Lendliisi sõidukite saatus peale Teist Maailmasõda
#1

künnimees Kirjutas:
vald Kirjutas:Lendliisi autod olid peale sõda USAle tagasi antud (loe: ameeriklaste poolt ookeani põhja uputatud)
Mis mõttes?

Otseses mõttes. Kogu lendliisi tehnika oli antud N.Liidule rendile sõja tarviduseks ja kui sõda lõppes, tuli see USAle tagasi anda. Ja siis ilmusid sadamatesse USA laevad, mis neid autosid (sh Studesid) vastu võtsid.

Mis ameeriklased tagasiantud tehnikaga tegid, selles osas olen kuulnud mitmesugust teavet ja ma ei garanteeri, et need kõik õiged on. Aga üks/mõni järgnevatest versioonidest kindlasti. Ühtedel andmetel oli tehnika aetud laevadele ja siis keset sügavat ookeani see laevadelt lihtsalt merre lükatud. Teistel andmetel olid laevadel võimsad pressid ning tehnika oli enne mereleminekut/uputamist kokku pressitud, et rohkem mahuks. Kolmandatel andmetel oli osa vähemalt USAsse vanametalliks viidud, kas siis laevadel pressitud või pressimata kujul.

Olen kuulnud ka, et jänkid keelasid autojuhtidel autodest tööriistakomplekte jms kaasa võtta. Muidugi kui need varem juba kadunud polnud Smile

Üldiselt aga olen kindel, et enamik Stude US6-si, Willis MBsid, International GMC-sid, Harley Davidson WLA 42sid jne jagasid umbes sarnast saatust. Arvestades N.Liidu suurust, lendliisi suurt mahtu ja N.Liidus valitsenud bardakki jäi väga palju aga ka alles - ega jänkid seda tehnikat ise igalt poolt üles ei otsinud.

Ning midagi on alles ka peale Vtortšermeti (EMEXi laadne organisatsioon N.Liidus) plaanimajandust. Näiteks nii Eestis kui Lätis kummaski vähemalt üks toimiv Studebaker US6.

Sorry, et offtopic veidi, aga küsimusele peab ju vastama Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

Miks see ameeriklaste tehnika kohe vanarauaks/merre läks?
Pakun mõned põhjused:
1)tolleaegse sõjatehnika ressurss ainult 3..5a,
2) NSVL maksis piisavalt hästi renti (hüvitas tootmis-/utiliseerimiskulud ja maksis veel pealegi)
3) masinaid sünnimaale tagasi ei olnud rentaabel tuua ning NSVL ei jõudnud masinaid pärast sõda ära osta
4) kardeti NSVL liiga kiiret majandusarengut

Kas mõnigi pakutud põhjustest on õige, või oli veel mingi mõjuvam?
Vasta
#3

künnimees Kirjutas:Miks see ameeriklaste tehnika kohe vanarauaks/merre läks?
Pakun mõned põhjused:
1)tolleaegse sõjatehnika ressurss ainult 3..5a,
2) NSVL maksis piisavalt hästi renti (hüvitas tootmis-/utiliseerimiskulud ja maksis veel pealegi)
3) masinaid sünnimaale tagasi ei olnud rentaabel tuua ning NSVL ei jõudnud masinaid pärast sõda ära osta
4) kardeti NSVL liiga kiiret majandusarengut

Maailmas kipub poliitika olema tihti mõjuvõimsam kui majandus. Teises maailmasõjas see nii oligi - selle käigus käis suur huvi- ja mõjusfääride ümbermängimine.

Teisest maailmasõjast tuli pea ainsa reaalse võitjana välja USA, sest tal õnnestus ära kurnata Euroopa majandus ning panna nt varem tugevale tööstusriigile Saksamaale Marshalli plaaniga suur ja karvane käpp peale. Seda eelkõige rahanduslikult ja majanduslikult. Just alates sellest ajast peetakse USAd maailma juhtpositsiooniga tippriigiks - veel 1930ndatel oli USA roll mandri-Euroopa üsna marginaalne.

Samas ei õnnestunud USAl teine eesmärk - panna peale Saksamaad ja Jaapanit käpp peale ka N.Liidule. Venkud sindrinahad valmistasid 1949 ka ise aatomipommi (\"tänu\" Oppenheimeri reetlikkusele) ning jänkide algsed plaanid punaimpeerium lõhkuda nurjusid . Täpsemalt - lükkusid 35-40 aastat edasi.

Selle kõige kõrval on pisike tühiasi, et miski veidi enam kui 420 tuhat lendliisi sõidukit vanarauda saadeti või lausa merepõhja lükati, kuigi nad oleks võinud veel edasi teenida. Oma missiooni Saksamaa purustamiseks (mandri-Euroopale käpa pealepanemiseks) olid nad ju üliedukalt mõne aastaga täitnud. Sest mida muud nendega peale Teise ilmasõja lõppemist tehagi oli? Jätta N.Liidule - loomulikult mitte, sest USA huvides ei olnud punaimpeeriumi turgutamine - ta \"semmis\" Staliniga ainult niikaua, kui see oli talle kasulik. Edasiste plaanide hulgas oli ka N.Liidu ruineerimine. Külm sõda algas juba ju 1946...

Tuua sõidukid Meerikamaale tagasi? Aga mida sealgi peale hakata enamjaolt maastikuomadustega (6x6) veoautodega, mille peaeesmärk sõdureid või relvastust vedada? USA sise-rahvamajanduses oleks nende kasutamine olnud problemaatiline. Lisaks oli tegemist 1930ndate aastate vananenud mudelitega, mille kasutamine 1945 ja edaspidi oleks olnud problemaatiline. 1941 hakati vorpima masskoguses ju 1930ndatest tuntud-teatud tehnikataset. Ning lõpuks - mõnesaja tuhande sõiduki paiskamine riigi sisekasutusse oleks löönud totaalselt segi kohaliku autotööstuse turu ja selle pikaajaline mõju oleks olnud vast ainult laastav.

Ning lõpuks - ega tollal USA üldsus ei teadnud lendliisi tegelikku mahtu. Kuna tagastatud sõidukid hävitati, siis jäigi see veel mõnda aega saladuseks.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

Meie, oma vanatehnikahuvist lähtudes, ei saa ilmselt kunagi sellest aru, et peale ohvriterohket sõda ei fänna keegi enam pruugitud sõjatehnikat. Kõigel on vere maik küljes.
Majanduslikult kasulikum oli siiski kõikidel sõjas osalenud riikidel alustada uuel tasemel tehnoloogia valmistamisega, iseasi muidugi kui uus oli see tehnika N Liidus, aga vähemalt said miljonid inimesed mingisugustki tööd teha.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#5

Kunagi avastasin hea vene lehekülje lendliisist, kuid ei suutnud seda enam leida, seetõttu üritan kirja panna, mis meelde jäi. Pealkiri oli hea: \"Lend-liis ehk kuidas meie omad liitlastele lohvi näitasid.\"
Lendliisi ehk sõjatehnika rentimise olid välja mõelnud Roosevelti nõuandjad, kuna sõja algul USA veel sõjas polnud ja seaduse järgi ühele sõdivale poolele ehk Suurbritanniale relvastust müüa ei tohtinud. Rentimise kohta see seadus ei käinud. Hiljem laienes lendliis ka teistele liitlasriikidele.
Tehnika toodi üle ookeani kokkupakitult, kohapeal tuli see pakendist vabastada ja kokku monteerida. Esimesed monteerimistehased rajati Iraaki, sealt veeti sõidukid Briti vägedele Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, edaspidi ka N-Liitu. Monteerijateks olid muidugi kohalikud araablased. Iraagi sadamate juurde kerkisid terved tööstuslinnakud. Hiljem rajati raudtee Kesk-Aasiasse ja monteerimine jätkus juba seal. Rohkem tuntud on teine üleveotee üle Põhja-Atlandi.
Üks põhjus, miks pärast sõda tagasinõutud tehnika hävitamisele määrati, oli ka montaaži halb kvaliteet. Kes oleks Ameerikas tahtnud veoautot, mille panid kokku venelased või araablased ja millega sõitsid punaväelased. Muidugi soovisid pruugitud sõjatehnikat osta arengumaad, kuid jänkidel oli küllalt oma vägede kasutuses olnud masinaid, millest osa üle ookeani sõtta ei jõudnudki. Ka neid polnud pärast sõda nii suurtes kogustes vaja. Ka Suurbritannia ja Prantsusmaa kasutuses olnud renditehnikast oli osa vanarauda saadetud või merre lükatud.
Miks aga oli pealkirjas nimetatud lohvi? Kogu nõukogude aja armastati ju liitlaste rolli sõjas vähendada ja ka lendliisi tähtsust pisendada. Räägiti, et lendliis oli kasulik Ameerika kapitalistidele, venelastele toodi vananenud ja kehva tehnikat ja küsiti selle eest ränka raha. Tegelikult poleks venelased ilma jänkide tehnikata kuidagi sõjas hakkama saanud ja Stalin olevat isegi osa inglastele mõeldud tehnikat endale nõudnud, hirmutades ameeriklasi sakslaste võimaliku läbimurdega. Renditasud ei katnud kogu tehnika valmistamise ja transpordi kulusid ning tasu hakati maksma alles pärast sõda. Inglased maksid oma rendi 70-ndate alguseks ära, kuid venelased peatasid maksmise 60-ndate lõpul, põhjendades seda ameeriklaste argessiooniga Vietnamis. Selleks ajaks polevat veel pooltki summat ära makstud. Nii et paras lohv küll: moodne tehnika väikese raha eest ja sedagi ei makstud ära.
Muuseas, igal Studebakeril olevat kaasas olnud hülgenahast kasukas autojuhi tarvis, kütteseadet ju polnud. Vaevalt et ükski juht seda kasukat nägi, küll aga olid mitmed punaarmee varustusteenistuste juhtivtegelased veel pärast sõdagi ameerika kasukatega uhkeldanud.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#6

Selline oleks võinud keskkooliaegne ajalooõpik olla, oleks palju parema ettekujutuse saanud tegelikult toimunust. Lisaks sellele, et NSVL renti ära ei maksnud, pidi ta igal aastal pärast Hruštšovi valitsemisaja lõppu (vist oli alates 1968, sm Hruštšov lõpetas 1964) vilja sisse ostma, kuigi kolhoose ja põllupinda jätkus. Omamoodi lend-lease olid ka insenerid, ehitajad,
kes 1937 aastaks Dneprogressi rajasid (kas oli nii, et turbiinid tellitigi USA-st?)

P.S kes selle jaama lõpuks hävitasid (kas oli samuti, nagu Türi raadiomastiga)?
Vasta
#7

Selge on aga samas see,et päris palju lendliisituid masinaid jäi ka N.Liitu pärast sõda.Endal on olemas kodus RK \"Pedagoogilne Kirjandus\" poolt anno 1947 välja antud eestikeelne raamat \"Importautod\",kus kajastatakse järgmiseid USA autosid´:Stude US-6,International M-5-6,Ford 6 2G8T,Dodged WF-32 ja WC-51,Chevy G-7107,Willys MB.
Lisaks mäletan ühte 1990-te alguse Za Ruljomi,kus pikk pildiseeria levinumatest armeemasinatest II MS ajal.Minu poolt eelmainit masinad on seal kujutatust vaid väike osa (samas muidugi ka Inglise ja Saksa levinumiad masinad ka).
Vasta
#8

Oli mingi laul ja üks salm sellest kõlas umbes nii:
Zisid -Gazid sõja võitsid,
Studebakerid(studebekrid) muidu sõitsid...
Vasta
#9

mrali Kirjutas:Selge on aga samas see,et päris palju lendliisituid masinaid jäi ka N.Liitu pärast sõda.Endal on olemas kodus RK \"Pedagoogilne Kirjandus\" poolt anno 1947 välja antud eestikeelne raamat \"Importautod\",kus kajastatakse järgmiseid USA autosid´:Stude US-6,International M-5-6,Ford 6 2G8T,Dodged WF-32 ja WC-51,Chevy G-7107,Willys MB.
Lisaks mäletan ühte 1990-te alguse Za Ruljomi,kus pikk pildiseeria levinumatest armeemasinatest II MS ajal.Minu poolt eelmainit masinad on seal kujutatust vaid väike osa (samas muidugi ka Inglise ja Saksa levinumiad masinad ka).

Kui vaadata näiteks 1948 a Mashgizi kirjastuse suureformaadilist käsiraamatut-väljaannet \"Albom amerikanskih avtomobilei\" (autor prof. Gribov) siis selle tiraaži -5000 eks alusel julgeks küll väita, et lendliisi masinaid võis ja pidi jääma NLiitu maha ikka tuhandeid. Nimetatud album käsitleb Ameerikas 1941-45 toodetud masinatest just samu mida Edmund Rokk oma raamatus \"Importautod\" s.o. lendliisi autosid.

Ei saa muidugi surmkindlalt väita, aga kindlasti sagis nõukogude ümber Armand Hammeri sarnaseid tegelasi, kes tegid nõukogudega diili ja osa masinatest hävitati üksnes n.ö. paberi peal. Mingi osa masinatest võis olla ka täiesti legaalselt ameeriklastelt välja ostetud.

Isiklik (lendliisi) Willys oli muide kindral Lembit Pärnal. Masin on tänapäevani alles ja asub Venemaal N kubermangus.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#10

eberhard Kirjutas:... julgeks küll väita, et lendliisi masinaid võis ja pidi jääma NLiitu maha ikka tuhandeid.

Olen erinevateid materjale ja allikaid uurides jõudnud arvamusele, et ca 420 tuhandest lendliisi-sõidukist võis N.Liitu mingil moel alles jääda umbes 20-25% ehk siis saja tuhande ringis.

Loomulikult on see arv minu ülimalt subjektiivne hüpotees ega pretendeeri tõele.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

künnimees Kirjutas:Miks see ameeriklaste tehnika kohe vanarauaks/merre läks?
Pakun mõned põhjused:
1)tolleaegse sõjatehnika ressurss ainult 3..5a,
2) NSVL maksis piisavalt hästi renti (hüvitas tootmis-/utiliseerimiskulud ja maksis veel pealegi)
3) masinaid sünnimaale tagasi ei olnud rentaabel tuua ning NSVL ei jõudnud masinaid pärast sõda ära osta
4) kardeti NSVL liiga kiiret majandusarengut

Kas mõnigi pakutud põhjustest on õige, või oli veel mingi mõjuvam?

Ärge unustage härrased et oli nn külmasõja aeg ja USA tegi kõik et oma endist partnerit nüüdset \"vaenlast\" nõrgrstada- selles oli point
Vasta
#12

Eks ta oli ka omamoodi psühholoogiline rünnak. Sõnum \"me oleme nii rikkad, et tegelikult ei hooli neist masinaist, aga teile ka ei jäta\" jõudis igaljuhul hästi pärale. Sõjast laastatud N Liidu alamatele oli tuhandete korras Stude-de sadamas laiakspressimine niivõrd arusaamatu ja šokeeriv, et sellest räägiti veel aastakümneid. Ideoloogiasõjas saadud punktivõit oli kindlasti neid masinaid väärt.
Vasta
#13

mina arvan järgmist:

- kaugeltki mitte kõik LL sõidukid elasid kuni sõjalõpu. arvan et kõvasti alla poole. Keskmine Willyse elu aeg oli vist kolm kuud näiteks.
- valdav enamus neist jäi NLiitu
- Vladivostoki ja Murmanski sadamates USA laevad tõepooles hävitati teatud koguse autosid. Seda ei transpordinud USA-sse väga lihtsal põhjusel: kokku monteeritud veoauto on võrdlemisi halb transpordida meritsi. Autovedu laevu tol ajal oli väga vähe. Tavalisel kuivlastveolaeval nende transportimine väga väga kallis.
- 1956 aastal, 11 aastat peale sõja lõpu, moodustas Lend-Leasi autode osakaal Nõukogude Armees umbes 40%
- Üldiselt, polnud nendel autodel suurt midagi häda. Need on kajastanud tolleajal kehtinud autotööstuse üldist tasemet.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#14

Isa teadis rääkida et viiekümmnendatel kui ta veel Kohtla-Järvel
elas siis mingi vene nimetusga trusti õuele olevat veetud koletu
hunnik Studesi,Dodge`sid j.n.e.Seal pärit ka hulk mutrivõtmeid
Gedore kirjetega.Osa masinaid lammutatud ka kohapeal.

1985 Lada 1300 SL
Vasta
#15

sass Kirjutas:Oli mingi laul ja üks salm sellest kõlas umbes nii:
Zisid -Gazid sõja võitsid,
Studebakerid(studebekrid) muidu sõitsid...
Ikka wastupidi oli.Ühes teise laulus säänsed sõnad:Et Stude tubli ,Ford on hea nii paljudele näis,ei meenutanud keegi vaid mu sõpra GAZ ai aid.
Vasta
#16

Üks hea leht lendliisi tehnika huvilistele: http://www.o5m6.de/

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta
#17

Valdo, kas sa saaksid siia teemasse lisada vastava teema lingi www.militaar.net foorumis olnud põhimõtteliselt samast teemast. Minul seda enam leida ei õnnestunud, ehk õnnestub sul.
Vasta
#18

Kuskil 4-5 aastat tagasi sattusin kuskil vanaraamatupoes peale Dodge remondi/hooldus -raamatule, kaanepildi järgi öeldes võis see olla WC51 jaoks. Ja mis kõige kummalisem, Eesti keeles. Siiamaani kahetsen, et ära ei ostnud.
Sellise ilmumine annab aimdust, et need masinad ei olnud kõige haruldasemad siinmail.
Vasta
#19

Natukene offtopic, aga minu vana-vanaisal oli ka Harley Davidson, mille ta pid vist ära peitma,(järeldan segaste juttude põhjal külarahva suust ja miks muidu ta pani jupid põranda alla), ma ise mõtlesingi kelle eest ta seda peitma pidi, samas alles sain infot, kus selle alles jäänud osad olla võivad, ja mis masinaga tegu on, seitsmesajane vee ell aaa, kaevates salaja lahti põrandalauad, ja sukeldudes maja alla, leidsingi ilusti seina ääres seisva vasakpoolse suure küljekaane selline nagu siin pildil http://walkarounds.airforce.ru/auto/usa/...ley_18.jpg igatahes kaan seisis kenasti seal all mingi posti ääres ja on suhteliselt heas korras isegi, kuna on miskise õlitaolise ainega kokku mäkerdatud, järeldasin mingi raamatu alusel et tegu on WLA 45ga , mida toodeti siis 88000 isendit vist ja vene sõjaväele läks vist kolmandik, seega eeldan et tegu pole päris haruldusega, igatahes peab meil selle juppe veel olema, ja lähemal ajal lähen ka neid otsima, kuid kas kuskil saaks ka seda ühes tükis näha, mind lihtsalt huvitab millega mu vana-vanaisa kunagi sõitisSmile samas pidi olema, või oli sama tüüpi tsikli käigukast ja/või sidurisüsteem kohalikus komisjoni poes, ja kuna keegi selle vastu huvi ei tundnud (juttude järgi oli tegu tsikliga, mida oli palju ja millega keegi mässata ei viitsind kuna sõita oli taga ebamugav)siis need seisid ja seisid.
Vasta
#20

Kui ma 76 aastal Õismäele kolisin siis oli meie majas ühel SA eruohvitseril külgkorwiga Harley.Sõjawäe variant (tulede katted,kuulipildujahoidja).Taat sõitis sellega ikka päris tihti ,sõidutas maja klemmegi.Asi kadus kuskil 81-82 aastal.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne