üks nostalgiline teelõik kadunud :(
#1

Tere!

Sattusin eile sõitma Piibe maantee trassi Aravete ja Aegviidu vahel, kuna olin kuulnud, et seal toimuvat suured remonditööd. Oli ju Aegviidu ja Käravete vahel säilinud selle maantee viimane ajalooline trassilõik, mis keerutas paremale-vasakule ning üles-alla tublisti, samuti oli ta üsna kitsas. Arvatavasti oli seal 1950ndatel pandud asfaltkate, muu oli jäänud kõik endiseks ehk hobuveokite-aegseks. Tegemist oli ilusa teega, kuigi kiirusi üle 50-70 seal kuidagi arendada ei andnud.

Nüüd on see teelõik ajalugu. Ma ei tundnud esmapilgul teed enam äragi, sest nii tee kui ka teeäär nägid välja hoopis teistsugused. Kogu trass laiemaks tehtud, mäed läbi kaevatud, orud täidetud. 3-4 tõsisemat õgvendust teoksil, kus kurvid sirgemaks tehakse või sootuks ära kaotatakse. Tohutumahulised mullatööd ja kümned tegutsevad ekskavaatorid. Pea kõik teeäärsed puud mahavõetud. Töö on küll pooleli, aga lõpptulemusest saab juba nüüd aimu. Ehk sellest tuleb tavaline veidi looklev eurotee...

Kes ei karda teeremondiga kaasnevaid ebatasasusi, muid ebamugavusi ning ning ca 10 km 30 km/h kulgemist, võib selle lõigu praegu oma silmaga üle vaadata. Veel (ma kordan: veel) on näha siin-seal ka vana teesiht...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

See vana tee,muidu tõesti kena ja kurwiline(teekatet ma ei arwesta).Aga talvel suure LKW autoga hädad.Tee kitsas ja parasjagu kaldus ka.Kui omasugune vastu tuli pidi üks seisma jääma,muidu oleks kuudid koos.Rahustuseks võin öelda ,et sai kewadel tehtud pilte wanast teest nii et mälestus jääb vähemalt fotodel.Kas keegi teab ,mis aastal see tee asfaltkatte sai?Mul nagu meeles ,et 70 alul oli vähemalt osa teest kruusakattega.Aga ma wõin rukkisse ka panna.
Vasta
#3

Käisin ka seda teed pidi umbes 3 nädalat tagasi Tamsalus, siis oli juba näha et tee sirgeks venitatakse, Aga autode jaoks oli seal ikkagi see vana osa siiski veel alles(ajutine), asfalt \"maha kooritud\" ja tolmas hirmasasti. Pilte ei teinud kahjuks, kuna pildistasin muid objekte ja arvasin siis et lihtsalt remonditakse seda vana teed...
Vasta
#4

Jäneda ja Kärawete vahele tekinud tee äärde ka kraawid.Teepuhastus talwel jätab sealkandis tublisti soowida.Waremalt kui asi rukkisse läts sain ma põllu päält minema.Aga nüüd ainult kraaw kuhu rekka täpselt mahub .Kui sinna liita weel inspektor Toomingas ?
Vasta
#5

80-ndate keskel sõitsin seda teelõiku tihti, sai ise üles ärgatud ja nii mõnigi seljatakka ära kaotatud, vahel tuli ka hädalisi aidata, kahju, et teist enam ei ole.Järgmine kord Tallinna sõites lähen vaatama, võiksid need asjamehed ikka inimese tahet ka arvestada.
Vasta
#6

valdo Kirjutas:Tere!

Sattusin eile sõitma Piibe maantee trassi Aravete ja Aegviidu vahel, kuna olin kuulnud, et seal toimuvat suured remonditööd. Oli ju Aegviidu ja Käravete vahel säilinud selle maantee viimane ajalooline trassilõik...

Nüüd on see teelõik ajalugu. Ma ei tundnud esmapilgul teed enam äragi, sest nii tee kui ka teeäär nägid välja hoopis teistsugused. Kogu trass laiemaks tehtud, mäed läbi kaevatud, orud täidetud. 3-4 tõsisemat õgvendust teoksil, kus kurvid sirgemaks tehakse või sootuks ära kaotatakse. Tohutumahulised mullatööd ja kümned tegutsevad ekskavaatorid. Pea kõik teeäärsed puud mahavõetud. Töö on küll pooleli, aga lõpptulemusest saab juba nüüd aimu. Ehk sellest tuleb tavaline veidi looklev eurotee...

Kas vana hea Kukevere mägi on kah siledaks lükatud?
Käravete poolt seda mäge piisava kiirusega ületades oli võimalik
nii öelda \"kõhu alt õõnsaks\" tunnet kogeda...

ints@ sõitnud seda teed teadmata arv kordi tehnikumi nelja aasta jooksul...

M 411 60.a.,M410 60.a.,M401 56.a.,M403 64.a.,
M 424 64.a.,M423 62.a.,GAZ M20 48.a.,Opel Kadett B 71.a.,
Vasta
#7

ints Kirjutas:Kas vana hea Kukevere mägi on kah siledaks lükatud?
Käravete poolt seda mäge piisava kiirusega ületades oli võimalik
nii öelda \"kõhu alt õõnsaks\" tunnet kogeda...

Mägi on alles, kuid minu arvates mitte enam endises profiilis täpselt (seal on uus tee juba valmis). Sest kuni selle aasta juunini tundsin ma iga kord sealt üle sõites seda \"õõnsat tunnet\", pühapäeval aga enam mitte. Ju nad tipu profiili muutsid veidi.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Tolle tee kohta üks küsimus.Weidi maad enne Aegwiidut (kui Tallinna poolt tulla) jääb nagu mulje ,et teed nagu tahetud otse edasi ajada.Arwatawasti teate seda kohta .Muidu tee suht otse aga säält Aegwiidu juures läheb kurweliseks.Kas Wene sõjawaägi on selle teeehitamisega kunagi seotud olnud?
Vasta
#9

Aegviidu kandis on tegelikult üks halvima kattega koht, oleks seal uus asfalt, poleks probleemi.
Vasta
#10

PETSS Kirjutas:Tolle tee kohta üks küsimus.Weidi maad enne Aegwiidut (kui Tallinna poolt tulla) jääb nagu mulje ,et teed nagu tahetud otse edasi ajada.Arwatawasti teate seda kohta .Muidu tee suht otse aga säält Aegwiidu juures läheb kurweliseks.Kas Wene sõjawaägi on selle teeehitamisega kunagi seotud olnud?

See jõnks tekkis sellest, et 1970ndate alguspoolel õgvendati Piibe maantee sinnani ära, seal aga tööd lõppesid ning edasi jäi tee kulgema (ja kulgeb praegugi) mööd vana ajaloolist trassi. Neil oli plaanis jätkata kunagi hiljem trassi otse, mööduda Aegviidust ringteena põhja poolt ja Nelijärve/Jäneda kandis ületada raudtee ja ühineda praeguse trassiga. Aga nagu ikka, leiti edaspidi muid ja tähtsamaid objekte (a la olümpia \'80) ja ka raha nappis ning niiviisi on see tee seisnud ehitamata praeguseni.

Niipalju siiski tehti, et Aegviidu sees viidi 1970ndate lõpul ülesõit mõnisada meetrit lääne poole ja päris asula südant transiit enam ei läbinud. Aga selle tingis elektrirongi viimine Aegviiduni 1979. aastal (1974 oli see ehitet Kehrani) ja kõrge platvormi ehitamine, mis \"nõudis maad\" ülesõidult...

Sõjaväega oli kogu asi ainult niipalju seotud, et Aegviidu polügoonile (Pavlovski metsamajandile) see maa-ala tõepoolest kuulus ning teeõgvendus vajas nende nõusolekut. Kuid see ei olnud mitte-ehitamise põhjuseks.

Muide, Aegviidu ringtee ehitamine päris maha maetud ei ole veel tänini. Vähemalt kui me Anija vallavolikogus tegime valla üldplaneeringut eelmisel aastal, sai nimetet õgvenduslõik ehk ringtee üldplaneeringute kaartidele jälle peale joonistatud. Et kui kunagi kaugemas tulevikus tekiks miskipidi raha/võimalus, siis saaks selle siiski valmis ehitada. Meil oli veel üldplaneeringu komisjonis selle kohta väike arutelugi.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne