puukabiiniga 1. seeria GAZ-51 Lätis muuseumis
#1

Oma imestuseks avastasin, et Lätis Bauskas tehnikamuuseumi näinusel on välja pandud 1. seeria puukabiiniga GAZ-51. Ning seda täiesti säilinuna, mitte ülesehitatuna! Auto on sõitnud vaid 4600 km ning algsed on isegi vanatüübilise kasti puuosa, vineeruksed, katusepresent jm osad. Masin olla 1980ndate lõpuni olnud sõjaväe puutumatus tagavaras ehk NZs.

Võrdluseks - Eestis tean ma ühe veoautotaastaja käes vaid kahe sellise kabiini riismeid ja see on kõik.

Nüüd siis pildid, mis iseloomustavad detaile, mis on hilisematest nn \"tava-51-dest\" erinevad:

[Pilt: puu51_1.jpg]
[Pilt: puu51_2.jpg]
[Pilt: puu51_3.jpg]
[Pilt: puu51_4.jpg]
[Pilt: puu51_5.jpg]

Nii et kõik vanade veoautode huvilised võiksid Lätti minna kiikama seda, mida Eestis enam alles ei ole. (Huvitav - kus on Eestis sõjaväe NZdes hoitud puukabiiniga 51d saanud?)

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

Lisaks muule hämmastab mind näidikuplokk - omaarust pole ise sellist 51-e sees näinud.
Vasta
#3

Alts Kirjutas:Lisaks muule hämmastab mind näidikuplokk - omaarust pole ise sellist 51-e sees näinud.

Esimesel, puukabiiniga seerial oligi näidikuplokk selline. St alates 1946. aastast kuni 1950ndate alguseni. Siis tuli viie ümmarguse näidikuga armatuur, kuid mitte päris selline nagu viimastel 51-del - hulk nüansse olid veel teistsugused.

Usun, et 1953 oli juba viie ümaraga armatuur, sest minu valduses on ühe sellise spidomeetri jäänused. 1956 oli kindlasti juba aga viie ümaraga, sest selline on mul täiskomplektis olemas (ootab paigutamist minu 1958.a. isendile, sest siis oli veel sama).

Et ühtse klaasiga 51 näidikuplokk üllatab, pole ime, sest minu teada ei ole puukabiiniga madel-51-sid Eestis komplektsena säilinud. Küll aga on säilinud siin-seal näidikuplokke - mina olen ise neid kolme erinevat pihus hoidnud, neist üks oli päris tuttuus Smile

Kahjuks ei vaadanud ma Bauska isendi kapoti alla, kus peaks olema ka \"tava-51ga\" mitmeid märgatavaid erinevusi. Kollektsiooni omanikul oli lihtsalt kiired asjad ning erinevalt kabiini sisenemise loast polt kapoti avamise luba enam kelleltki küsida.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

[
Tänud Valdole, aga kas oskab keegi kommenteerida, milla tuli 51 ja ka teistele GAZ- idele (sh eriti 67 ja 69) nn täis palstikuga kaetud rool, kus enam metall kodaraid paistmas ei ole
Vasta
#5

villis1 Kirjutas:[
Tänud Valdole, aga kas oskab keegi kommenteerida, milla tuli 51 ja ka teistele GAZ- idele (sh eriti 67 ja 69) nn täis palstikuga kaetud rool, kus enam metall kodaraid paistmas ei ole

Hea küsimus... ütlen ausalt, et ei tea!

Kord püüdsime Raivo Rajuga identifitseerida 51 muutusi nii mälestuste, säiliunud isendite kui ka kataloogide põhjal. Sai ainult tuvastatud, et kataloogide maailm ja tegelikkus ei lange alati kokku ja asi on keerulisem kui algselt arvatud.

Ise arvan, et plastkodaratega rool ilmus kusgail 1960ndate algul või keskpaigas. Allikad - üks seibitäpsusega tehasekomplektsuses säilinud 1963. aasta GAZ-63 evis juba plastkodaratega rooli, samas kui 1958. aastal oli mälestuste kohaselt olnud peal veel metallkodaratega isend. Ise eriti ei usu plastkodaratega rooli olemasolusse 1950ndatel... minu 58.a. 51-le läheb igatahes metallkodaratega asi peale. Samas ei ole ka välistet, et aastail 1955-58 mitmes järgus toimunud suured muutused 51-s puutusid ka rooli....

Asja teeb keerukamaks veel asjaolu, et varasemad 51 kataloogid näitavad veel kolmandatki tüüpi -kõverate metallkodaratega rooli-, mida aga keegi \"elusuuruses\" 51del näinud pole. Samas olen kõverate metallkodaratega rooli näinud oma silmaga (ja katsunud oma näpuga) ühe puust ustega Ural-ZIS 355 peal.

Igasugune teave on muide teretulnud - kunagi tahaksin 51 modifikatsioonide ajaloo mingilgi tasemel kokku saada!

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#6

Nõustun Valdoga 100% selle koha pealt, et kataloogide maailm ja tegelikkus ei lähe alati kokku. Ja ongi nii, et mida rohkem süvened, seda segasemaks asi läheb.
Olen enda jaoks seletanud asja umbes niimoodi. Uute detailide ja sõlmede evitamine ei toimunud päevapealt ja lõplikult. Paljudel juhtudel lasti vaheldumisi välja nii uute kui ka vanade detailidega maisnaid vastavalt sellele kuidas allhankijatelt või ladudest detaile saadi (meenutage veneaegset suurt ja jäika laomajandust). Nii pole midagi imelikku ka selles roolide küsimuses, lihtsalt mingil ajahetkel paigaldati masinatele mingi partii esialgsetest erinevaid roole. Siis selgus, et need roolid pole sobilikud (või pole neid võimalik soovitud arvul toota või sai roole tootnud ettevõte parteilt juba uue käsu mingite muude detailide tootmiseks). Nii saadeti ettevõttest tehasesse ära kõik juba valmis tehtud seda tüüpi roolid ja mingil ajahetkel läksid need ka konveieril käiku (või siis sattusid kuhugi lattu ja sealt edasi näiteks mõnda taastusremondi tehasesse, kus neid võidi hiljem autodele paigaldada). Paar aastat hiljem evitati kolmas roolitüüp, aga nende tootmise käivitamine läks üle kivide ja kändude ning autode montaazhil kasutati mõlemat tüüpi roole - vastavalt sellele, mis parajasti saada oli. Ja kui siis ühel päeval mindigi lõplikult uuele roolitüübile üle, jäi kindlasti kuhugi lattu veel vanu tüüpi roole, mis mingil ajahetkel võisid taas käiku minna.
Ja me püüame nüüd pool sajandit hiljem määratleda täpselt seda daatumit, mil mindi ühelt detaililt teisele üle. Ma arvan, et sellist konkreetset daatumit paljudel juhtudel lihtsalt pole. (Mis muidugi ei takista meil seda uurimast.)
Vasta
#7

koguja Kirjutas:Olen enda jaoks seletanud asja umbes niimoodi. Uute detailide ja sõlmede evitamine ei toimunud päevapealt ja lõplikult. Paljudel juhtudel lasti vaheldumisi välja nii uute kui ka vanade detailidega maisnaid vastavalt sellele kuidas allhankijatelt või ladudest detaile saadi ...

Jutt jumala õige. Tulevad meelde ühed mälestused, kus kodanik oli 1956. aasta Gorki tehase värava taga autot ootamas ning nägi, milliseid autosid teised kätte said. Ta hoidis pöialt, et saaks endale nii salongikütte kui ka suunatuledega variandi ja sai ka.

Ehk siis arvatavasti väljastati tollal kui üleminekuperioodil mõlemat tüüpi liikureid.

Reeglina saab aga enamjuhtudel aasta-kahe täpsusega miski modifikatsiooni ilmumise aja täpsustada. Vähemalt enamiku masstoodangu jaoks.

Ma loodan, et 1958 sügisel ei olnud kasutuses enam vanatüübilist radiaatorit (sest seda isendit mul pole).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Et Gaz 51 koosteajaloo kohta midagi täpsemat öelda, selleks peaks omama täisülevaadet Gaz 51 kirjandusest (eriti kaitseministeeriumi omast) ja eelkõige tutvuma valmistajatehase tehnilise dokumentatsiooniga. Võin kinnitadada, et Gorki tehase arhiiv on kenasti tänase päevani säilinud, kuid uurijatele n.ö tänavalt suletud. Kui vanameister Lev Šugurov peab vajalikuks, siis ta paotab eesriiet ja autoajalukku ilmub uusi fakte ja detaile. Kui mitte, siis peame leppima sellega mis juba kuskilt loetud või ise oletama ja välja mõtlema-umbes nagu Šveik kes sai lugemiseks romaani teise köite ja pidi esimese osa ise välja mõtlema!

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#9

mul on yx kysimus, ärge kohe vihasex saage, ma ei jaga sellest veel eriti midagi, aga mix selle auto kohta öeldaxe \'puukabiiniga\'? tal on ju metallist kabiin?
Vasta
#10

-Rotu- Kirjutas:mul on yx kysimus, ärge kohe vihasex saage, ma ei jaga sellest veel eriti midagi, aga mix selle auto kohta öeldaxe \'puukabiiniga\'? tal on ju metallist kabiin?

Ei ole.

Plekist on vaid osa kabiini väliskatet. Kabiini sõrestik on puust ning palju on kasutatud ka vineeri. Näiteks ustel on puitsõrestikud ning siseküljel vineer. Metallsõrestikku on vaid armatuurlaua ja tuuleklaasi ümbruses. Ja katus kogunisti dermatiinist. Ma võin eksida, aga minu mäletamist mööda on ka kabiini tagakülg täies mahus puidust. Pean vaatama tolle ajastu 51 osadekataloogist...

Olen teinud selle kabiini metallosa jäänustest foto, kui üles leian, postitan siia Smile

Sellise tehnikaga valmistati veoautosid-busse 1920-30ndatel massiliselt, kuid 1940ndatel oli vähemalt veoautokabiinide juures maailmas masskasutusel juba täismetall-isendid.

Sellel, miks 1946-51 valmistati 51sid puukabiiniga, on arvatavasti kaks põhjust. Tavaliselt käiakse välja põhjus, et metalliga ei olnud priisata, kuid see ei olnud tõenäoliselt peapõhjus. Tõenäoliselt puudusid 1946 N.Liidus kabiinidetailide stantsid, mis suudeti teha/hankida alles 1950ndatel, mil puukabiin kadus. Sest isegi Pobedasid valmistati 1940ndate lõpul nii, et stantsiti väikesed keretükid, mis hiljem kokku keevitati ja tinapahtliga kaeti. 51 kabiini tagakülge ja katust vast ei peetud mõistlikuks niiviisi tükkidest kokku jamada ja tinüpahteldada...

51 metallkabiin (sh uksed) on muide Studebaker US6 kabiini üsna täpne replika. Ning juba 1944 ehk katsemudeli valmistamise ajal oli 51dele otsustatud peale panna metallkabiin, kuid seda ei suudetud järgnevad aastad tehnilistel põhjustel valmistada.

Muide - metallkabiini stantsid ei valminud arvatavasti ühekorraga. Kui 1950ndate algul ilmus täismetallkabiin, jäid auto uksed veel 1955. aastani ehk siis mudeli 51A valmistamise alguseni puidust valmistatuks. Puituksi iseloomustavad kruvide reaga plekiribad selle väliskülje perimeetris. Siis valmisid Studebaker US6 eeskujul arvatvasti uste siseplekkide stantsid ja puit kadus kabiini juures ajalukku.

Erinevalt täispuitkabiinist on Eestis säilinud nii mõnedki 51 puitustega kabiinid. Kunagi postitasin siia foorumisse fotogi 9. mai kolhoosis 1963. aastal olnud puitustega 51st, mis kruusa vedas ja seda parajasti Röa garaažide ees maha kühveldatakse Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

Millalgi 50-ndate lõpus poseerib minu isa täpselt samasuguse
masina roolis(foto on säilinud)kusjuures isa pole kunagi kutseline
autojuht olnud ja ei osanud ta öelda mis margiga tegemist on.
Minu küsimuse peale vastas et ühed \"molotovid\" nad kõik.

1985 Lada 1300 SL
Vasta
#12

valdo Kirjutas:Metallsõrestikku on vaid armatuurlaua ja tuuleklaasi ümbruses.

Pärast pikaajalist rooste ja puidumädaniku hävitustööd jääb kabiinist alles niipalju. Ehk tegemist on ühe 51 puukabiini jäänusega Eestis. Ülejäänud osad olid arvatavasti puidust, kui poldid, klambrid jms üksikdetailid välja arvata.

NB! Paremal paistab teise kabiini nina, mitte tagaosa (mis oli pea 100% puust).

[Pilt: 51j.jpg]


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#13

valdo Kirjutas:Plekist on vaid osa kabiini väliskatet. Kabiini sõrestik on puust ning palju on kasutatud ka vineeri. Näiteks ustel on puitsõrestikud ning siseküljel vineer. Metallsõrestikku on vaid armatuurlaua ja tuuleklaasi ümbruses. Ja katus kogunisti dermatiinist. Ma võin eksida, aga minu mäletamist mööda on ka kabiini tagakülg täies mahus puidust. Pean vaatama tolle ajastu 51 osadekataloogist...

Kabiini joonis 1951. aasta detailikataloogist. Selgelt on näha, et kogu tagaosa on puidust:

[Pilt: 51_kab.jpg]

Ukse joonis 1951. aasta detailikataloogist. On näha nii vineerkate kui ka puitsõrestik:

[Pilt: 51_uks.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#14

Sarnase,segakonstruktsiooniga kabiine paigaldati 50 ndate algul ka ZIS 150,151.Mul olemas moned fotod sellisest 150,isa söitis sellisega.
Trevitades,Flanagan
Vasta
#15

Kas tagatuli ei peaks olema mitte vanem mark?(kinnitus kruvid keskel)

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#16

flanagan Kirjutas:Sarnase,segakonstruktsiooniga kabiine paigaldati 50 ndate algul ka ZIS 150,151.Mul olemas moned fotod sellisest 150,isa söitis sellisega.
Trevitades,Flanagan
Sinu isa sõitis ikka vist Studepakeriga, kolme sillaga ja meenutab Zil 151-te. Stude kabiin väliselt väga sarnane Gaz 51 puust kabiiniga.
Vasta
#17

Mõnede Vene lehtede andmeil toodeti ZIS-150 ja 151 kuni aastani 1950 küll puitkabiiniga (konstruktsioonilt lähedane GAZ-51 puitkabiinile)...
Vasta
#18

http://pilt.ee/view/550993/
Siin veel üks Gaz 51 puukabiin (pildid eile tehtud). Kuuekümnendate keskpaigal vahetati see täisplekkkabiini vastu ja seni seisis see kuuri all, kuni kuur kokku vajus. Kabiini tagasein koos aknavõrguga vedeleb ka seal juures maas. Porilauad olid ka olemas.
Vasta
#19

aga puidust kabiinid on ju jumalast m6tetud, kas nende autode konstrueeriad ei m6elnud selle peale, et need mädanevad kergemini?
Vasta
#20

-Rotu- Kirjutas:aga puidust kabiinid on ju jumalast m6tetud, kas nende autode konstrueeriad ei m6elnud selle peale, et need mädanevad kergemini?

Valdo tõi enne 2 peamist põhjust, miks puukabiinid kasutusel olid. Mõttetud või mitte, aga sõjast kurnatud ja majanduslikult mahajäänud riik oli ju vaja ratastele aidata. Või oleks pidanud autod selle pärast ehitama jätma, et kabiin laguneb aastate jooksul ära?
Üleüldse on kõik terasest autod mõttetud, sest roostetavad ära, võiks ju kõik alumiiniumist teha, nagu Audi a2.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne