AZLK 2140, nokitsen palju
#41

Sattus mulle kätte üks ülitäpne vaakummeeter. Otsustasin sellega kontrollida mönede foorumlaste teooriat, et originaalöhupuhastikorpuse öhu sissevötuava on liialt väike. Ühendasin vaakummeetri karburaatori ja öhufiltri vahele. Kui nüüd mootor tahab rohkem tömmata kui avast läbi mahub, siis peaks tekkima sinna punkti örn vaakum ... seda aga ei juhtunud mitte ühelgi söidureziimil. Seega tehase mehed on asja ikkagi öieti välja arvutanud ja öhupuhastikorpuse lahtilöikamine ei anna misngit effekti. Jutt käib ikkagi stokk mootorist. Kui mootorit juba jöudsalt järgi aidatud on, siis vöib see ava töesti väikseks jääda.

Pilte ei leia.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#42

Sai jälle nokitsetud nati. Ettevalmistusi talveks tegin suts rohkem kui niisama kummide ja aknapesu vahetus ning ukse-tihendite määrimine.
Nimelt ei ole see originaalsoojendus salongis nii vöimas et saaks talvel T-särgiga söita. Isa teadis rääkida, et algusmudelitel on kaks "viga": salongiradikal on sees veesuunamisseinad, kuhu öhk kipub kinni jääma ning välja ise ei tule ning vesi, mis mootorist salongiradika läeb vöetakse sisselaskekollektori päält mitte mootori löpust. Siis on ta jahutanud vaid 2 silindrit. Uuematel mudelitel viidi voolikuvötukoht mootori löppu, kus vedelik on jahutabud köik 4 silindrit ning on kuumem. Alustasin siis sellest, et vötsin salongiradika maha ning jootsin otsakaaned lahti. Eemaldasin need suunamisseinad, nüüd on nagu siksi salongiradikas, ning jootsin otsakaaned tagasi. Sellest protseduurist pilte ei leidnud.
Siis ... mootori löpus oleva tühjenduskraani asemel panin vooliku kinnituse. Selleks tuli väljalaske kollektor maha vötta, koormarihmaga kallutasin mootorit, et kollektor käde saada:

           

           

           

           

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#43

Soendusega on asi nati nihu hetkel:
Kuressaarest Kuivastu’ni oli vaid leige, peale praami aga enam üldse sooja ei andnud. Kuskile voolikutesse on jäänu köva öhutropp, söidul Tallinna polnud aega teda püüda. Lootsin et vedelik pressib öhu süsteemist välja, kuid näib et ava on siiski liialt väike et säält niipalju vedelikku läbi lasta mis suudaks öhu välja viia. Proovin enne saarele tagasi minekut öhu kätte saada lödvikute ülemiseist punktist, siis saab uuesti sooja andmist katsetada.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#44

Vaja mõne narkari käest süstalt laenata.
Süstlaga saab ülemisest lõdvikust õhu välja tõmmata. Pärast paned süstla augu peale isoleeriga plaastri.
Vasta
#45

Hea auto.ei olegi nii korras 2140t näinud.Soojenduse kohta niipalju et see
kraan kust alumine voolik tuleb on kindlasti liiga väikse auguga.Uuemal
mootoril on see auk jämedam.Endal on tehtud nii:see voolik mis oli kol-
lektori küljes läheb temperaruuri anduri auku ja andur kollektori peale.
Vahe on ikka väga suur vanaga võrreldes.Lisaks panin vahele Vw Transporteri el.pumba(mis läheb tööle kui ventilaatori küliti on 2 asendis.)andis juurde rohkem kui vooliku rats.Lisaks häiris mind et soojendus puhub klaasi peale vähe õhku.Sai siis asendatud soojenduse
mootor Vw Golfi omaga.Selleks tuleb teha 2 cm peale radikat ümara
avaga plekk ja originaal mootori auku pisut lõigata.Pärast neid asju
sai-26c ga klaasi 2 minutiga puhtaks ja 20 minutiga on autos 60 kraadi sees ja naaber kommenteeris,et tema uuel Bmwl
küll nii ruttu sooja sisse ei saa.Muidugi ei ole mul enam radikal sund
venti kah mis mootori maha jahutab.
Vasta
#46

Proovin siis salongisoojendust eelpool kirjutatud soovituste järgi uuesti:

           

           

           

Proovisöit siiani tegemata, nokitsen taas jagaja kallal. Tulem seega soojendusest teadmata, annan teada.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#47

foorumlase "2715" soovitusest oli abi, salongi puhub niivörd kuuma öhu, et pikemalt kätt ees hoides vöib selle ära körvetada.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#48

Kui nüüd ventilaatori ka ära vahetad,siis saad küljeaknad kah selgeks!
Vasta
#49

järgmiseks elektriventikas ette ning kesklukk signalisatsiooniga.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#50

OTToungueäris mitme pildi pealt paistab, et sul on koormarihm pandud ümber õlikorgi ka tõmmatud kuhugi kinni. Küsimus, miks see koormarihm seal asetseb, kas hoiab mootorit kinni või vähendab vibratsiooni?
Vasta
#51

Küllap oli see mootori liigutamiseks sinna pandud (et väljalaske kollektorit kätte saada - salongiradika alumine ots läheb selle taga oleva toruotsa külge).
Vasta
#52

pppp Kirjutas:Küllap oli see mootori liigutamiseks sinna pandud (et väljalaske kollektorit kätte saada - salongiradika alumine ots läheb selle taga oleva toruotsa külge).

Nii ta oli. Mootoripadjad andsin lahti, rihm esisilla ja ölikorgi ääriku taha, sikutasin mootori eemale et kollektor koos pükstega kätte saada (kollektori poldid mootori küljest tulevad lihtsamalt lahti kui pükste poldid kollektori küljest).

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#53

Sul see auto nagu Tallinna linn - ei saa kunagi valmis. Sinult on palju õppida, kuidas vene auto mugavamaks teha Wink. Kavatsen nii mõndagi asja isegi järele proovida Wink Smile.
Vasta
#54

Soojenduskraani mootori etteossa pannes (sääl kus originaalis termoandur käib) pikenes ka tema kaugus reguleerimishoovast salongis. Seega originaaltraat enam ei aidanud. Ainuke pikk traat, mis mul veel kodo järgi oli, oli too sama mille panin käsigaasi süsteemile (lk. 2, minu 7. postitus), selle ka ohverdama pidin. Tuli teha ka hoova juures traadi köri kinniti uus, sest uus traat tuli salongist välja viia vasemalt, vanast originaalaugust paremalt oleks ta pidanud tegema tiiru ümber mootori et vasemal asuva soojenduskraanini jöuda ning siis poleks teda ka pikkuselt jätkunud. Uus kinnitus, traat köriga vasemalt välja, öige pikkus löigatud, reguleerida imekerge, kuna traadil kumerused väga väikesed ning ülearuseid jönkse ei ole. Kui kuskilt taas pikema traadi saan (mönelt vanarauda minevalt mosselt) siis panen käsikaasi jälle tagasi, kronsteinid selleks jätsin köik külge.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#55

Kraani ei pea ju kindlasti panema mootori külge.Mootori külge võib panna
ka nipli ja kraani voolikute vahele.Originaal kraanil tuleb selleks keere
vooliku jaoks üle treida,aga soovitada võib ka lammutustest otsida mingi
kergemalt käiv ja täpsemalt reguleeritav soojendurkraan.
Vasta
#56

2715 Kirjutas:Kraani ei pea ju kindlasti panema mootori külge.Mootori külge võib panna
ka nipli ja kraani voolikute vahele.Originaal kraanil tuleb selleks keere
vooliku jaoks üle treida,aga soovitada võib ka lammutustest otsida mingi
kergemalt käiv ja täpsemalt reguleeritav soojendurkraan.

Tösijutt ,aga läks seekord juba nii. Olen tulemiga igati rahul.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#57

2715 Kirjutas:aga soovitada võib ka lammutustest otsida mingi
kergemalt käiv ja täpsemalt reguleeritav soojendurkraan.

Kergesti käib ta mul nüüd selle nurga alt iseenesest.
Täpsemini reguleeritavat... olen tähendanud nii mosse kui siksi puhul, et täpsemat pole vaja, kuna niikuinii peab seda timmima vastavalt kus söidad. Asulas sees, kus on palju ristmikel tühikäigul seismisi, väikestel pööretel ja väikestel kiirustel kulgemine, timmid soojuse paika. Kui siis minna maanteele, kus kiirus on suurem (öhk käib rohkem salongist läbi, pöörded on muutumatult körged (veepump ajab rohkem jahutusvedelikku süsteemist läbi), on vaja jälle jahedamaks timmida. Siis jälle möni asula, siis jälle maanteel. (Maantee variant kehtib eriti ka Tallinnas, kus Peterburi teel ja Järvevana teel 70 märgi alas söidetakse niikuinii 90 vöi 100 km/h, ise 70 söita ka ei taha, kuna siis takistaksin liialt palju liiklust, liigun parem vooga kaasa 90 km/h, siis jälle 50 ala, kus timmid soojenduse ümber).
Selline on minui kogemus mölema ziguliga mis mul olnud/on ja mossega, kuna Mööda Eestit palju söidan (asul-maantee- asul-maantee-...) siis saan seda ka taas ja taas uuesti kogeda.
Et sellisest probleemist lahti saada, tuleks terve elektrooniline reguleerija (salongist kangiga annad vaid elektroonikale teada soovitud temperatuuri, ning solenoidmootor keerab siis ise kraani vastavalt mootori töö olukorrale) möne lääne auto pealt ümber tösta. aga seda ma küll esialgsete plaanide järgi tegema ei hakka.
Seega olen jöudnud arusaamale, et täpsemat kraani pole vaja kuna saan soovitud temperatuuri muutumatul söidureziimil ka originaalkraaniga kätte.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#58

Mingi vanema Mazda kraan pidavat ka vastavalt vee temperatuurile
voolu reguleerima.Aga kuna sellist ei saanud,siis proovisin toaradiaatori termostaati ja saab väga hästi hakkama.
Vasta
#59

Kui tahetakse juba "tipptehnoloogiat" mossese panna, siis aitaks sinna aretada 200 seeria Volvo soenduskraan. Kraan ise on termostaadiga (lisaks manuaalsele juhtimisele). Vastavalt soendusest väljapuhutava õhu temperatuurile reguleerib kraan ennast ise. Omale sobiva toatemperatuuri saavutamiseks tuleb vaid andurile (andur on ühendatud kraaniga kapillaartoruga) õige koht otsida.
Ei ole vaja midagi elektroonikaga ja servomootoritega mässata. Puhas loogiline mehhaanika.
Vasta
#60

motamees Kirjutas:Kui tahetakse juba "tipptehnoloogiat" mossese panna, siis aitaks sinna aretada 200 seeria Volvo soenduskraan.

Oskab keegi öelda, kas 1985 aasta Saab 90 soojenduskraan on sama tööpöhimöttega kui Volvo 200 seeria oma?

See "mugavuselement" kölab täitsa magusalt, vaata et panen selle oma mosse ehitusplaanidesse sisse.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne