[Martti]

Mõte tuli sellest et vahest on vaja jalgrattaga igasugu suuremat ja väiksemat kraami vedada, eriti maal. Olen näinud pilte kolmerattalisest jagratast, milliel on ees kast(korv, ei saanud hästi aru mis, igatahes põhi oli olemas). Ühte erilisemat nägin Sajandisõidu piltidel(Valdo oma). Tekkis mõte selline ise ehitada, umbes pool päeva tagasi tekkis sisse selline kuri plaan oma varudest(maal ja kodus)selline kokku ehitada(keevitada jne).
Põhiline on hetkel see et sooviks näha pilte mõnest sellisest rattast. Olen näinud sellist millel on \"kast\" taga mitte ees, erilist vahet sellel ei olegi aga lihtsalt on lihtsam konstrueerida ühe vedava rattaga( jalgratta tagaosa alates roolis kasutades), kui hakata välja mõtlema kahe vedava tagarattaga veoskeemi. ja veel, mulle tundub et praktilisem on kasutada \"naisteka\" raami, siis ei ole nii suurt ronimist koguaeg.
Ootan igasuguseid pilte, ka ise tehtud \"relvadest!\"

[paadikapten]

Lihtsam on käru taha ehitada.

[usku]

... ja mitte ehitada, aga osta. on sellised alumiinium raami peal mõnusad kärud. mingi tugevam present on raami ümber tõmmatud, mingi plast siin ja plast seal ning kinnituvad tagumise ratta ... ää ... selle koha külge, kust ratas raami külge kinnitub ja sama kiirkinnitusmutri taha. ise vedasin seal 60 kg trääni ca 300 km - pidas vastu küll ning isegi metsateel juurikate ja küngaste vahel/peal säilis manööverdusvõime.

tahan öelda seda, et kui sa ehitad suure monstrumratta - sis see on selline kohmakas ja raske. mingi järel lohistatav käru on mõnus kerge ja manööverdusvõimelisem - lisaks saab kruusateedel kurvides mõnusalt käru liputada ja saab ära võtta, kui vaja pole. NB! ja sellise käru saad ise ka valmis keevitada.

aga noh, aitab OT\'st ... teema algataja idee ikkagi kolmerattaline ehitada. midagi asjalikku muud öelda pole, lihtsalt ise olen järgiveetavate kärude fänn (ka autode puhul) ... ja mina arvan, et Martti idee on õige - üks vedav ratas (tagumine) ning esimene pool koos kastiga on keerav osa. ehk siis praeguse ratta kahvli külge monteerid suure kasti ja siis kastile rattad alla/külge (näiteks liiguvad ringi sellised jäätisekärud, mis näevad välja nagu oleks kaherattalisele jäätisekärule pool jalgratast külge pandud)

[Martti]

Vaatasin Sajandisõidu pilte ja Valdo jalgratas on selline: http://www.zone.ee/uunikumisoit/slides/IMGP9424.html , eriti meeldib mulle just kast/platvorm mis on ees ja kuhu saab ka raskemat/suuremat kraami panna ja sedasi oma asju mööda küla kokku vedada. Eks jään ootama Valdo pilte et paremat inspirastiooni saada.

[Romka]

... ja mitte ehitada, aga osta...

Bensiini hind aina tõuseb ning varsti vaesemal rahval tõesti ainsaks liiklusvahendiks kondimootoriga töötavad liikurid. Ning kõiksugused veokastid ning järelkärud tuleb ise ehitada mitte aga osta!

[Martti]

... ja mitte ehitada, aga osta...

Bensiini hind aina tõuseb ning varsti vaesemal rahval tõesti ainsaks liiklusvahendiks kondimootoriga töötavad liikurid. Ning kõiksugused veokastid ning järelkärud tuleb ise ehitada mitte aga osta!

Kuna mulle meeldib sõita ennem jalgrattaga kui bussiga(auto remondis), siis eelistan igaljuhul kondimootorit. 65 km päevas on päris hea tulemus ma arvan, keskmine on olnud 20. Ise tahaks ehitada just selle pärast et lihtsalt huvitav oleks, mitte nagu poleks selle raha ostmiseks.

[Soobel]

Sellise ratta raame, nagu Valdol on, peaks veel leiduma.

[Martti]

Sellise ratta raame, nagu Valdol on, peaks veel leiduma.

Sa mõtled ikka koos platvorm osaga? Või seda tagumist osa kus sadul, tagaratas ja pedaalid? Ise ka palju metaseda ja mijalgi kolanud aga sellist raami pole kuskil vedeleas näinud, tavalisi on aga külluses saadaval veel.

[valdo]

Sellise ratta raame, nagu Valdol on, peaks veel leiduma.

Väga palju neid alles igatahes ei ole. Tean üht Kr Saare komplektset ratast, üht enamvähem komplektset Laanbergi ratast (tagaratas puudu), üht ratast olematu (äramädanud) kastiosaga ja veel kahte tagaosa raami. Üks neist kindlalt Laanberg, teise tootja tundmatu.

Siia minu poolt joon alla selle osas, mida ma Maarjamaal seismas/säilinuna olen näinud. Kindlasti on veel, vähemalt kolme ratta kohta olen viimase 15 aasta jooksul kõlakaid kuulnud. Kuid ma ei usu, et palju.

Omavahelises (U2U) vestluses võin öelda, kelle käes neid asju näinud olen.

[valdo]

Eks jään ootama Valdo pilte et paremat inspirastiooni saada.

Väikesed fotosüüdistused ja lühikirjelduse postitasin nüüd ka foorumisse - http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=12581

[valdo]

Ühte erilisemat nägin Sajandisõidu piltidel(Valdo oma). Tekkis mõte selline ise ehitada, umbes pool päeva tagasi tekkis sisse selline kuri plaan oma varudest(maal ja kodus)selline kokku ehitada(keevitada jne).

[...]

...mulle tundub et praktilisem on kasutada \"naisteka\" raami, siis ei ole nii suurt ronimist koguaeg.
Ootan igasuguseid pilte, ka ise tehtud \"relvadest!\"

Põhimõtteliselt saab ise ehitada, panen kirja olulisemad momendid. Laanbergi tehas oli ka ju vaid suur \"värkstuba\", ei enamat.

1. Naisteka raami ei saa kasutada. Tuleb keevitada/joota spetsiaalne pikk raam, millel kaks horisontaalset toru kasti alla jooksevad ja seal tavalise jalgratta kahvlilaagritoruga lõpevad. Minu piltidelt peaks asi näha olema. Kasutada saab suvalisest rattaraamist tagumist kolmnurka, muu tuleb ise teha.

2. Kusagilt tuleb hankida lehtvedrud (ühest otsast kiigedega). Olen vanades taludes näinud vedelemas käsikärusid, mille umbes samasugused vedrud all, sealt saab neid kasutada. Seidla vanakraamilaadal pakkus sel aastal üks kodanik säärast kahest lehtvedrust/otstest/kiigedest kuuluvat komplekti 200 kr eest. Kui sepatööd tunned või tuttav sepp olemas, saab otsad ehk ka ise teha, aga siis on kusagilt vaja ikkagi saada vedrulehti (Laanbergi omal on pakk 3 lehest). Sõiduauto omad on liig suured/jäigad. Miski kaariku/vedruvakri lehed võivad sobivat, kui kuskilt neid leida on.

3. Komplekti kuulub spetsiaalne keskelt \"jõnksuga\" nelikantterasest esivõll (vt fotod). Jälle oleks vaja tuttavat seppa! Ja siis peenkeermelõikajat, et otstesse jalgratta keskjooksu laagrikoonusele sobiv keere peale lõigata.

4. Esirataste rummude valmistamiseks on vaja jalgratta keskjooksu kausse mahutavat toru, sellele vaja keevitada kaks äärikut kodarate jaoks ja siis äärikutele puurida augud sisse kodarate jaoks.

5. On vaja valmistada puust kast (maitse asi, kas kinnine, lahtine või reelinguga; vanasti liikusid kõik need variandid siinsetel teedel).

6. On vaja torust painutada käsipuu. Laanbergi omal on turu otsad lapikuks tehtud ka ja lähevad vedrukinnituste poltide alla.

7. Edasine on peenemad pulgad (vedrukammitsad, porilauad, porilauakinnitused) ning kokkumonteerimine/värvimine.

[Martti]

1.Tavalise jalgratta kahvlilaagritoruga lõpevad.
Pead sa silmas NL jalgratta toodangut, sest ei tahaks hakata lõikama ega
väänama vanemaid jalgratta raame mis on kokku korjatud.

2.Miski kaariku/vedruvakri lehed võivad sobivat, kui kuskilt neid leida on.
Mul on olemas vedruvanker küll, see aga lubatud ühele huvilisele kel
plaanis mitmest korralik kokku panna. Kas ilma vedruteta jääb liiga jäik?
Vaatasin et vedrud on mõeldud kaubale mugavuseks, mitte aga
\"kondimootorile.\"

3.Komplekti kuulub spetsiaalne keskelt \"jõnksuga\" nelikantterasest esivõll.
Kas tegemist on mingisuguse eriterasega või tavalise mustast metallist
\"nelikandiga\"?

4. Vaatasin et veohammasratas on ka väiksem kui kaherattalisel jagrattal. On
seeväiksem või silm petab? Igaljuhul kavatsen mina jätta sinna võimalikult
suure, hea jalgu treenida.

Mõtlesin kasutada NL jalagrataste torusid, kuna neid raame leidub veel
külluses(vead näiteks keskjooks) aga torud iseenesest on hästi säilinud.
Või teha osad tsingitud ja vähe jämedamast(sein paksus) torust?

Praeguseks aitab küsimustet küll, nüüd vaja maal lakkatest ja keldritest
otsida välja võimalikult palju raame et leida sobiv toorik.

[valdo]

1.Tavalise jalgratta kahvlilaagritoruga lõpevad.
Pead sa silmas NL jalgratta toodangut, sest ei tahaks hakata lõikama ega
väänama vanemaid jalgratta raame mis on kokku korjatud.

Pole ju vahet, milliste raamide detailidest Sa need kokku keevitad. 1950-80ndate toorikraame (st kus juppe küljes pole) peaks siin-seal metsades, kivihunnikutes ja emeksites piisavalt leiduma.

2.Miski kaariku/vedruvakri lehed võivad sobivat, kui kuskilt neid leida on.
Mul on olemas vedruvanker küll, see aga lubatud ühele huvilisele kel
plaanis mitmest korralik kokku panna. Kas ilma vedruteta jääb liiga jäik?
Vaatasin et vedrud on mõeldud kaubale mugavuseks, mitte aga
\"kondimootorile.\"

Kardan, et külgsuunas raputamine tuleb liiga jõhker ka sõitjale. Kui nt ühe esimese rattaga august läbi sõidad ja teisega mitte. Lwhtvedrudel käsikärusid peaks ikka leiduma, minagu tean, kus veel aastat 5 tagasi nende jäänuseid oli.

3.Komplekti kuulub spetsiaalne keskelt \"jõnksuga\" nelikantterasest esivõll.
Kas tegemist on mingisuguse eriterasega või tavalise mustast metallist
\"nelikandiga\"?

Tavaline võlliteras. Sepast rääkisin seepärast, et see on keskelt ju painutatud profiili.

4. Vaatasin et veohammasratas on ka väiksem kui kaherattalisel jagrattal. On
seeväiksem või silm petab? Igaljuhul kavatsen mina jätta sinna võimalikult
suure, hea jalgu treenida.

Tegelikult on see silmapete. Seal on veneaegse naisteratta esimese hammasratta suurune ratas, ei väiksem. Suurega ei jaksa vändata või tuleb taha panna kokkupandava jalgratta 15ne hammasratas, mis hakkab aga tohutult ketti koormama.

Kui reaalne plaan teha, siis jõudu tööle.

[valdo]

1.Tavalise jalgratta kahvlilaagritoruga lõpevad.
Pead sa silmas NL jalgratta toodangut, sest ei tahaks hakata lõikama ega
väänama vanemaid jalgratta raame mis on kokku korjatud.

Pole ju vahet, milliste raamide detailidest Sa need kokku keevitad. 1950-80ndate toorikraame (st kus juppe küljes pole) peaks siin-seal metsades, kivihunnikutes ja emeksites piisavalt leiduma.

2.Miski kaariku/vedruvakri lehed võivad sobivat, kui kuskilt neid leida on.
Mul on olemas vedruvanker küll, see aga lubatud ühele huvilisele kel
plaanis mitmest korralik kokku panna. Kas ilma vedruteta jääb liiga jäik?
Vaatasin et vedrud on mõeldud kaubale mugavuseks, mitte aga
\"kondimootorile.\"

Kardan, et külgsuunas raputamine tuleb liiga jõhker ka sõitjale. Kui nt ühe esimese rattaga august läbi sõidad ja teisega mitte. Lwhtvedrudel käsikärusid peaks ikka leiduma, minagu tean, kus veel aastat 5 tagasi nende jäänuseid oli.

3.Komplekti kuulub spetsiaalne keskelt \"jõnksuga\" nelikantterasest esivõll.
Kas tegemist on mingisuguse eriterasega või tavalise mustast metallist
\"nelikandiga\"?

Tavaline võlliteras. Sepast rääkisin seepärast, et see on keskelt ju painutatud profiili.

4. Vaatasin et veohammasratas on ka väiksem kui kaherattalisel jagrattal. On
seeväiksem või silm petab? Igaljuhul kavatsen mina jätta sinna võimalikult
suure, hea jalgu treenida.

Tegelikult on see silmapete. Seal on veneaegse naisteratta esimese hammasratta suurune ratas, ei väiksem. Suurega ei jaksa vändata või tuleb taha panna kokkupandava jalgratta 15ne hammasratas, mis hakkab aga tohutult ketti koormama.

Kui reaalne plaan teha, siis jõudu tööle.

[Potsataja103]

Tuleb keevitada/joota spetsiaalne pikk raam, millel kaks horisontaalset toru kasti alla jooksevad ja seal tavalise jalgratta kahvlilaagritoruga lõpevad. Minu piltidelt peaks asi näha olema.

Linnapildis liikuvatel jäätisekärudel on liigend kasti taga, seega peaks juhitavus olema olematu? On kellelgi kogemusi?

[valdo]

Linnapildis liikuvatel jäätisekärudel on liigend kasti taga, seega peaks juhitavus olema olematu? On kellelgi kogemusi?

Selliseid oli ka 1910-20ndatel Saksamaal toodetute hulgas. Sõitnud kahjuks ei ole. Eeldan, et parem juhitavus on siiski isendil, mille liigend esitelje sihil. Kõik mulle teada olevad Eesti valmistajad (Kr. Saar, Laanberg, Ööpik) valmistasid ka just selliseid.

[paadikapten]

Olen juba näinud Tartus sellist pisikeste ratastega kokkupandavat, millele oli isetehtud külgvanker juurde aretatud.
Kusjuures tundub olevat liigenditega-et kalluta ratast palju tahad, korv jääb ikka samasse asendisse, muidugi kaldub koos jalgrattaga vastavalt ka külgvankri ratas. Ühesõnaga: töötab umbes nagu auto sõltumatu vedrustus.

[vootele]

Pakun sellist varianti, et kasuta esiotsas mõnda nõukogude-aegset käru. Sellest ajast on kaks levinud varianti - alumiiniumkastiga käru, terasraamil ja siis oli veel teraskastiga, millel oli kolme kodaraga \"valuveljed\" ja vedrustus. Loomulikult peab neid veidi ümber tegema, aga siis jääb ära esivõlli nikerdamine.
Siis veel, et pööramis liigendiks saad kasutada tavalist jalgratta esikahvlit, millel lõikad lihtsalt harud küljest ära ja keevitad võlli osa käru raami külge.

[valdo]

Pakun sellist varianti, et kasuta esiotsas mõnda nõukogude-aegset käru. Sellest ajast on kaks levinud varianti - alumiiniumkastiga käru, terasraamil ja siis oli veel teraskastiga, millel oli kolme kodaraga \"valuveljed\" ja vedrustus. Loomulikult peab neid veidi ümber tegema, aga siis jääb ära esivõlli nikerdamine.
Siis veel, et pööramis liigendiks saad kasutada tavalist jalgratta esikahvlit, millel lõikad lihtsalt harud küljest ära ja keevitad võlli osa käru raami külge.

Väga kahtlen.

Miskigi juhitavuse tagamiseks peaks pöörik olema siiski esitelje joonel, mitte kasti rattapoolses otsas. Kui võtta tavaline aiakäru koos oma alusvankriga, siis on siililegi selge, et selle 16\" rataste juures ja otse rattavõllidele järgneva kasti juures jalgratta esikahvli sõlm sinna kasti alla ära ei mahu, maapind tuleb ette.

Vrd - Laanbergil ja teistel tolleaegsetel on 26\" rehvid ja kast teljepinnast (poolelliptiliste) lehtvedrude jagu kõrgemal. Ja ka seal on kõvera esitelje alumine osa maapinnale kriitiliselt lähedal (st lähemale ei saaks enam eriti).

Muidugi, aiakäru (jäänuseid) omades saab mitmeid detaile/sõlmi ehk kasutada... Ja kuldsed käed + keevitus võimaldavad millest iganes asja teha valmis

[Soobel]

Kahvlilaagri asja teeb õige lukksepp lühikeseks ja kui saab liiga lühike, tuleb kasti jalgrattapoolne ots rattaraamiga mingi liuguri vahendusel ühendada, kuna liiga lühike püstlaager hakkab puruks väänduma.