Teema on suletud

Mälestusi nõukogude ajast

Milles seisneb lumeväravate tööpõhimõte? Pole sellele mõelnudki sügavuti, kuigi kuulnud olen neist varem ka.

Jänkistanis ja Kanadas vist siiamaani kasutusel need. Filmides on ette tulnud.

\"Tööpõhimõte\" oli selline, et lumeväravad pandi püsti piki teed ning teeäärsetelt põldudelt tuiskav lumi ei tuisanud teed kinni. Tihti oli tee äärde istutatud selleks hekke, millest enamik on tänasel päevalgi alles ning lumeväravad pandi nendesse kohtadesse kus hekis oli vahe sees.
Põhjuseks see et, tänapäeval võid lumesaju ja tuisu ajal näha tänavatel kõiksugu tehnikat, vanasti oli neid vähem ja enamikku tänapäeva erinevate funktsioonidega masinaid üldse mitte. Polnud harvad juhud kus võisid ka näiteks Tallinnast Tartusse sõites maanteel kinni jääda ja mitu tundi väljasaamisega hädas olla.

25 Aprill 1986, isa sõitis Viljandisse sõbra sünnipäevale vana Volgaga mööda Tartu mnt-d. Just öösel oli olnud lumetorm, muidu olid teed läbitavad aga umbes Tartu mnt keskosas oli paksemad hanged. Tegemist oli sulalumega ja sinna need autod jäid. Kõrvalt mööda väiksemat teed oli tulnud suur kollane K-701, mille juht pidas ennast nii kõvaks meheks et otsustas minna suurele mnt-le otse mitte mööda teed. Sõita sai ta natukene maad kui oli lume all kraav kuhu ta sisse sõitis ja sinna ta jäigi...

Isa, ema ja isa sõbrad otsutasid minna mööda väiksemaid teid sest Gaz 21 suudab läbida lumiseid teid paremini kui laiemate rehvidega autod( kõrgem ka muidugi). Suur mnt oli ummistunud kinnijäänud autodest ja oli läbimatu, said sõita mõnda aega mööda kitsast teed, kui tuli vastu \"väike Joss\", sellel ilmatu pikk autode saba järgi, jõudsid siis Gaz ja Joss kohakuti ja Volga lükati hange. Välja sealt ei saanud kuna lakkamatult tuli vastu autosid. Ja \"Joss\" tuli mööda väikest teed sellepärast et Tartu mnt oli lihtsalt nii umbes ja autod ootasid. Tõenäoliselt oli tegemist juhusega et linttraktor just sealt poolt tuli.

Üllatav oli see suurel kevadkuul veel lumi maha tuli. Ma olen täiesti kindel et siin foorumi kasutajate hulgas on ka kodanike kes mäletavad seda, ise ma seda ei näinud kuna mind polnudki veel siis.

Tolle kewade edimese sooja ilmaga meenus too milline piin oli istuda päikse käes olnud GAZ 51 istmele.Lühikeste pükstega nõudis too teatud eneseületamist.PS.Eilses SL Õhtulehes artikkel sakslaste ehtitatud teest Tallinna ja Kuusalu vahel.Wabandan kui mõne asjaga tolles teemas mööda panin ,ma kõnelesin ka vaid mälestusi mis minuni jõudnud olid.

Panen selle teema lõppu kah oma küsimuse:
Ehk vanemad inimesed teavad, kuidas nõukaajal tekkisid need pikad pikad garaazikoperatiivid, nii ~3*6m suuruste boksidega?

Martti Kirjutas:25 Aprill 1986, isa sõitis Viljandisse sõbra sünnipäevale
[...]
Üllatav oli see suurel kevadkuul veel lumi maha tuli.

Kas see ei olnud mitte 1988. aastal? Sellel aastal tuli 23. aprillil maha selline lumi, et hoia ja imesta. 1986 oli üsna varajane kevad ja mina küll lund ei mäleta. 1977 oli see aasta, kui ka aprilli lõpus arvestatav lumi käis.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.

Tallinn oli kuni 72 aastani ainuke pealinn NSVL kus ei ilmunud venekeelst linnalehte,st.Õhtuleht-Vethernõi Tallinn.Ja Jerevanis polnud ainukesena kogu liidus kainestusmaja,Vilnius ainuke pealinn kus polnud trammi ja veelkord Tallinn kus oli NSVL kõige kallim trammi ja trollipilet.Aasta oli 78 kui 1.11. Tallinnas tuli käibele ühine 5 kopikane sõidutalong.Vilniuses oli ka ühine pilet nii trollil kui bussil ,too maksis aga 4 kopikat.

Laurts Kirjutas:Panen selle teema lõppu kah oma küsimuse:
Ehk vanemad inimesed teavad, kuidas nõukaajal tekkisid need pikad pikad garaazikoperatiivid, nii ~3*6m suuruste boksidega?

Alustada tuleks sellest, et nõukaaegse autotoodangu tagasihoidlike mahtude tingimustes hoidis Nõukogude riik ja kaitseministeerium oma silma peal ka erasektori masinapargil. Vaatamata sotsialistlikule ideoloogiale saadi aru, et erasektori käes püsib masin kauem kui autolaenutuskodades mida 60-datel ja kuulu järgi isegi 70-date alguses peeti. Silm oli erasektori masinatel hellalt peal mitte armastusest töötajate töiste säästude eest muretsetud sõidukite pärast, vaid ikka võimalikku sõjaohtu silmas pidades mil prakiliselt kõik autod ja mootorrattad oleks pikema jututa rekvireeritud. Loomulikult saadi aru sellestki, et auto säilib paremini, kui ta seisab garaažis ja teda ei kasutata talvel. Siit saigi alguse riigi poolt maa (aga mitte ehitusmaterjalide) eraldamisega toetatud laialdane garaažide ehitus 60-datel, 70-datel. Ehitati individuaalgaraažide rivisid (põhiliselt Tallinna kesklinnas), kuid prevaleerisid ikka garaažikooperatiivid mitmesugustel Tallinna mägedel. Garaažikooperatiivi sai üldjuhul \"kõva rebimisega\" ametiühingu otsusel või kohaliku TK kaudu-TK sokutas oma limiiti arvestades kooperatiividesse vajalikke seltsimehi. Kooperatiiv tähendas seda, et inimesele kuulus ainult osak kooperatiivis, garaažiboks oli talle kasutada antud ja kui teatud aja jooksul (uut) autot ei soetatud, siis võis kooperatiivi liikme kooperatiivist välja arvata-maksta talle peopeale osak ja kellegi autoomaniku asemele võtta. Eks siin töötas kooperatiivi esimehe ja tema õukonna määrimine ning olid omad kavalad skeemid garaažibokside ostuks-müügiks ja TK elimineerimiseks, aga need skeemid pole enam aktuaalsed nii et vaevalt huvi pakuvad.
Graažikooperatiivi uute liikmete vastuvõtt -väljaarvamine käis kõik kohaliku RSN TK kinnitusel.
Nõukogude ajal maksis garaažiboks pea uue auto hinna!

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.

Vähemalt Tallinna AV 2. filiaali veokatel oli 83 aastal tehnilise passi vahel paber kus oli ära näidatud koht kuhu auto sõja korral viia.

PETSS Kirjutas:Tolle kewade edimese sooja ilmaga meenus too milline piin oli istuda päikse käes olnud GAZ 51 istmele.Lühikeste pükstega nõudis too teatud eneseületamist.

Mulle \"meenub\" see pea iga päev - tänagi sai (küll siiski ilma lühikesteta) oma otsese päikese-kontaktis olnud 69 termantiinistmeid nauditud. Smile
(Seda tunnet, mida kogesin u. kuu aega tagasi Kambodžas, ronides päikese käes seisnud üüri-mopeedi sadulasse, ei taha kohe meenutadagi...)

Leidsin vahepeal veel ühe sellise \"sisemise valgustusega\" liiklusmärgi. Praegu pole see päris liiklusmärk vaid rohkem reklaam (ma kahtlen, et selline liiklusmärk ametlikult olemas on olnud). Mis seal varem võis olla (kui üldse oli), ei tea.

Martti Kirjutas:25 Aprill 1986, isa sõitis Viljandisse sõbra sünnipäevale vana Volgaga mööda Tartu mnt-d. Just öösel oli olnud lumetorm, muidu olid teed läbitavad aga umbes Tartu mnt keskosas oli paksemad hanged. Tegemist oli sulalumega ja sinna need autod jäid. Kõrvalt mööda väiksemat teed oli tulnud suur kollane K-701, mille juht pidas ennast nii kõvaks meheks et otsustas minna suurele mnt-le otse mitte mööda teed. Sõita sai ta natukene maad kui oli lume all kraav kuhu ta sisse sõitis ja sinna ta jäigi...

Isa, ema ja isa sõbrad otsutasid minna mööda väiksemaid teid sest Gaz 21 suudab läbida lumiseid teid paremini kui laiemate rehvidega autod( kõrgem ka muidugi). Suur mnt oli ummistunud kinnijäänud autodest ja oli läbimatu, said sõita mõnda aega mööda kitsast teed, kui tuli vastu \"väike Joss\", sellel ilmatu pikk autode saba järgi, jõudsid siis Gaz ja Joss kohakuti ja Volga lükati hange. Välja sealt ei saanud kuna lakkamatult tuli vastu autosid. Ja \"Joss\" tuli mööda väikest teed sellepärast et Tartu mnt oli lihtsalt nii umbes ja autod ootasid. Tõenäoliselt oli tegemist juhusega et linttraktor just sealt poolt tuli.

Üllatav oli see suurel kevadkuul veel lumi maha tuli. Ma olen täiesti kindel et siin foorumi kasutajate hulgas on ka kodanike kes mäletavad seda, ise ma seda ei näinud kuna mind polnudki veel siis.
Aasta oli vast ikka 88,kuupäev kah pea sama.Mäletan seda päeva vägagi hästi.Aga ega see siin Eestmaal ka mingi ilmaime pole.Lõpetasin 8.nda klassi 1975 aastal.4.juunil oli lõpukirjand.Sirelid õitsesid ja Ostrovskist kirjutades vaatasin aknast välja ja akna taga tuli laia lund.Tallinnas tuli vaid lund,mis maapinnani jõudes sulas aga kusagil Kose-Ravila kohal jäi see ka maha,moodustades ca 10 cm kihi.Lehtpuud kaotasid üsnagi palju oksi.Üldse oli kummaline aasta.Ujumas käisin juba 10,11,12 ja 13 mail.Harku järves.Veesooja oli oma 20 kraadi.Samas oli juuli ja august väga soe ja ka äikeserohke.Väga suur äike Tallinnas oli ka selle aasta septembri algul.
Lugupidamisega,Flanagan

valdo Kirjutas:
Martti Kirjutas:25 Aprill 1986, isa sõitis Viljandisse sõbra sünnipäevale
[...]
Üllatav oli see suurel kevadkuul veel lumi maha tuli.

Kas see ei olnud mitte 1988. aastal? Sellel aastal tuli 23. aprillil maha selline lumi, et hoia ja imesta. 1986 oli üsna varajane kevad ja mina küll lund ei mäleta. 1977 oli see aasta, kui ka aprilli lõpus arvestatav lumi käis.
Valdol ja flanagan-il täiesti õigus, uurisin järgi ja oli jah 1988 aastal, tõenäoliselt ka 23 aprill.

Aastal 1984/1985(täpselt ei tea) käis isa koos naabrimehega Pääsküla prugimäel otsimas jalgrattale varuosi, kuna poest polnud midagi saada. Ei õnnestunud ka mainitud kohast midagi leida, kuid siis sõitis nende lähedal kallur Zil, mille lastiks oli paberkotid, ja kallutas need maha. Isa ja naabrimees läksid kohe vaatama ja paberkottides oli šokolaadi jäätmed(ära lõigatud osad šokolaadi tahvlist tootmise käigus). Kuna nad jalgratastega olid siis said nad mõlemad kaasa võta ühe koti, sest rohkem polnud kuhugi paigutada neid.
Oli ikka raiskamine \"Kalevi\" poolt, praegu kasutatakse sellisd \"jäätmed\" ära jäätistes ja muudes toodetes kus pole šokolaaditüki kuju ega suurus oluline.

Küsimus ühe raudtee harulõigu kohta! Arvan, et see läheb siia teemasse! Nimelt juhtusin täna kasutama regio eesi teede atlast ja avastasin, et Mustjõelt läheb üks raudtee harulõik sohu! Kas keegi teab sellest rohkem rääkida? Tegemist on Tallinn Aegviidu lõiguga!

Näpud õlised!

kris85 Kirjutas:Küsimus ühe raudtee harulõigu kohta! Arvan, et see läheb siia teemasse! Nimelt juhtusin täna kasutama regio eesi teede atlast ja avastasin, et Mustjõelt läheb üks raudtee harulõik sohu! Kas keegi teab sellest rohkem rääkida? Tegemist on Tallinn Aegviidu lõiguga!
Too haru viis sealsesse karjääri. Algas Mustjõe platformi juurest ja oli 3km pikk,kasutusel siis kui Tallinn-Tapa üheteeline oli. Kuuldavasti võeti too haru üles 1993.aastal.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...

1987 sai ETV esimesed 4 BETACAM kaamerat.Sõitsin tol ajal NYSA522.Lasin siis teha külgedele kirja ETV BETACAM TEAM.Paraku sain sõita tolle kirjaga vist näddali kui see kästi maha võtta.Olewat tegemist ideoloogia asutusega ja ei tohi reklaamida lääne tehnikat.Samuti võeti tagaaknalt maha PORI JAZZi kiri ETV ainukeselt 03(ehk MAPPER-LADA).Samas oli mu NYSA sini-must -valgetes toonides.Toda aga miskipärast ei märgatud

Martti Kirjutas:Valdol ja flanagan-il täiesti õigus, uurisin järgi ja oli jah 1988 aastal, tõenäoliselt ka 23 aprill.

See lumetorm meenuba ka mulle. Sai siis täditütrega meeletutesse lumehangedesse onne ehitatud ... Aga kui teemasse minna, siis nõuka ajast mäletan kõige paremini Eskimo jäätist mis maksis 16 kopsi Smile ja loomulikult vilgast kolhoosi elu ...

Wene aig oli Pärnu maanteel TAKi maaliinidebusside eelmüügikassad.Seina pääl olid minu mäletamist mööda Ikarus 250 255 Laz 695 ja PAZ 672 pildid koos istekohtade asetusega. ja numeratsiooniga .Säänsed pildid olid ülewal vist ka bussijaamas ?

Weel meenuvad kolmerattalised väikse furgooniga motorollerid milledele oli kabiin peale ehitatud.Need sõitsivad ka talvel.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne