võidusõiduvõrrid.
#1

asi algas sellest,kui käisin võrrivõidusõitu haapsalus vaatamas,
ja hämmastas,kuidas võrrid saavad nii kiiresti edasi minna ja
kiirendada?
endale tundus,et nad kiirendasid kõik siduriga libistades
või ei?
1)seal oli võrre millel oli jäetud sisselase originaalauku,
arvatavasti suuremaks puuritult,
2)või need mis olid silindri taha karteripoolte vahele koos selle reed valve klapiga pandud.(võisin pange panna).
küsimus siis selline,et umbes mitu % on kiirendus ja kiirus parem
selle ´teise versiooniga?
ja üldse sooviks teadjamatelt teada saada ,mis peale sisselaske,
väljalaske,surveastme ja akende tehakse?
ja,kumbasid eelistatakse,kas neid hästi suuri rattaid,või siis neid 16tolli delta omasid.loomulikult oleneb sellest kus kohas sõidad,
aga jah kumbasid üldiselt eelistatakse?
ja mis nende kiiruseks kujuneb,ise pakun,et sinna70-80-ni?
Vasta
#2

simson Kirjutas:küsimus siis selline,et umbes mitu % on kiirendus ja kiirus parem
Minu teada läks foorumlase \"iz350\" võrr vähemalt 100km/h välja.
Vasta
#3

lugesin kuskilt ajakirjast et võrridele peale pandud sae süütemängud, sae karpad, tehtud mootori sisest forseeringut(kubatuuri pole muudetud), kiirus kuskil seal 100km/h kanti, pöördeid 12000-13000 välja pigistatud ja palju muud, oli ka summa kirja pandud mis seal ühe võrri alla pannakse-10000 kuni 20000 eeku
Vasta
#4

no kasvõi siinne rahvas ehitab ju võidusõiduvõrre(iz350, vootele) võibolla mõni veel seda täpselt ei tea

Abja võrrituuning
Vasta
#5

Egfa seal suurt keemiat eriti polegi. Forsseerimis võtted nagu iga kahetaktisel - muudetud silindri aknad (pikema kestusega sisselase, suurendatud kanalid, suurendatud surveaste, reed valve klapp otse karterisse, parem karpa jne.
Vasta
#6

aga mitme võistluse vahel sidurit tuleb vahetada.
ja kas vantvõlli pole keegi kergemaks puurinud,sest teatavati annab see
pöördeid veelgi juurde,kuigi kusagilt olen lugenud,et võrri väntvõll annab otsad 9000 pöörde juures.endal oli küll kõrvajärgi tunne,et läheb üsna sinna kanti.ja kas reed valvel peale tagasilöögi ärahoija on veel eeliseid,
et kas laseb pensut....ei oska seletada,tähendab,kas ta annab niipalju parema tulemuse,selle vaevaga,et tasub ära,või saab sama tulemuse ka originaal sisselaset suurendades?
ja küsimus vootelele,et kas see hikone sumbuti teeb hästi oma töö ära?
mul oli ka kunagi mopeedi see peal ja kiirenduses ja lõppkiiruses tuli vast ikka törts juurde.
Vasta
#7

aga süütemängud,kas paremad on akuga,või ilma?
aku oma peaks ju tugevam olema,ja lihtsam jälle ehitada.
ja kumba akut kasutada,kas 6-st või 12-st?
Vasta
#8

Kui raha eriti pole, siis on parim kas jätta originaal või panna sae süüde. Tõsi, on proovitud ka akuga süüteid, aga vähemalt minul pole töökindlus eriti he olnud. Konkreetselt olen proovinud nii Mosse kui sigulli kontaktidega ja omatehtud nukiga. Iga kord on asi lõppenud kontaktide purunemisega - kuskilt tuleb pragu sisse ja pooleks ta lähebki. Samas IZ350 võrril on akusüüde ja siiamaani pole vähemalt süütega ühtegi jama olnud. Niiet sõltub mida kasutada.
Igatahes mina panen selle talve jooksul peale elektroonilise (anduriga) akusüüte, mis peaks juba korralik asi olema. Müüakse neid näiteks www.emot.nl
Vasta
#9

simson Kirjutas:aga mitme võistluse vahel sidurit tuleb vahetada.
ja kas vantvõlli pole keegi kergemaks puurinud,sest teatavati annab see
pöördeid veelgi juurde,kuigi kusagilt olen lugenud,et võrri väntvõll annab otsad 9000 pöörde juures.endal oli küll kõrvajärgi tunne,et läheb üsna sinna kanti.ja kas reed valvel peale tagasilöögi ärahoija on veel eeliseid,
et kas laseb pensut....
ja küsimus vootelele,et kas see hikone sumbuti teeb hästi oma töö ära?
Siduriga on kamm küll olnud, põhi jama on see, et hakkab libisema. Vändaga pole ühtegi jama olnud, mul siiamaani esimene vänt peal. Ja reed valve eelis ongi see, et sa saad kogu sisselaske tunduvalt suurema kõriga teha, originaal sisselase on kõige kitsamast kohast u. 10-11mm ja ega eriti suuremaks teha ei saa, kuna jah seinad on kitsad eriti sisslaske ja karteriseina vahel (paar mm). Lisaks annab reed valve pikema sisselaske kestuse. See kõik annab kiirendusele positiivselt tunda. Hikone toru vähemalt minul hakkab suht kõrgetel pööretel (kuskil 6000-6500 rpm) tööle, see on suht kiire raja jaoks hea. Sõites saab kohe aru, millal toru tööle hakkab - mootori hääl nagu muutub ja kiirendus läheb järsku nõksuga paremaks. Hikone toru on ühes mõttes ka hea, et tal on summutav element ka taga, saab ka linna vahel sõita. Muidugi on enamus selle lihtsalt maha saaginud :-)
Vasta
#10

kust seda reed valve klappi osta saab?
ja kuidas see klapp kinnitatakse selle vahetüki külge?
ja kas kodanik vootele saaks saata mingi pildi,or something,
kuhu on täpsemalt auk puuritud,sest sel peaks ka suht suur tähtsus olema.
ja küsimus,mis on mootoril d8 paremat kui d6-el,sest d8 teatavasti d6 modifikatsioon?sest jah,algul tuleb mootor laiali võtta ja kõik üle käija,sest see vahetükk ju keevitatakse mootori külge.
ise olen muidu kõikidele masinatele ostnud tavalisi vene laagreid 40-60 kr tükk,kuid kui pöörde tõusevad nii kõrgele ,kas oleks targem kasutada kvaliteetsemaid,või ajavad ka need samad asja ära?
Vasta
#11

Olen kuulnud ,et D6-l on parem väntvõll kaalujaotuse suhtes kui ka karteri ruumi täitmise poolest. Ja D6 olevat ka kõigist D-mootoritest kiirem/võimsaim.
Vasta
#12

Ei tea millised laagrid D6 mootori väntvõllile käivad aga kui need peaksid 203-d olema siis 40-60EEK ühe sellise eest on nagu palju küsitud. Ostukohta otsides saaks sama raha eest 2 (25-30EEK tükist, Made in Russia).

Klapiga võiks isegi jännata, eriti kui sellega edasiliikumist turgutada saab. Paraku puudub asjast igasugune praktiline kogemus. Ehk keegi võtab vaevaks seletada? Kerge otsing Google\'ga andis üpris pika linkide nimekirja küll, üks esimesi Reed valve värke oli seotud PulseJet reaktiivmootoritega :-) Kui sarnane julla sobib näiteks V50 külge kruvida siis mul on ühed mootoripooled varuks kus peal katsetada.
Vasta
#13

http://www.dansmc.com/reedvalve.htm

Eestikeelne vaste tundub olevat plaatklapp.

P.S http://www.dansmc.com tundub muidu ka küllaltki kasulik lehekülg olevat, eriti algajaile. Ainult seda Jumala ja Piibli juttu võiks natuke vähem olla.
Vasta
#14

Isegi Urali manuaalid, ainult lahti ei saa (arvuti jälle silmini spyware\'d täis).

http://www.dansmc.com/shopmanual2.htm.
Vasta
#15

Ei, eestikeelene vaste reedvalve\'ile ei ole plaatklapp.
See on tagasilöögiklapp.
Vasta
#16

Läkski mööda see terminite värk.

Päris huvitav teooria mootorite kõrbemise kohta http://www.dansmc.com/seizure.htm
Vasta
#17

Kusagilt ma leidsin isegi joonised ja eestikeelse seletuse reed valve ehitamise ja paigaldamise kohta.Kahtlustan , et siitsamast foorumist.Aga praegu ei leia üles.
Vasta
#18

ma sirvisin ühte rollerite tuuningu lehte ja leidsin,et seal müüakse ka
kollektoreid,siis ei olekski vaja ju vahetükki teha,kui keevitaks kollektori
karteri külge ja reed valve klapp käib seal sees.oleks palju lihtsam ju,
kuid kui nad on rauast siis on jama,ja süütele üritaks panna mtz käivitusmootori magneeto nuki,ja kontaktideks paneks vanemat sorti kontaktid mis on pärit mosse jagajast.
Vasta
#19

http://www.hot.ee/saaseracing/reedvalve.htm
Klappi saad osta poodidest ma pakun.
Tellida saad ka sellistest kohtadest nagu
http://web.telia.com/~u18322446/index/indexeng.html
Selline maksab nt. 45 EUR
[Pilt: reed.jpg]
Vasta
#20

Tsitaat:\"Suures\" võidusõidus kasutatakse klapi ja karburaatori vahel kummist torukujulist vahetükki, minul seda polnud, seepärast tegin sarnase kollektori ise alumiiniumist. Selleks kasutasin alumiiniumtoru ja alumiiniumist plaati. Plaadile freesisin augu ja poldiaugud sisse ja keevitasin toru plaadi külge, suure auguga kohakuti
(Tsitaat esimese lingi all olevalt leheküljelt).

Natuke O.T, aga millega alumiiniumi keevitatakse?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne