[Martti]

Volga kauplust külastades tegin lõuks pilti sellest tornist mis asub Lillekülas. Varem oli neid kolm tükki ja takistasid need NL-ajal läänest tulevate raadio-ja televisooni lainete jõudmist raaditesse/teleritesse. Minu teada olid need tuntud ka kui \"Kolm õde\".

[Potsataja103]

Varem oli neid kolm tükki ja takistasid need NL-ajal läänest tulevate raadio-ja televisooni lainete jõudmist raaditesse/teleritesse.

Raadiosegamistest oli juttu mõni aasta (või äkki rohkem) tagasi Tehnikamaailmas, selle juurde käis ka nii mõnigi huvitav pilt.

[PETSS]

Telesaateid need es seganud ,ainult raadio omi.Kuigi 80 alul taheti nendega hakata segama Soome TV saateid.Alul taheti maha võtta majadelt kõik Soome antennid aga kuna toda oli näha ka toaantenniga(vähembalt Õismäel nägi,olime just sinna kolinud ja vaatasime isaga Montreali OM) siis tahetigi neid ka segama hakata.Meenub suveti sai olla Wõsu lähistel.Lobi neeme otsas asus venelaste radarjaam.Kui too õdaguti wahetewahel töötas sai näha igasuguseid programme üle maailma.Heli oli alati küll ETV oma aga pilti kõikse enam Itaalia RAI lt ja mingi Portugali kanal.

[Volli]

Telesaateid need es seganud ,ainult raadio omi.Kuigi 80 alul taheti nendega hakata segama Soome TV saateid.Alul taheti maha võtta majadelt kõik Soome antennid aga kuna toda oli näha ka toaantenniga(vähembalt Õismäel nägi,olime just sinna kolinud ja vaatasime isaga Montreali OM) siis tahetigi neid ka segama hakata.

Soome TV saadete segamise ja kortermajadel ühisantennide ärakorjamise katseid tehti 70-80-ndatel sm. Ristlaane aktiivsel algatusel mitmel korral ja kõik need lõppesid õnneks läbikukkumisega. Asi oli nimelt selles, et kui kadus Soome TV pilt, kadus ka Kesktelevisiooni vaatamise võimalus ja seda ei saanud EKP nõukogude inimese kasvatamisel ka lubada, sest teadupärast vaatasid ju kõik \"progresiivse\" inimkonna esindajad igal õhtul kell 21.00 nagu üks mees \"Wremiat\". Ja veel kõige progressiivsemad neist ju muud keelt ei osanudki, kui seda va kõige suuremat ja tähtsamat rahvastevahelise suhtlemise keelt

[PETSS]

Ameerika Hääle saated toimusid iga päew kella 17.30-18 ja 18.30 -19.00.Nagu kõneles tollane diktor: Siin Ameerika Hääl Wasington.Tere õhtust head kuulajad Eestis.Kuulake meie saateid lühilaineil 19,7 25,1 ja 30,8 meetrit iga päew kella poole kuuest kuueni ja kella poole seitsmest seitsmeni Eestis kehtestatud aja järgi.Siis tuli WOA tunnusmuusika.Edasi jätkas diktor: Tähtsamaist paari sõnaga Mihhail Gorbatshew võitleb Kremlis joomise vastu, USA president Reagan süüdistab Joosep Tootsi selles ,et juba aastal 1898 värvis ta maakera punaseks.Järgneb Ameerika Hääle juhtkiri ,mis kajastab USA walitsuse waateid.Siin Tiiu Ling ja Ilmar Külvet.Samal ajal oli ka Vikeraadios saade Maailm täna.Kui WOA algasid ka hommikused 15 min saated oli ka Maailm Täna eetris hommikul.ETV ja ER muudsid ka oma uudiste aegu tollepärast ,et rahvas saaks Vremja -t kaeda.Nood asjad minu mälestustest kuulates nn vaenulikke raadiojaamu WOA ,´Vaba Euroopa ja BBC ,mis TASS i järgi kõigutasid sotsialismi alustugesid ja mängisid Eesti rahwa tunnetel.

[PETSS]

Pääle esimest nõukogude aegset laulupidu 1947 ilmus tollases Paide rajoonilehes artikkel \"Meie laulud on lauldud\".Kirjeldati värvikalt kuidas oli läinud Paide esindajatel ka kui hästi oli noid wastu võetud.Paraku sai tolle lehe päätoimetaja laul ka lauldud.Kes teab,miks?

[Martti]

Kohe tuli meelde et vanaisa maal tahtis ka hirmasti Soome TV saateid näha, aasta oli siis kuskul 1990-ndate alguses. Spetsiaalselt toodi metsast umbes 10 meetrine palk, mille otsa paigaldati \"Soome antenn\". Kahjuks sellest midagi välja ei tulnud kuna Kiviõli tuhamägi oli täpselt ees maja mille kõrvale antenn püsti pandi jäi just selle \"varju\". Just nädalavahetusel vaatasin kuidas vanaisa käis posti käsitsi pööramas et televiisori pilti paremaks saada. Kuna post(palk) on püsti pandud maa sisse kaevatud väiksesse auku siis see vaikselt seal mädaneb, aga vaevalt ta nii pea otsa saab...

[PETSS]

Pääle esimest nõukogude aegset laulupidu 1947 ilmus tollases Paide rajoonilehes artikkel \"Meie laulud on lauldud\".Kirjeldati värvikalt kuidas oli läinud Paide esindajatel ka kui hästi oli noid wastu võetud.Paraku sai tolle lehe päätoimetaja laul ka lauldud.Kes teab,miks?

Õnnetule päätoimitajale sai saatuslikuks artikli pealkiri.

[PETSS]

Et oma närwe rahustada bussiootamisel kõnelen veel ühe loo,mis küll väidetavalt toimus 20 augustil 1939.Kena augustihommik, Antsla jaamaülem teeb parajasti puid kui heliseb telefon.Paraku ei jõua ta toda wastu võtta , es tii mida tetä ja kus suunas rööpad keerata.Tollel ajal käis see veel käsitsi.Mida tegi jaamaülem?Tõi õue perroonile oma esa kes oli ratastoolis ,Wabadussõja 2 risti kavaler ja ütles :Kae nüüd paps ,nüüd käib sääne pauk mida sa kunagi näünud pole.

[mrali]

N.ajal oli Läänemaa absoluutne perifeeria Vormsi saar,kuhu enamasti saadeti töölisi niiöelda \"asumisele\".Palju liikus seal ka endisi vange ja muud kahtlast kontingenti.1980-te algul anti sealne sovhoos üle \"Lääne Kalurile\" ja tehti lihtsalt selle osakonnaks.Kui kuulata ühe sugulase meenutusi,kes tol ajal oli samas ettevõttes autojuht,valitses saarel täielik anarhia.Osakonnajuhatajad vahetusid tavaliselt igal aastal ja sinna kupatati mandril asjadega mitte hakkama saanud mehi.Tavaline oli,et iga nädal keegi \"kalurlane\" vms lõpetas veoautoga kas kraavis katusel,puu otsas või kohalike aias (miilitsat saarel polnud,käis vahel harva mandrilt).
Paras anarhia valitses ka sealsete loomade toitmisel,suvel veeti heina,juht kaalus autosid ise ja kirjutas numbreid raamatusse (tavaliselt ikka rohkem kui tegelikkuses).Siis juhtuski 80-te keskel nii,et keset kõva talve loomad näljas.Siis veeti GAZ-53-dega iga päev (küünid tühjenesid kohutava kiirusega) üle jää mandrilt heina,koormad kaalusid tihti nii 7-8 tonni.Veod käisid ka siis,kui jäätrass juba suletud,praod sel sees ja vesi poolde rattasse.Imekombel ei uppunud neil aktsioonidel vist ükski auto...
Ning kui jäätrassi polnud ja praam ei käinud,istuti tihti päris pikalt jäävangis.Ühe teise tuttava (pikaajalise Haapsalu sidemehe) mälestuste järgi mindi UAZ-iga praamiga Vormsile üheks päevaks mingit sideprojekti tegema,kuid viimane praam õhtul jäeti ära ning järgmiseks hommikuks oli tuul praamitee kinni kittinud ja trassi avamiseks jää nõrk.Siis istusid sidelased (k.a.üks Tallinna ülemus) pea terve nädala saarel jäävangis.
Sugulase sõnul võis tollase tüüpilise vormsilase ära tunda suht kohtlase oleku järgi,tookord oli saar puhas läbisõiduhoov.
Vormsile minek oli N.ajal loomulikult \"propuskiga\",kuid \"Lääne Kaluri\" autosid eriti ei kontrollitud,kuna need seal igapäevased külalised...
Ka mitme muu üsna tuntud ettevõtte minevikulugudest olen kuulnud,et kui Vormsil midagi teha vaja ja suurem mansa mehi sinna saadeti,läks üsna \"kuumaks\".

[smolin]

N.ajal oli Läänemaa absoluutne perifeeria Vormsi saar.

Käisin Vormsil 1986. aasta sügisel. Saarel leidus palju ilusaid kohti, kuid üldmulje oli siiski masendav, nagu mingi Venemaa kolgas. Käis parajasti Gorbatšovi-aegne viinavastane võitlus ja kohalikus poes alkoholi harva, kuid külamehed olid hommikust peale joomased. Paljud vanad majad olid lagunenud, uued aga koledad ja räämas.
Saarel oli ka oma bussiliin. PAZ-buss ootas sadamas praami ja siis tegi saarele ringi peale. Praami saabumine oli üldse oluline sündmus ning selle puhul kogunes sadamasse päris palju rahvast. Populaarne sõiduk oli kaubaveoroller Muravei ning praami vastas oli neid üsna mitu. Koloriitne kuju oli kohalik miilits, lühike ja hästi paks mees, kes istus Muravei kastis. Sõidukit juhtis tema poeg, kah üsna turske.

[PETSS]

Homseks ka üts luulesalm.
Meie maa on suur ja lai
nagu 9 mai.
Suurte tähtedega maalin
tervitan,Sind onu STALIN!

[mrali]

Veel natuke mälestusi Läänemaalt ja \"Lääne Kalurist\".
Kuna täna 9.mai,siis:Haapsalus peeti omal ajal ikka ka miitinguid ja paraade,kus kohalikud parteigenossed ja sõjaväelased siis osalesid.Läänemaa legendaarseim sõjaveteran oli 70.ja 80.aastatel nüüdne manalamees Albert Kariste (mingi lahjema NL ordeni kavaler),kes kuskil pärapõrgus sakslase granaate tagasi loopides raskesti haavata sai (oli ühe käega mees).Selle mehe jutt,mitu granaati ta tagasi loopis,oli iga aasta erinev olnud,kord kuus,kord seitse...
Ainus Haapsalu taustaga NSV Liidu kangelane oli tegelikult võltskangelane Jakob Kunder (töötas Haapsalus miilitsana),kes väidetavalt Lätimaal 1945.aastal sakslaste kuulipilduja ette hüppas (matrossovit tegi).Tegelikult langes ta lihtsalt lahingus ja väidetav kangelastegu oli väljamõeldis.
Lisaks oli praegune Kuuse tänav Haapsalus N.ajal Oskar Cheri tänav (oli üks minu teada juudi verd väiksem punategelane,kes koos Neeme Ruusiga 1941.aastal sakslaste poolt tabati ja maha lasti).

[mrali]

Natuke ka Lääne Kalurist.
Üks sugulane,kes oli seal varustusosakonna autojuht,meenutas,kuidas ta sügaval N.ajal käis Dvigateli tehases koos ühe varustajaga defkat toomas.Siis pandi tehaseväravas kabiini relvastatud saatja,lisaks ei tohtinud territooriumil liikudes olla auto kabiinis raadiot.See siis võeti kabiini \"sahtlist\" välja.
LK varustusosakond asus hoopis Tallinnas Välja tänaval (mitte Haapsalus Kaluri tn) ning juht oli sel ühe praeguse Eesti jõustruktuurides küllaltki tuntud isiku isa.Kokku oli Tallinnas kuskil viis ja Haapsalus kaks varustajat+muud väiksemad paberimäärijad.
Üldiselt elati LKs ka küllaltki normaalset elu,kuigi Kiroviga asja päris võrrelda ei andnud.Suured kalatöötluslaevad (\"Velise\",\"Rotalia\") käisid ka Rootsis,nii et kui laev jälle sealt tagasi jõudis,korraldati kail uhke vastuvõtt meeskonnale.Suuremad laevad seisid LKl aga hoopis Rohukülas,kuna need ei mahtunud Haapsalu lahte sisse.

[Martti]

Reedel sõitsin bussiga Kiviõli poole mööda Narva mnt, õnneks oli minu koht kohe esireas ja hea vaade oli tagatud. Vaatan et vastu tuleb Kamaz, järel mingi ülipikk käru/haagis. Kui lähemale jõudis siis selgus et Kamaz on kallutava kastiga ja selle järel jäigalt Zil 130 poolhaagisega. Kohe tuli meelde kuidas vanasti bensiini kokku hoiti, mis sest et praegu seda Kamaz vedas....

[Peter]

Veel natuke mälestusi Läänemaalt ja \"Lääne Kalurist\".
Kuna täna 9.mai,siis:Haapsalus peeti omal ajal ikka ka miitinguid ja paraade,kus kohalikud parteigenossed ja sõjaväelased siis osalesid.Läänemaa legendaarseim sõjaveteran oli 70.ja 80.aastatel nüüdne manalamees Albert Kariste (mingi lahjema NL ordeni kavaler),kes kuskil pärapõrgus sakslase granaate tagasi loopides raskesti haavata sai (oli ühe käega mees).Selle mehe jutt,mitu granaati ta tagasi loopis,oli iga aasta erinev olnud,kord kuus,kord seitse...
Ainus Haapsalu taustaga NSV Liidu kangelane oli tegelikult võltskangelane Jakob Kunder (töötas Haapsalus miilitsana),kes väidetavalt Lätimaal 1945.aastal sakslaste kuulipilduja ette hüppas (matrossovit tegi).Tegelikult langes ta lihtsalt lahingus ja väidetav kangelastegu oli väljamõeldis.
Lisaks oli praegune Kuuse tänav Haapsalus N.ajal Oskar Cheri tänav (oli üks minu teada juudi verd väiksem punategelane,kes koos Neeme Ruusiga 1941.aastal sakslaste poolt tabati ja maha lasti).

Kunderi viimased sõnad olevat olnud-``Kuradi kiilasjää``.Ja nii tast kangelane saigi.

[PETSS]

Lumi juba mõnda aega kadunud aga kas mõni vanematest foorumlastest mäletab veel lumewäravaid ,mis talveks maateede ääres üleval olid?Kewadel korjati need ilusasti jälle kokku ja olid parajate kuhjadena tee äärtes.

[valdo]

Lumi juba mõnda aega kadunud aga kas mõni vanematest foorumlastest mäletab veel lumewäravaid ,mis talveks maateede ääres üleval olid?

1970ndatel olid mõnel pool veel kasutuses.

[PETSS]

Tulin täna just Jõgewalt ,tee äären olid pilpad maas ja nii nad mulle meelde tulidki.

[muuseumipapa]

Meie varjupaiga tagant läks kunagi läbi Türi - Tamsalu kitsarööpmeline raudtee. Ka raudtee äärde pandi talveks üles lumeväravad. Kevadel korjati kokku ning asetati väikeste betoonist jaluste peal olevatele tugipuudele. Meil varjupaigas üks selline jalusepost olemas.