Paljassaare koos oma tehnikaajaloo-mälestistega
#1

Muide, kes tahab Tallinnas oma silmaga näha kitsarööpalist raudteed, peaks minema Katariina kaile, seal on mõnesaja meetri ulatuses täitsa olemas.

Lisaks on veel Paljasaarel mitmel pool endise miinilao juures näha kitsarööpalise liipreid, nii betoonvarianti kui ka tavalist puitu.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#2

Aspelund Kirjutas:Muide, kes tahab Tallinnas oma silmaga näha kitsarööpalist raudteed, peaks minema Katariina kaile, seal on mõnesaja meetri ulatuses täitsa olemas.

Lisaks on veel Paljasaarel mitmel pool endise miinilao juures näha kitsarööpalise liipreid, nii betoonvarianti kui ka tavalist puitu.

Kas sinna pääseb vabalt ligi?

Ma käisin seal ca 1995-96, siis sai ligi küll (siis oli raudtee äsja üles kistud, vagunijäänuseid veel vedeles). Aga... paar aastat tagasi tahtsin ühele tuttavale näidata kaid koos raudtee ja Franz Krulli pollaritega, kuid siis oli seal ees tõkkepuu ja seal olev papi keeldus mind edasi laskmast, nõudes visalt \"propuskit\". Jäigi näitamata...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Kaile saab küll nüüd, see pappi on ammu kadunud sealt D1 vaguni juurest. Inimesed käivad seal nüüd ujumas.
Vasta
#4

Jep, seal on väga ilus rand..lisaks on Paljasaare tipus veel ka tsaariaegse patarei betoonpunkrid.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#5

Aspelund Kirjutas:Jep, seal on väga ilus rand..lisaks on Paljasaare tipus veel ka tsaariaegse patarei betoonpunkrid.

Asp
Need tsaariaegsed betoonpunkrid on küll väga võssa kasvanud, sammuti see tee mis sinna juurde viis.Käisn seal koos Lypsikuga miski 1,5 kuud tagasi, siis ei olnud taskulampe kaasas ja ei hakanud sinna kottpimedusse ronima. Autoga on sinna raske ligi saada, aga jalgrattaga saab vabalt.
Vasta
#6

Martti Kirjutas:Need tsaariaegsed betoonpunkrid on küll väga võssa kasvanud, sammuti see tee mis sinna juurde viis.Käisn seal koos Lypsikuga miski 1,5 kuud tagasi, siis ei olnud taskulampe kaasas ja ei hakanud sinna kottpimedusse ronima. Autoga on sinna raske ligi saada, aga jalgrattaga saab vabalt.

Paljassaare poolsaar on muide ajalooliselt olnud kaks eraldi saart - läänepoolne ehk suurem Suur-Kaarli (Gross-Karlos) ja idapoolne ehk väiksem Väike-Kaarli (Klein-Karlos). Keskajal olid nad kindlasti kaetud kõrge kuuse- või männimetsaga, sest ürikutes on kirjas põlispuude raiumisest neilt saartelt. Millal nad metsa kaotasid, on raske öelda, vanahärra Heino Gustavsoni arvates mingite sõdade ajal, kas Liivi sõjas 16. sajandil või Põhjasõjas 18. sajandi algul. Tõenäoliselt ulatusid tollal veest välja ainult saarte kõrgemad keskosad.

18. sajandil olid saared igatahes juba paljad. Arvatavasti see (ehk siis metsa maharaiumise fakt) sünnitas paiga eestikeelse nime. Järgmisena püstitati 19. sajandi algul Väike-Kaarli saarele merekindluse suurtükitorn ehk nn Valge torn. See oli hästi näha nii merele kui ka linna, kuid kahjuks on see lammutatud. Esimese korruse varemed on praegugi näha.

Praeguse kuju ja konfiguratsiooni sai Paljassaare 1910ndatel aastatel Peeter Suure nimelise merekindluse tegemise ajal, mil sadama süvendamisest tekkinud täide ladustati saarte vahele ning saarte ja mandri vahele, millega tekkis poolsaar. Siis rajati ka Katariina kai ning Suur-Kaarli keskosas olevad suurtükipositsioonid. Samuti rajati raudteetamm Katariina kailt (Väike-Kaarlilt) positsioonideni, mille allesolekule kaasfoorumlane Aspelund siin viitas.

Kusagil 1994 või 1995 olen ma koos praeguseks siit ilmast lahkunud merekindluste uurija vanahärra Heino Gustavsoniga läbi sõitnud/kolanud nii kai, suurtükipositsioonid kui ka Valge torni jäänused. See oli umbes aasta-paar peale Vene sõjaväe lahkumist sellelt alalt. Üht-teist on kirjas ka hr Gustavsoni raamatus Tallinna merekindlustest ning veidi ka Mehis Helme kitsarööpmelise raudtee monograafia Paljassaare osas. Kahjuks ei mäleta ma enam kõiki detaile, millest meil hr Gustavsoniga seal käies juttu oli. Arvata on, et temasugune korüfee teadis palju rohkem (ja arvas veelgi rohkem), kui ta oma uurimistöödes kirja on pannud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

Muide, betoonpunkrite juurde pääseb väga edukalt autoga, tee on küll kuumaastik, aga minu Golf suutis probleemideta kohale turnida. Hoolimata oma tagasihoidlikust põhjakõrgusest.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#8

Paljassaare poolsaar nägi eile välja selline kahjuks ei jõudnud Katariina kaini kuna enne sai mälukaart täis, eks tuleeb veel üks ring teha aga siis võtta juba kummikud kaasa, sest seal maod ja puugid. Õnnestus mõlemiga kohtuda, rastik või nastik( ei tee vahet, musta värvi, pea peal oli kollane laik vms), oli tulnud ennast tee peale soojendama ja nii kui ma nägin seda siis oli kohe operatsioon \"Pikad koivad.\" Puukile sain jaole õigel hetkel ja \"rünnata\" ei jõudnudki.
Vasta
#9

Küll OT,aga kollaste laikude ja musta värvi poolest on hästi teada ikka nastik.Enda maakodus (Läänemaal Linnamäe lähedal) on need kevadeti pea et koduloomad Big Grin
Vasta
#10

Regardman Kirjutas:Kaile saab küll nüüd, see pappi on ammu kadunud sealt D1 vaguni juurest. Inimesed käivad seal nüüd ujumas.
Üleeile kui seal käisme oli ka see poolik D1 vagun juba kadunud. Ehitusprahi ladustamise platsi ümber on ehitatud uus võrkaed, ja seda niimoodi et tõkkepuud ei annagi enam alla lasta.
Vasta
#11

Martti Kirjutas:Üleeile kui seal käisme oli ka see poolik D1 vagun juba kadunud. Ehitusprahi ladustamise platsi ümber on ehitatud uus võrkaed, ja seda niimoodi et tõkkepuud ei annagi enam alla lasta.

Kas see tähendab, et jälle ei pääse vabalt kaile ja poolsaarte tagaosadesse? Või... mis funktsioon sellel aial on?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#12

valdo Kirjutas:
Martti Kirjutas:Üleeile kui seal käisme oli ka see poolik D1 vagun juba kadunud. Ehitusprahi ladustamise platsi ümber on ehitatud uus võrkaed, ja seda niimoodi et tõkkepuud ei annagi enam alla lasta.

Kas see tähendab, et jälle ei pääse vabalt kaile ja poolsaarte tagaosadesse? Või... mis funktsioon sellel aial on?
See tähendab just seda et pääseb, kuna tõkkepuud alla lasta ei saa siis ei ole takistatud ka läbikäik. Aed kulgeb sinna kaile mineva tee äärest ja ümbritseb ainult ehitusprahi ladustamisplatsi.
Vasta
#13

Paljassaare Katariina kai on jäädvustet muide filmis \"Minu Leninid\" stseenis, kus allveelaev Lenini teisikud peale võtab ja sukeldub. Ma ei saa selles eksida, kuna stseeni lõpus, kus on näha teisel pool merd olevat kauget kallast, paistavad imetillukeselt Lasnamäe kõrged tornelamud Wink Wink Wink

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#14

Ülejäänud 06.08 Paljassaare-käigu pildid on saadaval nüüd siit: http://lypsik.nohik.net/gallery/paljassaare
Viimasel pildil ka too madu. Toungue
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne