Keevitus

Nonii läksin siis lolli näoga cedo'sse ja müüa kohe küsis masinast pilti, mille järgi vend kohe jagas matsu ära ja pani mulle mingisuguse "starterpack'i" kokku. Sain veel tagasivoolu kaabli ning hüva nõu, tegi nalja ka veel. Arve alla 50 euro. Kõigepealt pean vaatama kas jupid sobivad.., kuid hetkel soovitan!
Vasta

(15-06-2015, 01:01 AM)püssimees Kirjutas:  Panin pildi ja lülitite seletuse kokku, gaas ja vool tuleb ikka siis sellest samast TIG pistikust. 
Pildi vasakul pool näitab aga et lülitil on 4 valikut, millest viimased 2 on MMA ehk elektrood keevitus, ilmselt seal seisneb selle "+" ja "-" mõistatus aga aru ma ei saa kuidas ja mis täpsemalt toimib, eks see selgub veel.

Ei, sellest ei selgu kahjuks midagi. MMA on ikkagi elektroodkeevitusrežiim ja kas ta on "hot start" ja/või "lift start" ei muuda see polaarsust, kui füüsiliselt otsi ringi ei tõsta. Mis elektroodi puhul polegi ju probleem. (tavalist Dinse pesa nimetatakse OKC-ks  Toungue, ikka lahe ju, kui "oma" asja presenteeritakse  Rolleyes )
Kuidas selles MIG/TIG värdliideses polaarsuse muutuma saab, seda ikkagi ei selgu.....
Äkki Esab arvab, et seda polegi vaja sul teada, lükkad massina TIG-režiimi ja sinu eest ongi kohe õigetpidi?
Vasta

Küsimus on selles, et n***i sul TIG puhul vaja polaarsust vahetada. Mass plussi ja anna tuld. Elektroodijuhtmeid saad siis käsitsi ümber lapata.
Vasta

Ma olengi suht kindel, et sellel tig'il ei saagi polaarsust vahetada Big Grin , ning üldiselt puuduks ka vajadus. Nii palju kui ma uurisin siis keevitades 70% kuumusest läheb materjalile ja 30% elektroodile kui elektrood on ühendatud miinusega ning kui saaks polaarsust muuta siis jaguneks kuumus vastupidiselt ning elektrood kuluks kiiremini- seega puudub mõte, kui just ma ei keevita... ...ma isegi ei tea mis materjali või millistes tingimustes.
Vaatasin manuaalist elektriskeemi ja tig'i käpa juhtme ühendus kohta on märgitud lihtsalt "-"..., ju siis nii jääbki.

Mis see mulle annaks, et saaksin polaarsust vahetada? - nagu ma juba enne ütlesin, et ei olegi vaja hetkel. Tahan lihtsalt teada saada mis masinaga üldse teha annab. Maru nõme on omada midagi kuigi ei tea kuidas see töötab Sad .
Vasta

Ma mma puhul vahetasin polaarsust kui keevitasin mingi 0,1mm plekki, siis ei sulatanud nii kiirelt auku sisse ja sai suuremat voolu kasutada, et paremini süttiks, muidu ei olegi vaja kui mingit ulme õhukest materjali ei keevita sellega
Vasta

Vaja kokku keevitada tavaline terastoru ja roostevaba. Kas parema tulemuse saab roostevaba elektroodiga või terase omaga?
Vasta

On olemas ju mingine elektrood millega saab keevitada roostevaba lisaks veel igasuguseid tundmatuid metalle, kui pole teada mida keevitad, selline universaalne
Elektrood Elga Cromarode 312. 
See oli esimene  mis googlest leidsin, kindlasti on teistel firmadel mingid oma margid ja nimed
Vasta

(03-08-2015, 00:35 AM)ronny25 Kirjutas:  Vaja kokku keevitada tavaline terastoru ja roostevaba. Kas parema tulemuse saab roostevaba elektroodiga või terase omaga?

Roostevabaga saab ilusa tulemuse isegi siis kui keevitada ei oska. Omal oli kunagi 1 pakk ja kuna roostevaba pole mida keevitada siis lasin nendega väravad kokku (terasest siis) Peale seda tekkis soov ainult roostevabaga keevitada, kui nad ainult nii kalid poleks  Smile
Vasta

Cromarode'iga (numbrit kahjuks ei mäleta) keevitades ei jõua pärast keevitajat ära kiruda, kui seda koostu pead hiljem uuesti lahti lõikama või lihvima.
Muidu igavesti vinge asi ja vaata et ainus elektrood, mis vanema metsatehnika lappimise juures niipea hargnema ei hakanud. 
Tõstukid, haaratsid, harveri pead - kõik sellised kõvemaid matse-pauke-väändumisi saavad konstruktsioonid, millised näiteks tavatraadiga lappides juba mõne nädala pärast taas lagunema kipuvad.
Vasta

Minu arust liidab üldse elektrood kõvemini kokku kui traat. Meil põllumajandus masinaid kus kõva koormus või paine järgi kõik keevitati ainult elektroodiga.
Võib olla oli see sama cromarode 312
Cromarod 312 on rutiilkattega elektrood, millega keevitades saadakse austeniit/ferriitne roostevaba terasest keevismetall koostisega 29%Cr-9%Ni.

Ferriidisisaldus umbes FN50. Kõrge legeerimisastme ja suure ferriidisisalduse tõttu on keevismetall väga tolerantne erinevate süsinikteraste ning raskesti keevitatavate teraste segunemisele keevisõmbluses ilma kuumpragude tekketa, omades samas väga suurt tugevust ning head kuuma- ning oksüdeerimiskindlust.

Peale keevitamist kõvadus ca 200HB, keevis töödeldav.

Peale kalestumist kõvadus ca.360HB. 

Sobib tundmatute ja raskesti keevitavate teraste (suure süsinikusisaldusega ning vedruteraste, 13% mangaanteraste), samuti kuumatugevate teraste ning süsinikterase ja roostevaba terase ühendamiseks ning tundmatute teraste keevitamiseks. 

Süttib kergesti kõigi aparaatidega. 

Keevitamine kõigis asendeis nii alalis- kui ka vahelduvvooluga.

Kasutusalad:

- Raskestikeevitatavad terased s.h. suure süsinikusisaldusega karastuvad terased, tööriistaterased (stantsid, pressvormid) ja vedruterased, mangaanterased (13%Mn), automaaditerased, kuumuspüsivad terased.

- Segaliited roostevaba terase ja suure süsinikusisaldusega teraste vahel.

- Metall-metall kulumise tagajärjel kulunud pindadele pealekeevitus, kuumsurvetöötlusseadmed, ahjude- ja kollete komponrendid.

- Kõrge kroomkarbiididesisaldusega pindele vahekihiks.
Vasta

Sai siin hiljuti soetatud Telwin-i Force 165, kodusteks töödeks ja harjutamiseks. Aga kuna nõuka ajast ahju peale jäänud igavene hunnik elektroode siis võiks neidki ju kasutada, valdav osa tundub käitsa kõlbulik.
Siit ka küsimus, et kuidas neil vahet teha, tähised puuduvad, sildi leidsin ainult ühelt pundilt (ANO 4 vms.)
Või jääb üle vaid katsetada?
Illustreeriv pilt ka..
[Pilt: DSC_0421.jpg]
Vasta

ANO4 on sama mis tänapäeva DIN 6013(võrdusmärki siiski vahele panna ei saa). Sobib nii vahelduv kui alalisvooluga keevitamisel.
Vasta

(13-08-2015, 22:04 PM)mihkelr Kirjutas:  Sai siin hiljuti soetatud Telwin-i Force 165, kodusteks töödeks ja harjutamiseks. Aga kuna nõuka ajast ahju peale jäänud igavene hunnik elektroode siis võiks neidki ju kasutada, valdav osa tundub käitsa kõlbulik.

Katsetama pead niikuinii. Nõukaaegne kaup võib olla... huvitav.

Pildil näikse elektroodid olema üsna jämmud. Ära siis unusta, et 4-millise elektroodi puhul on selle inverteri lubatud koormatavus vaid 60% ja termokaitse lülib karbi välja tõesti üsna kiiresti. Ning ega see leek väga stabiilne põhjakeeratud voolutugevusega enam ole ka.

EDIT: puuduv 0 lisatud...
Vasta

Põhja keeratuna hakkab minu aparaat vähemalt huvitavat häält tegema, leegil oleks nagu mühin taga. Aparaat mul 180A ja selle koormatuse juures kasutus 60%, huvitav kuidas maailmatuntud firmal nii vähe piinata võib??
Samas tuttav ütles kui hea vool ning korralik keevitus(800eur linkoln inverter) siis keevitavat 4mm elektroodiga 140 ampriga nagu siidi
Vasta

Neid jämmeid ma ei plaaninudki proovida, selleks vast vähe võimsamat aparaati vaja. Mõtlesin lihtsalt, et ehk on võimalik kuidagi välimuse põhjal määrata, mis elektroodidega tegu. Tõenäoliselt enamus ANO-4, aga pole kindel.
Vasta

Jämedad vene elektroodid on head täidiseks, kui detailidel vahe sees. Isolatsioon tuleb vaid maha koputada. Saab ka peenikest keermelatti teha kui pood kaugel. Kalibreeritud metallvarras ikkagi. Ringi saab ajada treipingi või drelliga.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta

(14-08-2015, 23:29 PM)meli666 Kirjutas:  
(14-08-2015, 08:54 AM)v6sa Kirjutas:  Ära siis unusta, et 4-millise elektroodi puhul on selle inverteri lubatud koormatavus vaid 60% ja termokaitse lülib karbi välja tõesti üsna kiiresti.

Ei tea kas ka Telwinil, aga üldiselt arvestatakse tööaja puhke suhet 10 minutilise tsüklina. Kui nüüd 60%, siis tähendab see tervelt 6 minutit järjest keevitust. See aga on päris pikk aeg, niiöelda "meetrite viisi keevitust".

Mina ei tea, millise ajaühiku peale see on, kuid neljasega lastes saab kaks pulka ära sulatada ja kolmanda alguses on jahutuspaus. Kuut minutit küll ei tule. Kolmkomakahte kannatab juba päris pikalt siristada.
Vasta

See 10min ja sellele vastav protsent ikka standard.
Kuidas see nüüd reaalsuses välja tuleb, jääb tootja vastutusele.
Seda ju ei tea keegi, mismood tootja selle arvutuse tegi.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Ma pole suurem asi keevitaja, aga keevitada tuleb tihti. On keevitusaparaategi kogunenud ajapikku mitmeid (8 tk!). Nüüd argoonisegu saamine olla keeruline, kui Messeri balloon ükskord tühjaks saab.
Praegu väga käepärane 140 amprine inverter 2,2 mm elektroodiga kergematel töödel. Osta oksjonil napsati kolmefaasiline MMAinverter eest. J.T idee- kui paneks eri faasidele 3 hiina ühefaasilist inverterit ja väljundid kokku. On olemas üks 140 amprine ja teine 160A- vast saab siis ka 4 mm pulgaga siristada? Inverter on minuarust lihtne- võrguvool alalisvooluks, see kõrgsageduseks. Siis transformeeritakse pinge parajaks ja lastakse uuesti läbi dioodide. Ja no diood tagurpidi teise voolu enda kallale ei lase? Või polegi enam alaldamist? Oma laiskus- pole ostsilloskoobiga järgi vaadanud, Vast on kellegil läbikäidud etapp ja valgustab mind.
Vasta

Olen otsimas uut keevitusaparaati ja piiratud eelarve tõttu olen sunnitud vaatama kas kasutatud või odavamapoolsete aparaatide poole. Veidi ringi tuulates leidsin aga paar pakkumist MIG/MAG/MMA inverterkeevitusele, ala selline http://www.soov.ee/tallinn/MIG_keevitus_...m?ca=1&w=3

On kellegil olnud au seda käes hoida ja tutvuda masinaga? Näitajad on kurjakuulutavalt normaalsed, seega paneb sinnapoole vägisi vaatama. Proovida müüja vaevalt et laseb ja ei usu et kellegil CO või Ar/Co balloon kodus vedeleb et keegi saaks midagi proovida.

On kellegil kogemust väiksemasorti inverteritega? Väide on küll, et odavalt head asja ei saa, aga ega suuri konstruktsioone nagunii kokku ei hakka panema, pigem kerge kerepleki keevitus, mõningate raamide ja kergemate asjade tegemisega võiks ju idee poolest hakkama saada...

https://www.youtube.com/watch?v=flA1fNqXMGE Siin on üks mees testinud sarnast masinat ja tundub täitsa normaalne asi olevat. Hea näpu otsas kanda ja võimu paistab olevat.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne