14-09-2005, 23:22 PM
http://www.delfi.ee/news/arvutiuudised/a...d=11150303
Kirjutan alustuseks oma arvamuse asjast.
Umbes aasta tagasi räägiti TTÜ-s, et mõne aasta möödudes peab koolides arvuti algõppeks kasutatav tarkvara olema ära tõlgitud. Tegelikult ongi see ju tehtud, kui kasutada eestindatud Windows XP-d koos OpenOffice kontoripaketiga.
Tõsi küll, selle võimalused (versioonil 1.02 , pean igaks juhuks kontrollima) on mõnevõrra piiratumad, kui MSOffice omad, kuid üldiselt ajab asja ära. Piiratus avaldub eelkõige esitlusprogrammi (Powerpointi asendaja) puudumises ja joonistusprogramm tundus ka lahjem, kui MSPaint.
Eestikeelse tarkvara põhilisteks eeliseks on parem arusaadavus algajaile, puudusteks lisakulud seoses tõlkimisega
ja ilmselt ka ühilduvuse probleem. Sattudes Windows 98 SE-ga arvuti tagant tõlgitud XP keskkonda, oli tunne nagu prillid oleks kadunud või nupud loetamatu kirjaga, sest paljusid asju tuli mälu järgi ja tagasi tõlkides otsida. Soomekeelse BIOS-ga oli samuti. Sama tunne võib tekkida eestindatud programmidelt inglisekeelsetele üle minnes. Samas, kui mõiste tähendusest emakeeles aru ei saa, siis võõras keeles ammugi mitte (kui halvad tõlked välja jätta).
Üldiselt teeks mina nii: põhilised asjad ja programmid tõlgiks emakeelde ja inglise-eesti-inglise sõnaraamatu annaks vabavarana kasutamiseks, sest müügiks pole seda vähese tarbijaskonna tõttu mõtekas teha. Kuna OS oleks enamikele
inimestele arusaadavam, kaoks mitmetel hirm seoses keelebarjääriga arvuti ja kasutaja vahel, ning inglisekeelseid programme õpitaks vastavalt vajadusele, esialgu sõnaraamatu abiga, kasutama. Paljud ei julge teha seda esimest sammu, sest kardavad teadmatusest midagi põhjalikult ära rikkuda, kuid emakeelse tarkvaraga saaks need inimesed küsimustest ja veateadetest aru ning oskaks õiges kohas ,, ei \" valida.
P.S Vabandan, kui jutt kohati seosetu - pole ammu ühtki emakeelset kirjandit kirjutanud, väsimus mõjutab ka natuke, kuid teema paistab huvitava ja olulisena.
Kirjutan alustuseks oma arvamuse asjast.
Umbes aasta tagasi räägiti TTÜ-s, et mõne aasta möödudes peab koolides arvuti algõppeks kasutatav tarkvara olema ära tõlgitud. Tegelikult ongi see ju tehtud, kui kasutada eestindatud Windows XP-d koos OpenOffice kontoripaketiga.
Tõsi küll, selle võimalused (versioonil 1.02 , pean igaks juhuks kontrollima) on mõnevõrra piiratumad, kui MSOffice omad, kuid üldiselt ajab asja ära. Piiratus avaldub eelkõige esitlusprogrammi (Powerpointi asendaja) puudumises ja joonistusprogramm tundus ka lahjem, kui MSPaint.
Eestikeelse tarkvara põhilisteks eeliseks on parem arusaadavus algajaile, puudusteks lisakulud seoses tõlkimisega
ja ilmselt ka ühilduvuse probleem. Sattudes Windows 98 SE-ga arvuti tagant tõlgitud XP keskkonda, oli tunne nagu prillid oleks kadunud või nupud loetamatu kirjaga, sest paljusid asju tuli mälu järgi ja tagasi tõlkides otsida. Soomekeelse BIOS-ga oli samuti. Sama tunne võib tekkida eestindatud programmidelt inglisekeelsetele üle minnes. Samas, kui mõiste tähendusest emakeeles aru ei saa, siis võõras keeles ammugi mitte (kui halvad tõlked välja jätta).
Üldiselt teeks mina nii: põhilised asjad ja programmid tõlgiks emakeelde ja inglise-eesti-inglise sõnaraamatu annaks vabavarana kasutamiseks, sest müügiks pole seda vähese tarbijaskonna tõttu mõtekas teha. Kuna OS oleks enamikele
inimestele arusaadavam, kaoks mitmetel hirm seoses keelebarjääriga arvuti ja kasutaja vahel, ning inglisekeelseid programme õpitaks vastavalt vajadusele, esialgu sõnaraamatu abiga, kasutama. Paljud ei julge teha seda esimest sammu, sest kardavad teadmatusest midagi põhjalikult ära rikkuda, kuid emakeelse tarkvaraga saaks need inimesed küsimustest ja veateadetest aru ning oskaks õiges kohas ,, ei \" valida.
P.S Vabandan, kui jutt kohati seosetu - pole ammu ühtki emakeelset kirjandit kirjutanud, väsimus mõjutab ka natuke, kuid teema paistab huvitava ja olulisena.
