Teema on suletud

Mälestusi nõukogude ajast

Eile isa rääkis sellest mis toimus praeguse Tondi selveri kandis umbes 1980-ndate alguses, täpsemalt üle Tammsaare tee asuva tankla kohal. Seal oli mingisugune veokite laadimise territoorium, kus Kamazid ja muud veoatod ootasid oma koormat, vahel isegi mitu nädalat. Kuna aga talvel on külm ja juht oli koguaeg autoga koos siis pidi mootor ka pidevalt töötama, sest Kamaz ei hoia ju sooja talvel. Isa sõitis sealt mööda varahommikul ja hilisõhtul, siis oli aga kogu piirkond vastikut sinist tossu täis mis tuli töötavatest mootoritest.
Eriti huvitav oli aga see et peale kamazide oli seal veel Kolhidad ja Škodad, esmene mainitutest ei pidanud ju tolmugi, soojast rääkimata, ja oli bensiini mootoriga, või oli Škoda bensiiniga, täpselt ei tea milline see bensiiniga töötas aga oli olnud selliseid ka seal.

Martti Kirjutas:Eile isa rääkis sellest mis toimus praeguse Tondi selveri kandis umbes 1980-ndate alguses, täpsemalt üle Tammsaare tee asuva tankla kohal. Seal oli mingisugune veokite laadimise territoorium, kus Kamazid ja muud veoatod ootasid oma koormat, vahel isegi mitu nädalat. Kuna aga talvel on külm ja juht oli koguaeg autoga koos siis pidi mootor ka pidevalt töötama, sest Kamaz ei hoia ju sooja talvel. Isa sõitis sealt mööda varahommikul ja hilisõhtul, siis oli aga kogu piirkond vastikut sinist tossu täis mis tuli töötavatest mootoritest.
Eriti huvitav oli aga see et peale kamazide oli seal veel Kolhidad ja Škodad, esmene mainitutest ei pidanud ju tolmugi, soojast rääkimata, ja oli bensiini mootoriga, või oli Škoda bensiiniga, täpselt ei tea milline see bensiiniga töötas aga oli olnud selliseid ka seal.

Kolhida oli bensukas jah. Zilli mootoriga. Aga soojapidavust tõsteti vatitekkide jms abil.
Samas ei pidanud \"Hiidat\" koguaeg töös hoidma, sest bensiinimootor käivitub ka talvel normaalselt. Loomulikult pidi juht sellisel juhul endale mõne muu sooja koha leidma.

Tollel platsil oli siis TAV konteinerjaam.Sääl oli igasugusi saane liikumas üle terve tollase SSSRi.Kuskil eespool peaks tollest asutisest pikemalt ka kirjas olema.

Paneks ka mõne meenutuse kirja, ainult vabandan ette, kui teema liialt laiali läheb.
Esiteks 1988.a. aprillikuisest lumesajaust.Viljandi linn oli praktiliselt muust maailmast eraldatud, sest ratassõidukitega maanteid pidi välja ei saanud.Viljandi haigla juurest linna sõites oli selline hang teel, et UAZ-469 viskas lund üle sõiduki nina ja katuse, Mustla poole sõites pääses UAZ-iga kuni EKSEKO-ni, edasi enam mitte.Õnn oli see, et see toimus nädalavahetusel ja inimesed püsisid kodudes.Lumetõrje tehnikaga olid probleemid, sest enamustel olid sahad küljest monteeritud.Sel ajal kasutati suuresti EPT-de raskemasinaid teede puhastamiseks, sest teedevalitsused hooldasid vaid suuremaid teid.
Muide EKSEKO-t nimetati ühe legendi kohaselt ka Viljandi suurimaks hotelliks.Lugu olevat olnud selline, et üks pravuurikas soomlane oli nõudnud taksojuhilt suurima hotelli juurde sõidutamist ja see viinud sommi EKSEKO juurde, see viiekordne hoone siras õhtuti vägeva ehitisena.Ega somm pimedas jaganud, millisesse kohta teda toodi ja taksojuht lasi pärast kliendi mahapanekut koheselt jalga.Muide EKSEKO-s elutseb elanikke rohkem kui Viljandi maakonnas kokku.EKSEKO-s on ca. 60 000 elanikku ja maakonnas ca 50 000.EKSEKO elanike marsruut kulges vanasti läbi Võhma lihakombinaadi Leningraadi poole.Ega muidu Leningraadi elanikud ei öelnud liha kohta, et eks ehitage endile ka selline lihakombinaat nagu on Võhmas ja lihapuudus on likvideeritud.Muide Võhma lihakombinaadi aia ääres oli kannis kahtlane jalutada, sest seakintsuga võisid pähe saada õhtusel ajal.Muide Võhma Lihakombinaadi sööklas oli supp nii liha täis, et tavainimesel oleks piisanud ainult selle söömisest ilma praadi võtmata ja hind oli väga odav.

miilits Kirjutas:Paneks ka mõne meenutuse kirja, ainult vabandan ette, kui teema liialt laiali läheb.
Esiteks 1988.a. aprillikuisest lumesajaust.Viljandi linn oli praktiliselt muust maailmast eraldatud, sest ratassõidukitega maanteid pidi välja ei saanud.Viljandi haigla juurest linna sõites oli selline hang teel, et UAZ-469 viskas lund üle sõiduki nina ja katuse, Mustla poole sõites pääses UAZ-iga kuni EKSEKO-ni, edasi enam mitte.Õnn oli see, et see toimus nädalavahetusel ja inimesed püsisid kodudes.Lumetõrje tehnikaga olid probleemid, sest enamustel olid sahad küljest monteeritud.Sel ajal kasutati suuresti EPT-de raskemasinaid teede puhastamiseks, sest teedevalitsused hooldasid vaid suuremaid teid.
Lugesin enda teksti ka läbi mis sai sellest kirjutatud, seal puudu üks humoorikas lugu. Tartu mnt oli umbes selle pärast et üks kodanik oli sõitnud lumehange kinni ja parajasti kühveldas lund praepannigaBig Grin

SSSR oli ka autotranspordis liikumine :Miljon km ilma kap remondita.Mäletan senini noid wene numbritega KAMAZe ja ZILe milledel uks wiisnurki täis joonistatud ja suur kiri ka weel pääl.Samas olid kabiini uksed traadiga kinni seotud ja muu sääne asi..Need saanid püsisid vist küll ainult koos tatti ,tahtejõuga ning venekeelste sidesõnade abil.

Kui 82 aasta sügisel suri parteijuht Breznev meenub BBC laupäewa õhtune raadiosaade.Diktori tekst eetris oli midagi sellist(muidugi venekeelne):Kuna kõik SSSR raadiojaamad lasevad eetrisse leinamuusikat siis pakume teile waheldust.Ja siis tuli säält kõik tolleaegne popp.Seda nimetati siinmail siis ideoloogiliseks sõjaks eetris.

Aegwiidu tranlatsiooni mast oli ette nähtud SSSR ajal kui Tallinna masti asendaja.Mõte oli selline,et kui Tallinna mast oleks hõvatud olnud imperialistlide poolt siis oleks Aegwiidu saatjast saanud edastada saateid edasi .Taheti ehitada ka garaaz Magnoolia jaama jaoks aga sinnapaika asi jäigi.Käisin 70 lõpul isaga sääl Aegviidus mingil tsiviilkaitse üritusel kaasas.Siis näidati ka maju kus teletöötajad sõja korral elama hakkawad.

Aegviidu mast oli minu teada põhiülesandega siiski teenindada Tallinnat ja Ida-Eestit ühendanud raadioreleeliini.Praeguseks on minu teada sellised pikad lingid oma tähtsuse ammu kaotanud ja enamalt jaolt fiibriga vms asendet.

Kui Breznev suri, peatus üle maailma kõik, bussid, rongid, trollid, trammid, inimesed, töö.

Regardman Kirjutas:Kui Breznev suri, peatus üle maailma kõik, bussid, rongid, trollid, trammid, inimesed, töö.
Sa selleks liiga noor, et rääkida punast propagandat, nagu oleks 1/6 vägistatud maakerast juba kogu maailm olnud Toungue
Ja ei olnud see elu peatumine Brežnevi haudasängitamise hetkel nii totaalne miskit, olin tollel minutil just Balti jaamas ja kui sõidukite liiklus küll ka korraks peatus, siis \"ebateadlikud\" inimesed sebisid küllalt teadlikult ikka edasi. Seda mäletan ka ,et vana auruvedur, mis jaamas katlamajale auru andis, oma vilet lastes korraliku aurupilve taevasse paiskas Smile

Leonid Iljitši kirstu kolksuga haudalaskmine on siiani legendaarne (olen sellest ka vaid legende kuulnud,kuna ise olin sel ajal nii neli kuud vana Big Grin).
Aga Moskva ülemuste teema kõrval tekkis küsimus,et kuidas tegutses Eesti N-aegne meedia tollaste riigijuhtide (Vader,Müürissepp jne) surmade puhul?Seda,et Moskvast tuli sellistel juhtudel vaid ätikeste nutus nägusid ja sümfoonilist muusikat tean igati,kuid kuidas lugu Eestis oli?

PS:enda koduses fotokogus on pilt,kus minu nüüdseks meie seast lahkunud vanaisa on pärast järjekordset ENSV-le edukalt lõppenud üleliidulist lüpsivõistlust teiste seas koos Käbini,Vaderi ja EV praeguse presidendiga.Tehtud on see kuskil 1977.

mrali Kirjutas:Leonid Iljitši kirstu kolksuga haudalaskmine on siiani legendaarne...

Jälgisin ise asja televiisorist ja ei tea seniajani, kas kirst tõesti kolksuga hauda lasti (loe: kukkus) või oli see kolakas järjekordne aupauk, mida samal ajal lasti. Igatahes kolakas oli selgelt kuulda ja kirst sel hetkel kadus sügavikku küll...

Igatahes mäletan, et hilisemates uudisteklippides (õhtuses Vremjas jms) oli see kolakas kõrvaldet Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.

Sellest paugu tekkelugu järgmine.Üks kirstu allalaskjatest oli öeldud:proshai (hüvasti) teine aga kuulis prasai (viska)ja lasigi nööri lahti.

ENSV aegsete riigitegelaste matused möödusid suht rahulikult ja käratult.Müürisseppa suri mälu järgi Tartus.Kui kirst Tallinna toodi olid tee ääres mõnes kohas auvalved.Vaderi omadest ei meenu midagi kuigi ta suri hiljem.Sellist rahvamassi aga pole olnud ühegi isakese matustel kui seda oli Paul Kerese ja Georg Otsa omadel.

Oli üldse huvitav aeg see Brežnevi surma ja matuste aeg. Omapärane oli mulle ka surmast teada saamise viis. Tulime parajasti ülikooli sõjalise õpetuse raames GAZ-66 kastis Ihastest väliõppuselt, kui Võidu sillal foori taga oodates taga seisva GAZ-53 juht järsku ukse lahti lõi ja midagi vene keeles hüüdis. Küsisime \"mis, mis?\", selle peale ütles eesti keeles: Brežnev lükkas sussid püsti! Esialgu tundus lausa uskumatu.
Oktoobripühadest olid tänavatele veel valjuhääldid üles jäänud, neist tuli leinamuusikat. Inimestes tekitas see pigem rõõmsat elevust. Võimuloleva riigipea surm pole ju siinmail kuigi igapäevane, enne Brežnevit Stalin aastal 1953 ja enne seda vististi tsaar Aleksander III aastal 1894.
Uue bossi Andropovi aja esimene uuendus oli vististi viina kättesaadavuse paranemine. Enne sai viina vaid viinapoodidest, mis olid lahti kell 11-19. Nüüd sai viina ka toidupoodide alkoholilettidest, kus seni konjakt ja veini müüdi, ja reeglina kella 20-ni. Peagi algas ka töödistsipliini tõstmise kampaania. Nägin ka ise Tartus Raekoja platsil telekaamerat, mille ees siis mööduvatelt inimestelt küsiti, miks nad tööl pole. Ise hoidsin targu eemale.
Kui Andropovi surm pooleteise aasta pärast tundus veel ootamatu, siis Tšernenko peatne koolemine juba tüütav, uudsuse võlu oli kadunud.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.

Ma olin just siis kuulsusrikka Punaarmee võitleja kui Andropov ja hiljem Tshernenko ära surid,vahepeal ka kaitseminister Ustinov.Sai väga tihti seintel pilte vahetatud ja uusi loosungeid isakeste lennukate mõtetega üles riputatud.

Olin minagi Breznevi surmapäeval venekroonus masinapargis, kui üks tatarlasest praporzik sumas üle porise platsi meie garaaziboksi suunas ja poole platsipealt hüüdis valjusti \"rebjata Lonja umer\"(piosid Lonja surnud). Meil oli aga komandöri autojuht üks valgevene juut, keda me ka kutsusile Lonjaks. Kui prapor hiljem täpsustas, kes täpsemalt otsad andis ei tekitanud see enam mingit negatiivset emotsiooni. Kui läind-siis läind.

Punaarmees oli tawaks õhtune jalutuskäik(vetsernaja pragulka) läbi viia lauluga.Aga isakeste surma puhul oli lein siis marssisime 3 ringi lihtsalt niisama.

Meenub kuidas tollases VRTK autosid ehitati.Kuna oli kõigest puudus(\"ilmnesid mõnigad raskused rahvamajanduses\") siis saadi autodele kätte vaid komplektsed kered,millele tuli lisada käiguosa koos rooliga.Tawaliselt tulid sellised kered 2140.Aga oli ka juhus kui tuli paljas toorikkere RAF 2203 le.Seda siis ehitati vähemalt 3 kuud.Alla läksid ju kõik wana auto osad.Neid ehitamisi nimetasime me siis Pioneeridemaja tehnikaringiks.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne