Sürgavere IK 620 toomine Järva-Jaani varjupaika?

kahjuks endal homme hommikupoolikul kartuli muldapistmine,kuid üritan pealelõunaseks ajaks, kuidagimoodi abiks tulla Smile
Vasta

Olen veidi ajast maha jäänud, kui tekkis küsimus, ega see Sürgavere IK 620 ei ole mitte endine Viljandi Autobaasi tehniline abi olnud, istmed seest väljas ja kohandatud remonttöödeks. Kui keegi on kursis palun vastake.Tuleksin ise ka atsioonile, kuid ajagraafik ei luba.
Vasta

miilits Kirjutas:Olen veidi ajast maha jäänud, kui tekkis küsimus, ega see Sürgavere IK 620 ei ole mitte endine Viljandi Autobaasi tehniline abi olnud, istmed seest väljas ja kohandatud remonttöödeks. Kui keegi on kursis palun vastake.Tuleksin ise ka atsioonile, kuid ajagraafik ei luba.
Teadaolevalt on konkreetne buss peale mahakandmist oma teist elu elanud kauplusbussina.

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta

Suurematelt asjaosalistelt peale operatsooni lõppemist kindlasti suurem muljetamine aga praegu pistaks üles ühe pildi, tõestuseks, et buss on võsast kätte saadud. Ise käisin ennelõunal objektil kohal aga pidin varem ära tulema.

[img][Pilt: p52001498fy.jpg][/img]

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta

Üks pilt veel kohalolnud seltskonnast ja loomulikult ka bussist:

[img][Pilt: p52001575py.jpg][/img]

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta

Tubli ettevõtmine.
Vasta

Ikarus 620, vl. aasta teadmata, Tallinna ART-s 1973. aastal kapitaalremonditud, on alates täna ca veerand kuuest J-Jaani varjupaigas. Bussi väljasaamiseks tuli Sürgaveres teha veidi labidatööd ning maha võtta ka paar väiksemat puud. Lisaks tuli kolmnurgaga vedamiseks teha bussi esiosale lisakeevitusi.
Täna lisandusid Varjupaiga eksponaatide sekka ka Tauria,1974. aastal toodetud liikurtöökoda GAZ-51A ning nõukogudeaegne ajalehekiosk.
Vasta

Mõningaid minutehtud pilte aktsioonist ja ka Varjupaigast: http://www.zone.ee/mrali/syrgavere_varjupaik/index.html
Vasta

Kas Sürgavere töökoja juures traktorit ei käinud ka vaatamas, seal ilutseb postamendi otsas ilus BULDOG.
Vasta

Mimumeelest väga tubli ettevõtmine ! inimesi oli palju, kolonn ilusasti suur, kuid mõnikord liiga tihe, sest autod ei saanud möödasõite teha korralikult. Ikarus tuli välja kergemalt kui arvasime. Sinnajõudmisest kuni selleni kus Ikarus oli traktori taga ning tee peal läks aega poolteist tundi. Gazi töökotta jõudes avanes suur üllatus, õnnestus näha niiii palju masinaid garaazides. Putka saadi kätte ühe "tuumafüüsiku õpetustel" mille käigus lõhuti kärul ainult üks tuleklaas ära, kuid see oli nii väikene suure putka kõrval Wink
Sai ka ise Tauria roolis oldud, meeldis Smile

Pildid tulevad õhtu, kasutaja martinmannik peaks videomontaaži kokku panema, ning jääme ootama muuseumipapa kirjutist sel teemal Smile

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta

mrali Kirjutas:Ikarus 620, vl. aasta teadmata, Tallinna ART-s 1973. aastal kapitaalremonditud, on alates täna ca veerand kuuest J-Jaani varjupaigas. Bussi väljasaamiseks tuli Sürgaveres teha veidi labidatööd ning maha võtta ka paar väiksemat puud. Lisaks tuli kolmnurgaga vedamiseks teha bussi esiosale lisakeevitusi.
Täna lisandusid Varjupaiga eksponaatide sekka ka Tauria,1974. aastal toodetud liikurtöökoda GAZ-51A ning nõukogudeaegne ajalehekiosk.
kod. 6631: See oli üks väga vana Ikarus aastast 1964, number 293, riiklik 83-97 esv. Aastal 1970 käis kapremondis ja sai uue numbri 38-43 esl. Aastast 1972 garaazinumber 4293. Müüdud märtsis 1973 Viljandi (?) Tarbijate Kooperatiivile. Veel samal kuul, 14.3.1973, kui sain jalgrattaload, oli ta 22. liinil ja tegin temaga lõbusõidu vanasse lennujaama ja tagasi. Oli ilus helesinine buss! Seda muidugi ei tea, kas ta kapremondist tuli välja iseendana või mingi teise bussina. Mõned detailid piltidel justkui osutavad, et see, mis praegu alles, on veidi uuem kere. Tagatuled igatahes ei ole originaalsed, ju on plekk ära vahetatud.
Vasta

See kere on aastatest 1967-68. Vanuse määravad ära esimesed suunatuled ja katuse gabariittuled
Vasta

Ära tegime! Täna hommikul käisin varjupaigas uusi isendeid üle vaatamas ja Tauriaga ka veidi sõitmas ning ei tahtnud nüüdki veel hästi uskuda, et sellise päevaplaaniga hakkama saime ... Aga selle eest, et asi siiski tõelisuseks osutus, tänan kõiki asjaosalisi: (järgnevad  nimekirjad tulevad suvalises järjekorras, mitte tähtsuse, kehakaalu, silmavärvi ega millegi muu järgi reastatuna)
  I annetajad: martti, marcello, potsataja103, kris, pppp, valdo, gornholio, TMS, kooma, zazik, volvo, ingermann, Neeme, marcco, PETSS, Sillu, martinmannik, ik-620, mrali, Oltsberg, kalle, Andris, hanno51, heiki12, kOll.
  II  laupäevakust (20. mail) osavõtjad: XTA, Sillu, TAR koos pisipoja Oskariga, Aiv, Kris, PETSS, fic, eno1, volvo, Regardman, martinmännik, mrali, Andres22, valts koos kahe sõbraga, Mati, Rainer, Peeter, Aivar, Kaspar, Kairo, Jorveni isa, Silva, Sirje ja Mariana.
  III sponsorfirma transpordil: AS Tatoli.
  IV Gaz 51 ja suure hulga plekkdetailide annetaja ning keevitusabi võimaldaja: Sürgavere Põllumajandusühistu.
  V väga vastutulelikud, meie taotlusi ja tegevusi mõistvad ja abivalmis Eesti mehed: Artur Kivisild, Ain Olesk ja Ants Soopa.

VÄGA SUURED TÄNUD TEILE KÕIGILE!

  PS: kui kogemata eksisin kellegi nimega või jäi keegi nimetamata, palun andke PS kaudu teada – parandan kohe vea.
  Lugupidamisega tänulik muuseumipapa.
Vasta

Tegelikult tuleks kõige rohkem tänada sind ennast, Muuseumipapa, ilma Sinu ja Sinu varjupaigata poleks praegu päästetud nii suurt hulka vanatehnikatSmile

Maamees linnast.
Vasta

Minu poolsed tänud kõigile kes aitasid ja osalesid IKARUS 620 äratoomisel.Eriline tänu töömesilastele ENO& COle.Vähemat üks minu soow täidetud, nüüd 620 kindlates kätes.
Vasta

Ei sooviks olla pealetükiv aga olemas wist ainukene komlektselt säilinud KRISS poolt awastatud 280.Mida arvab rahwas säänse bussi edasise saatuse kohta?
Vasta

Üldiselt võiks nüüd mõelda sellele, kas ja kuidas ühiskondlikus vormis 620-le uuesti elu sisse puhuda on võimalik. Ehk arusaadavalt: seismise kõrval vajaks too masin ka restaureerimist. Muid on kümne aasta pärast meil alles mõningad paksust metallist detailid ja need, mis lihtsalt ei oksüdeeru/roosteta. Bussi kui sellist enam aga mitte.

Muide, Kurtnasse minnes tuvatasin ma ühel kõrvalteel Käru-st mitte väga kaugel talu hoovis seismas samuti ühe punase 620-e. Ilma klaasideta, aga vist veel ühes tükis kerega.

A.


Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

Aspelund Kirjutas:Muide, Kurtnasse minnes tuvatasin ma ühel kõrvalteel Käru-st mitte väga kaugel talu hoovis seismas samuti ühe punase 620-e. Ilma klaasideta, aga vist veel ühes tükis kerega.

Sinu mainitud isend on foorumist läbi käinud. Seda olen näinud nii mina kui ka sealtkandi vanatehnikahuvilised (eno1).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

ma arvan, et muuseumipapa hoiab teda nii elusana, et ta üts pääv lihtsalt ära ei pudene.

Vana tehnika ja veokite huviline
Vasta

Bussi restaureerimine selle sõna otseses mõttes on väga töö-, aja- ja rahamahukas ettevõtmine. Et saada selline väljanägemine, nagu Heino Jaanuse Ikarus Lux`il, läheb eelpoolnimetatud ressursse vaja ikka väga-väga palju. Katteta lubadusi andma ei hakka, aga niipalju võib öelda, et vaatamiskõlbulikuks tahame ta teha küll. Selleks palume kaasfoorumlaste abi ka. Kui teate olema kusagil esikannelt, tulesid, küljeklaase jms, siis andke teada - püüame ühiste jõududega esialgu väljanägemist parandada. Lokuta mehed, eesotsas Eno ja Väikevennaga, igatahes piilusid hoolega kapoti alla ja olid ise seejuures üsna lootustandvate nägudega ...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne