[overspeed]

Kuna on jälle minek Tallinna kooli, siis valmistan autot nati ette selleks. Talvel peab ju seal soola sees söitma. 03 läks mul selle pärast kövasti käest ära. Otsustasin siis teha mossele pöhjaliku korrosioonitörje ja muudki.
Et mugavam oleks, tegin salongi täiesti tühjaks ja ajasime auto külili(salongi pildid tehtud peale öliga pihustramist):

       

       

Siis pesin survepesuriga köik puhtaks, iga viimsegi uurde. Siis kraapisin noaga köik vana lahtise korrosioonitörje ära. Siis vötsin hambaarsti hambaorgi ning nokkisin köik vee trenaazi kanalid puhtaks.
Ennem kui öli panema hakkasin, keevitasin pöhja alla ka kombilt vöetud keskmised \"raamid\", need mis sedaanil puudu on. Löikasin ühelt vanalt kombilt ära mis vanarauda läks. Isa ütles, et siis on kere tugevam ja ei kipu tagavedru kinnituse juurest möranema, kui köva koorem pikki otsi pääl on:

   

Nati tuli neid punktkeevitusi lahti teha, et raam kätte saada, löikasin ju kombilt koos pöhjaga:

   

Pöhjal käiasin keevitusjälje ette, et puhtalt metalli vastu keevitaks:

       

Paremal pool painutasin piduritoru körvale, kuid vasakul kütuseoma painutada polnd kuhugi, seega selle jaoks tegin sooned raamile sisse:

   

Ning keevitasin kinni:

       

Spets korrosiooniöli pihustasin vastava püstoliga, kus öli pannakse potskuga püstoli alla ning siis öhuga pihustatakse. Iga viimse kui uurde ning plekkide liitekohad mis kätte sain ma öliga kokku määrisin. Öli tolmu oli nii palju, et see langes köikjale autole. Terve auto kleepus pärast. Hea oli, et tekstiili ära koristasin. Nüüd peab auto kas nafta vöi Fary\'ga puhtaks pesema.

[overspeed]

Päeval kui tuled pölevad, siis milleks kulutada voolu köigi nende tulede peale, mida päeval vajagi pole (ees neli gabariiti + pooltuled, taga gabariidid, numbrivalgustus, tagapagassivalgustus). Pealegi, kui ostan kallimad ja eredamad H4-d omale ette, siis miks ma pean neid päeval raiskama ja siis iga aasta vöi kahe tagant uued ostma. Otsustasin panna mossele päevatulede reziimi: ees kaks, taga kaks tuld.
Ette on lihtne. See gabariit, mis suures reflektoris pöleb, sinna auku panen 23W-se pirni samasse sokklisse. Kui nad liialt tihti läbi hakkavad pölema, siis proovin aretada sinna 55W-se H1 pirni. Taha tegin aga reflektori taha augu sokkli jaoks:

   

ning pleki reflektori taga painutasin, et natukenegi paremini peegeldaks tuld:

   

Kaugelt päeval eriti ei ütleks, et miskit sääl pöleb, aga ega need tavalisedki gabariididki taga päikse käes näha pole. Kui lähemale tulla, siis saab aru küll, et pölevad. Taga 4W pirnid.

Kahjuks ei leidnud kodust ühtegi mosse originaalreleed, et see panna päevatulesid lülitama, oleks lihtsalt kapoti all stiilsem olnud, pidin panema lääne relee, mis eriti ei sobi kapotialuse interjööriga:

   

Probleem oli ka mootori käivitusimpulsi saamisega releele, et päevatulesid lülitada. Genekast otsa pole vötta, öliröhk on reostaadiga, mitte kontrolllambiga. Vötsin siis impulsi süütelukult, kui süüde sees, tuled pölevad. Kui gabariidid sisse lülitan, lülituvad päevatuled välja, selleks pidin ka ühe dioodi vahele panema. Kui kedagi päevatulede elektriskeem täpsemalt huvitab, andku teada, siis kirjutan pöhjalikumalt.

[Martti]

http://www.pilt.ee/photo/538638/12493240/

Vägev iste on sees, seda pilti vaadates tuli kohe meelde kuidas isa Gaz 22-ga Viljandist Tallinnasse tuli Gaz 53 järel, ise istus mingisuguse puust kasti peal, istmeid polnud lihtsalt sees. Eks see ikka jubedalt põrutaks küll, sest mootorit ka polnud, ja nii mõnigi jupp sai kaduma sõiduajal...

Palju su mosse läbisõit juba on? Klaasid ei naksu veel kui august läbi sõidada?

[overspeed]

läbisöitu ca 95 000 km. Klaaside naksumist pole küll tähendanud.

[overspeed]

originaal uksepiirajatest olid 2 katki. kuna need pidid kergesti katki minema, siis otsustasin köigile ustele panna uued piirajad, mis vähemasti minu eluea jooksul vahetamist ei vajaks. Seega, üks vana Norma ohurihm kätte, plekikäärid, akutrell ja puurpeaga plekikruvid. Loomulikult keerasin peale augupuurimise köik kruvid uuesti välja ning panin augu ja keerme vahele korrosioonitörje öli.

   

Esiustel on rihmad nati viltu seepärast, et kinnitusaugus uksel ja seinal nöudsid sellist asetust.

[pvr]

Tubli töö sul käsil, ja üldiselt hää masin paistab sul olevat.
Pilte lapates tekkis aga kaks küsimust, esiteks esiratastel on ketaspidurid, kas on tegu 2138ga, mis kogematta kannab vale nime? Või on lihtsalt keegi teinud väikseid ümberkorraldusi pidurisüsteemis?
Ja teiseks kuidas kurat sa SEDAtegid???

[mossepower]

Tubli töö sul käsil, ja üldiselt hää masin paistab sul olevat.
Pilte lapates tekkis aga kaks küsimust, esiteks esiratastel on ketaspidurid, kas on tegu 2138ga, mis kogematta kannab vale nime? Või on lihtsalt keegi teinud väikseid ümberkorraldusi pidurisüsteemis?
Ja teiseks kuidas kurat sa SEDAtegid???

Nagu pildilt näha siis keps ei hüüa tulles

[overspeed]

  
  Pilte lapates tekkis aga kaks küsimust, esiteks esiratastel on ketaspidurid, kas on tegu 2138ga, mis kogematta kannab vale nime? Või on lihtsalt keegi teinud väikseid ümberkorraldusi pidurisüsteemis?
Ja teiseks kuidas kurat sa SEDAtegid???

Sa mötled ikka trummelpidureid, need on originaalist. Auto on kindlasti 2140, lihtsalt nii algusaastate mudel (1976, hakati tootma ju 1976), et siis olid alles trummelid liini pääl. Plaanis mul kettad ette ikkagi panna.
Ja SEDA

       

ei teinud mina. See pilt ju teises kataloogis. Käisin lihtsalt söbral mootoriremondi töökojas külas. Ta näitas mulle mosseliiga mootorit, tegin pildi, et teistele ka näidata.

[overspeed]

otsustasin siiski päevatuledeks H1-d sisse aretada. Köik kinnitused jäid originaalid, isegi juhtmeotsa polnud vaja teha:
Pildidl originaalsokkel, pirn ja kuumusekindel kummivoolik, mille vötsin vanalt kohvimasinalt torudevahelt.

   

Löikasin sokklil otsad katki, et pirni pära vahele mahuks, väänasin + klemmi teise nurga alla. H1-le panin kummi ümber, et ta pehmemalt reflektoriaugus püsiks:

   

Ning nii ta külge läks. Massi sai originaalvariandina ja ka pluss osa:

       

Natuke veel pilte, kes mosse mehed on, need saavad neist klemmlaudadest aru:

           

[villis1]

Pilte lapates tekkis aga kaks küsimust, esiteks esiratastel on ketaspidurid, kas on tegu 2138ga, mis kogematta kannab vale nime? Või on lihtsalt keegi teinud väikseid ümberkorraldusi pidurisüsteemis?
Ja teiseks kuidas kurat sa SEDAtegid???

Sa mötled ikka trummelpidureid, need on originaalist. Auto on kindlasti 2140, lihtsalt nii algusaastate mudel (1976, hakati tootma ju 1975), et siis olid alles trummelid liini pääl. Plaanis mul kettad ette ikkagi panna.
Ja SEDA ei teinud mina. See pilt ju teises kataloogis. Käisin lihtsalt söbral mootoriremondi töökojas külas. Ta näitas mulle mosseliiga mootorit, tegin pildi, et teistele ka näidata.

Oli olemas 80 ndatel nn maamehe 2140 millel veljed ilma ilukilpideta, kõik trummel pidurid ja mootor tähisega D deforseeritud et saaks kasutada 76 bensiini. Vist olid ka tugevamad vedrud aga kindel ei ole

[pppp]

Oli olemas 80 ndatel nn maamehe 2140 millel veljed ilma ilukilpideta, kõik trummel pidurid ja mootor tähisega D deforseeritud et saaks kasutada 76 bensiini. Vist olid ka tugevamad vedrud aga kindel ei ole

Tugevamad vedrud oli 21406-l ehk nn. põllumajandusvariandil (2137 omad siis; sellel olid veel mõned eritunnused, nt. pukseerimiseks mõeldud aas parema tagastange kinnituse küljes). Mul seisab üks 2140D aastast 81, mis mootori ja esipidurite poolest eelpool kirjeldatud modifikatsiooniga kokku langeb, kuid muidu on nagu tavaline 2140.

[overspeed]

kui auto ostsin ja köhu alla vaatasin, siis nähes ees trummelpidureid arvasin ka, et äkki on see pöllumehe variant (aastat ma siis veel ei teadnud, sest ostes ma seda ei vaadaud, kere oli nii korras, et ma lihtsalt pidin ta saama). Kuid kapotti töstes oli kohe näha, et ei ole see. Mootoril puudus see D täht.

[pppp]

Seda põllumehe varianti hakati väidetavalt tegema 1978, ise pole vanemat näinud kui 1982 (see juba ilma kolmnurkakendeta esiustel).

[overspeed]

Ajasin meeletult taga tühikäigu ideaalsust. Tahtsin, et töötaks täiesti siidi, ilma ühegi vahepöksuta. Olek mille saavutasin, teised ütlesid, et mosse jaoks juba väga hea, ise aga tahtsin veel, sest ca 7 sek tagant tegi ikka mingi pöksu. Möötsin körgepinge juhtmete takistusi, piibud ei olnud enam korras (neil sees see raadiolainete mittesegaja). Kuna selliseid juhtmele otsa pööratavaid piipe kuskilt poest enam ei leidnud saarel, siis ostsin uued silikoonid. Panin ka süütepooli uue. Süüteküünlad uued. Kuid siiski jäi see üksik pöksumine (vahelejätt) sisse. Stroboskoobiga ei suutnud ka välja selgitada, milline silinder vahele jätab, eeldatavasti on viga eespool süütepooli. Otsin edasi, kui tuju ja aeg tuleb.

   

[overspeed]

tundsin puudust mönest valgustusest armatuuril ja kindalaekas. Ise tean armatuuril köiki asju peast ja leian pimesi ka ülesse, aga naine söidab ka vahest autoga, temal tekib pimedas raskusi. Ostsin siis sellised poolkeralised valgustid. Ühe panin armatuuri hoobade jaoks (teip on selleks, et silma öösel ei paistaks, valgust vaja vaid allapoole, voolu saab ta armatuurivalgustuse nupust, kust siis mujalt:

   

Teise panin siis kindalaeka, lakke, et valgustaks tervet laegast ühtlaselt. Tolle jaoks vötan voolu salongivalgustuse pirnilt. Mitte juhtmetest (sääl ju pidevalt vool sees, vaid pirnilt kuhu tuleb vool läbi lülitite. Pöleb laekavalgustus siis samal ajal kui salongivalgustus. Ukseavanemisel pole mul seda vaja, aga mötlesin sundlülituse asendit. Lülitan salongitule pölema ja seni pöleb ka laekavalgustus, kinnitus ilma tinutuseta, pirn surub juhtmed kenasti vasta metalli:

       

[Edel]

Jõudu jaksu! Ka mul on 2140-l pandud laekasse valgustus,mitte just ülesse vaid küljepeale(samasugune,nagu need mossel kandilised tuled,mis uste juures on) ja salongi lakke ZIL 130 laevalgustuse lamp,eraldi lülitist käivad põlema. Tunduvalt parem on kohe,muidu pimedas ei näe absoluutselt mitte midagi!

[overspeed]

Mossel originaalis tahhomeeter puudub, aga vahest raskejalasuse töttu on seda vaja. Oli mul üle üks vana Saab’i armatuur, sealt ma selle välja löikasin, juhtmed ühendasin ja kölarikaitsepleki külge kruvisin.

   

[overspeed]

Vaadates ükskord küünalde värve tähendasin, et kaks küünalt on valgemad, teised kenad pruunid. Valged küünlad vaakumvöimendi trahtil. Visuaalselt vaakumvöimendi voolikutel viga ei leidnud. Nii see tookord jäi.
Kord tallinas söites tunnen, et piduripedaal hakkab allpool vötma kui muidu. Katsun käega, et pöhjast vaid nati veel puudu. Tömbasin tee äärde, ning avastasin, et piduriöli potskus enam üldse pole. Mitte kummaski kambris. Ostsin bensujaamast öli ning sain söita seni, kuni taas saarele tulin.
Ainuke lekkekoht paistis sellest kambrite röhuerinevuse seadeldisest lüliti kinnituskoha vahelt. Seda aga uut müüa ei ole, isegi tellida ei saa. Söbra vanalt mosselt, kust selle vötta oleks saanud, oli kapotiavamistross rikkis. Otsustasin selle vahelt üldse ära vötta. Möni vahestuts ja asi korras, aga paigaldusel keerasin peasilindril keerme löhki. Ostsin komisjonist uue silindri ja asi korras. Öhutasin süsteemi ja töötas jälle. Öli enam ei kadunud.
Tühikäigul hakkasin kuulma, et kuskilt sisiseb, kui pidurit vajutada, enam ei sisise. Selge, vöimendi membraan läbi. Kodus taas olles ostsin uue ja vahetasin ära. Leidsin ka oma kadunud piduriöli ülesse, see oli pidurivöimendis. Peasilindril oli tihend katki läinud ja öli köik sinna läinud. Kuna aga uue silindri panin ju, kadus lekkeprobleem.
Nüüd pidurid taas köik ok, aga seda röhuerinevusemöötjat ma tagasi ei pannud. Peab sellega arvestama, et ölipotskus tihedamini kambrite nivood vaadata.

   

[overspeed]

Mootori hääli kuulata mulle meeldib, aga vahest vöiks muusika ka olla. Kuna ma salongi originaalsust muuta ei taha, et sinna mingi suure tänapäeva raadio panen. Tänapäevaraadio oli mul vahepeal kindalaekasse ka pandud, kenasti peidus ja originaalkölarist mängis. Tahtsin aga nii, et keeran originaalraadio volüümi nupust asja käima ja ka valjudust sealt, nii kui vanasti. Kuna originaalraadio liiga vana on ja seda isegi mitte ümber teha ei saa, tulin sellise idee pääle: Kasutan originaalmaki vöimendit, aga sisendiks panen kindalaekas oleva pleieri (kassett vöi CD). Seepärast ma vahepeal tolle raadio elektronskeemi otsisin. Skeemilt leidsin sisendkoha ülesse, päriselus ka, tinutasin kaks juhet külge (asi ju mono), teise otsa körvaklappide pistik pleieri jaoks.
Nüüd ongi nii, et panen kindalaekas pleieri käima ennem kui kaasreisijad tulevad. Söitu alustades keeran originaalmakist asja tööle ja ka valjudust sealt. Kassetiks lindistasin toas raadiot. Nii mul "raadio" autos mängibki. Sai nii kursavendasid ära petetud küll nalja viluks. Hea oli näha nende reaktsiooni, kui siis kasseti poolt söidu ajal vahetasin, sest nad jäid uskuma, et mul töesti raadio töötab. Enamus aja kuulan ikka muusikakassette.

           

   

       

[overspeed]

Tallinna ja Kuressaare vahet söites on tee pikk ja üksluine. Tavaliselt valin söitudeks sellise päeva ja kellaaja (tunniplaan lubab seda), et ma praamisabas ootama ei peaks. Samuti liigub siis maanteel suht vähe autosid. Kuna olen "maitsta" saanud autopilooti, tundsin sellest puudust. Mötlesin, et ehitan mossele manuaalse kiirusehoidja ehk käsigaasi. (vöibolla, et kunagi kui rohkem raha üle on, ostan autopiloodi komplekti peale, seni aga käsigaas.)  
Kasutasin trossi asemel sama tömbetraadi mehhanismi, millega liigutatakse radika ees olevaid ribisid, sellel astmed sees. Kuna aga gaasihoovastiku jaoks on need astmed liiga järsud, regullisin ühe naksu omale vajaliku kiiruse peale 80-90 km/h. Trossi tömbasin rammseinast läbi kundepoolsest kaabliavast, ja jääb ta kindalaeka alla:

       

Kapoti all trossi hoidmiseks nikerdasin vastava kronsteini ja kinnitasin selle kahe poldiga kapoti lukustusmehhanismi juurde:

       

traadi ots aga läeb gaasihoovastiku külge, selleks keevitasin sinna muttri, mutri ees saab traat vabalt liikuda, muttri taga aga piiraja:

   

Sellise süsteemiga hoiab traat gaasi  pääl, aga kui tahan möödasöiduks kiirendada, saan vabalt gaasi juurde vajutada. Vähemaks saab vaid käsitsi lasta.
Salongis hoiab nuppu kinni vastav nikerdis, hiljeb käiasin alaosa kumeraks ja panin sinna silikooniga kummivooliku alumise serva peale, et kui kullegi jalg peaks juhuslikult selle vastu minema, ei saaks viga. Piltidel olev kronssteinil on alumised nurgad lihvimata, märkasin seda viga kui asja paika proovisin ja pilte tegin:

   

Kui köik salongis paikas on, siis juhi istmelt nuppu ei näegi visuaalselt. Peab vaid käe välja sirutama ja vastava naksu peale tömbama:

       

Homme läen Tallinna tagasi, saab siis katsetatud, proovisöidud tegin küll, et kiirus välja regullida, aga pikal söidul saab parema arusaama.