvkonna põhjal. Ketirattad on neid põlvkondadel erinevad.

Enne-1953 Riia ratastest mul nii selge ülevaade enam ei ole. 1950. ja 52. aasta naisteratastel on ka viisnurkne ehk "lumehelbeline" ketiratas, mõlema nimetet aasta rataste jäänused on mul olemas. Tean ka, et 1940tel valmistati kaubamärgi "Sarkana Zvaigzne" kaubamärgi all rattaid ja vähemalt osadel selle märgi ratastel oli radiaalselt paigutatud viie paariskodaraga ketirattad (üks selline ratas mul ka olemas). Umbes nagu 1980ndate MMВЗdel ja АЙСТidel. Usun, et see ketiratas oli võetud 1930ndate naisterahva-Omega pealt (mille ketiratas oli samasugune), sest tehas oli sama. Oman ise kahte selle ajastu naisterahva-Omegat (1937 ja 1938).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#95

Kas teab keegi, millistel Saksa ratastel kasutati F&S Komet tagarummusid? Olemas üks rantmantli velg sellise rummuga. Kahjuks sisu puudub.
Vasta
#96

Indrek1 Kirjutas:Kas teab keegi, millistel Saksa ratastel kasutati F&S Komet tagarummusid? Olemas üks rantmantli velg sellise rummuga. Kahjuks sisu puudub.

Mõnedel Wandereridel, mõnedl Unionidel. Ka Brennabori toodangul (Bora pms) olen näinud Komet-rummusid. Komet-rummu eripäraks on muide pidurisüsteem - tavapärase trummelpiduri asemel on seal paljukettaline ketaspidur.

Mul endal on kokku miski 3-4 Komet-vabajooksu, aastaist 1929-36. Üks Komet-tagarummuga ratas on Kurtna muuseumis väljapandud 1935.a. Wandereri all.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#97

Tsitaat:Muide, 28" läbimõõduga kõik rehvid lähevad kõikidele velgedele. Igatahes laiuste 1 1/2", 1 5/8" ja 1 3/4" korral selline asendus kehtib (muid laiusi 1930te tavaliselt jalgratastel üldiselt ei kasutatud).

Kas Sa pidasid silmas rantrehvide ja traatrehvide omavahelist asendatavust? Või sain ma väga valesti aru?
Vasta
#98

Indrek1 Kirjutas:
Tsitaat:Muide, 28" läbimõõduga kõik rehvid lähevad kõikidele velgedele. Igatahes laiuste 1 1/2", 1 5/8" ja 1 3/4" korral selline asendus kehtib (muid laiusi 1930te tavaliselt jalgratastel üldiselt ei kasutatud).

Kas Sa pidasid silmas rantrehvide ja traatrehvide omavahelist asendatavust? Või sain ma väga valesti aru?

Ei. Ma pidasin silmas rantrehvide paigaldust rantvelgedele. Ehk siis 28" rantveljele hakkavad peale kõik eelnimetatud laiusega rantrehvid. Ning veljed on tavaliselt enam-vähem ühelaiusedki.

Mis puudutab rantrehvide ja traatrehvide omavahelist asendatavust, siis selge on kõigepealt see, et rantrehvi traatrehvile mõeldud veljele paigaldada ei saa - puudub äärisetraat, mis rehvi velje peal hoiaks.

Mis puudutab traatrehvi paigaldamist rantrehvi jaoks mõeldud veljele, siis see on loterii. Nimelt 28" rantvelje läbimõõt kõigub üsna suurtes piirides -rantrehv annab ju peale monteerides veidi venima, traati selle ääres pole ning tootjal puudus vajadus täpse läbimõõduga velgede valmistamise järele.

Tavaline saksa mõõtu 28" ehk 622 mm traatrehv läheb kergesti peale väiksema läbimõõduga rantveljedele. Veidi suurema läbimõõduga velgedele läheb ta peale suure pingutuse (kangutamise) tulemusena. Veel suurema läbimõõduga rantvelgedele aga ta peale ei lähe. Mis sel juhul teha, sellele ei oskagi ühest vastust anda. Olen viimase 24 aasta jooksul katsetnud mitmeid taktikaid, mis aga ükski pole sobiv. Üks variant on rehvi äärisetraat ühest-kahest kohast katki teha ja siis rehv peale panna, aga need katkised traadiotsad hakkavad õhukummi ohustama. Olen ka vahel paigaldanud need traadiotsad õhukeseseinalise peene terastoru sisse ja/või eraldanud lohvi poolt kaitseplekiga.

Teine variant on teha rehvi äärisetraat miski 4-5 cm ulatuses kummisegust "paljaks" ning seda alasi peal veidi peenemaks-pikemaks pinnida. Või isegi ettevaatlikult sellele jupp vahele keevitada. Kahjuks olen nendes tehnikates saanud ainult paar sobivat tulemust, ülejäänud on nurjumised.

Kolmas variant, mida sai kasutada Vene ajal, oli otsida rehvide praakpartiisid, millel tehases miskipärast äärisetraat oli tehtud pikem kui õigus ja mis traatrehvi jaoks mõeldud veljelt seetõttu maha kippusid tulema.

Kaasajal tegelikult ei ole vaja suureläbimõõduliste rantvelgede korral äärisetraati lõhkuda, siis saab kasutada veel neljandatki lahendust. Nimelt monteerida nendele velgedele mitte saksa tüüpi 28" (622 mm) traatrehvid, vaid rootsi tüüpi 28" (635 mm) rehvid - praegu on neid kaubandusvõrgus saada, veneajal polnud. Praktika näitab, et kui 622 mm traatrehv suurimagi pingutamise tulemusena veljele peale ei lähe, siis 635 mm traatrehv läheb sellele peale parajasti niisuguse loksuga, et kui rehv õrnalt täispumbatud lohvi korral velje peal "sirgeks" ajada, siis ta velje pealt ise maha ei roni ja mängima ei hakka. Üsna mitmel minu uunikumil on peal 635 mm rehvid.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#99

Küsimus teadjamatele(nt Valdo) naabri kuurist leitud sellinse ratta jäänused nagu "Partner", ehk oskab keegi täpsemalt midagi rääkida sellest(kunas valmistatud ja kui haruldane võib olla)
http://pilt.ee/view/727394/
Vasta

ats97 Kirjutas:Küsimus teadjamatele(nt Valdo) naabri kuurist leitud sellinse ratta jäänused nagu "Partner", ehk oskab keegi täpsemalt midagi rääkida sellest(kunas valmistatud ja kui haruldane võib olla)
http://pilt.ee/view/727394/

Ratta margiks on Panther, mitte Partner. Tegu on 1930ndate masstiraažis valmistatud Saksa rattaga. Täpse väljalaskeaasta jaoks on vaja teada raaminumbrit. Haruldane ei ole, nii Saksas kui ka siinmail liikus neid ikka palju ja tegu on tüüprattaga.

Minul on üks enam-vähem komplektne, kuid pooleksmurdunud raamiga naiste Panther 1938. aastast, ning vähem komplektne meeste Panther 1937. aastast. Tegelikult olen huvitatud meesteratta paremasse komplektsusse viimisest ehk siis varuosadest ehk doonorist.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne