Võrr,säärek,moped
#1

Millal nimetatakse võrriks? millal mopeediks ja millal säärekaks? Sest et ma tahaks ka säärekate võistlustel võistelda! millised on võistlusklsid üldse?Kas on ka eraldi originaal Deltadele ka võistlusi? ja nt. kui mul on Delta orig. kas ma võin siis ka säärekate võistlustest osa võtta?Cool
Vasta
#2

\"säärekas\"-45 kuubikune, ilma käigukastita mootorsõiduk.mopeed-käigukastiga, 49.8 kuubikune mootorsõiduk.võrr-\"sajakahekümneviiene\".Delta mopeediga ei või sa \"säärekate\" võistlustel osaleda, sest Deltal on käigukast ja tiba suurem kubatuur.mina isikikul käll ei tea et Deltadega peetaks võidusõite.võib-olla peetakse nn.streetrace´isid?

Abja võrrituuning
Vasta
#3

Deltaga oleks vast sinna absurd ronida, kui säärekad 100 km/h mööda panevadBig Grin

Maamees linnast.
Vasta
#4

Mida säärekad nii kiired?
Vasta
#5

Säärekad on olnud nii kiired juba pikka aega. Vanal heal nõuka-ajal oli lubatud D mootoritega masinatel 50 kuubikuliste klassis võistelda. Seda nad ka tegid ning üsna edukalt. Olen isegi tol ajal 50 klassis võistelnud ning võin öelda, et kiirendus polnud säärekatel nii hea, kui \"deltadel\" (käike ju pole) aga pikkadel sirgetel läksid nad peaaegu kõigist 50 kuubistest mööda, kuigi ka need läksid \"sada ja seened\".
Neil, kellel tol ajal raha oli, kasutasid miskit 3 käigulist jawa mootorit ning suurem osa ajast ka võitsid.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#6

korras/hästitimmitud standardmootoriga võrr lüpsab delta ära küll.Isegi sai ülbetele deltameestele tagatuld näidatud....
Vasta
#7

Mis mootor on säärekatel peal millega võisteldakse mudas! tahaks ka ikke muda võüistlustest osa võtta kuna see huvitab mind täiega! tahaks endale ühte sellist mootorit osta! kas äkki on kellelgi pakkuda? mis üldse selle mootori nimi on ? kas seda on vaja kuidagi tuunida ka? ega sinna üle 2000 krooni ei pea matma?
Vasta
#8

rrivo Kirjutas:Millal nimetatakse võrriks? millal mopeediks ja millal säärekaks? Sest et ma tahaks ka säärekate võistlustel võistelda! millised on võistlusklsid üldse?Kas on ka eraldi originaal Deltadele ka võistlusi? ja nt. kui mul on Delta orig. kas ma võin siis ka säärekate võistlustest osa võtta?Cool

minu tutvus ringkonnas on säärekas väntatega võrr, võrril vändad puuduvad

miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Vasta
#9

need võrrid olid vanasti mis nii hästi läxid, vanasti inimesed ei andnud niipalju ketsi ja ei rikkunud oma masinaid..pragu olen ise deltamees ja paljudel sõpradel on deltad Toungue kõikaeg tahetakse ,et kets kerib, käiku vahetakse kui essa käiguga tuurid põhjas jne... äge jh, aga masinat rikub palju... minu deltast pole veel ükski nn. 45cc3 VÕRR mööda läinud Smile
Vasta
#10

karlep Kirjutas:\"säärekas\"-45 kuubikune, ilma käigukastita mootorsõiduk.mopeed-käigukastiga, 49.8 kuubikune mootorsõiduk.võrr-\"sajakahekümneviiene\".

võrr- \"sajakahekümneviiene\" ?????????? Ajast aega ikka \"säärekas\"= \"võrr\"Smile
Vasta
#11

Sõltub kohalikust folkloorist, paljudes kohtades kutsuti 125-seid võrrideks. 45 ccm masinaid kutsuti enamasti sääreväristajateks ja samu ise aretatud riistu ka punnvõrrideks. Aga ega selline või teistsugune klassifikatsioon ei põhine muidugi teaduslikule alusele.
Vasta
#12

Algselt nimetati võrriks vist Sachs-i 98/125 kuubikulisi, nõuka ajal kievljanineid ja muid sarnaseid väiksema kubatuuriga mootorrattaid. Nooremad nimetavad võrriks D mootoriga 45 kuubiseid abimootoriga jalgrattaid, kuna ei tea, et enne neid aparaate ka midagi oli.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#13

I.A Kirjutas:korras/hästitimmitud standardmootoriga võrr lüpsab delta ära küll.Isegi sai ülbetele deltameestele tagatuld näidatud....
Lehmal oli ju deltake kohvi...........
Või tegid Kikile ka ära?????
Vasta
#14

Kunagi suvel sõtis sõber vastu ülisitas korras võrriga, väntasi polnud, jalatugesi ka mitte (tegelikult ühel pool vänt oli), küsisin sõita, juba käima saamiseks tuli tükk aega joosta, sidurit vist üldse polnud, max kiiruseks oli vast 5km/h (gaas põhjas), sõber oli sumpa ära kiskunud (ütles et olla parem minekBig Grin), kate oli vist mootoril ainult siduri poolelt alles, süütesüsteem oli paljas. Kõige suurema hoo sai jalgadega lükates kergelt allamäge teel. Mootor muidu töötas, aga minekut polnud mingisugust...

Maamees linnast.
Vasta
#15

kalev60 Kirjutas:
rrivo Kirjutas:Millal nimetatakse võrriks? millal mopeediks ja millal säärekaks? Sest et ma tahaks ka säärekate võistlustel võistelda! millised on võistlusklsid üldse?Kas on ka eraldi originaal Deltadele ka võistlusi? ja nt. kui mul on Delta orig. kas ma võin siis ka säärekate võistlustest osa võtta?Cool

minu tutvus ringkonnas on säärekas väntatega võrr, võrril vändad puuduvad
enamasti jah on säärekal vändad, tundud ka kui punnvõrr...

15.a vana 1966. riga omanik
Vasta
#16

kristjan993 Kirjutas:
kalev60 Kirjutas:
rrivo Kirjutas:Millal nimetatakse võrriks? millal mopeediks ja millal säärekaks? Sest et ma tahaks ka säärekate võistlustel võistelda! millised on võistlusklsid üldse?Kas on ka eraldi originaal Deltadele ka võistlusi? ja nt. kui mul on Delta orig. kas ma võin siis ka säärekate võistlustest osa võtta?Cool

minu tutvus ringkonnas on säärekas väntatega võrr, võrril vändad puuduvad
enamasti jah on säärekal vändad, tundud ka kui punnvõrr...

Veidi terminitest, nende kasutusest ja tagamaadest.

Mõiste "võrr" tähistas 1940-50ndatel aastatel 125-kuubikulist koilmekäigulist "moskvalast" (Moskva M-1-A, Misnk M-1-A, K-125 ja nende järeltulijad; st DKW RT 125 replikad ja nende järeltulijad).  Esimesed säärased väljusid Saksamaalt reparatsiooni käigus äraveetud ning Moskvas üles seatud tehasest 1946. (Et nimetust "võrr" oleks kasutatud juba 1930ndatel ülilevinud 98-kuubikuliste Sachs/JLO mootoriga rataste juures, ei ole ma seni täheldanud.)

Kui 1957.a. ilmus 45-kuubikuline D-abimootor (D4), siis nendega varustet jalgrattaid  hakati esivedrustuse puudumise tõttu kustuma sääreväristajateks. Teise paralleelnimena juurdus D-mootoriga isendite hüüdnimeks punnvõrr.  Samad nimetused kandus sujuvalt üle ka hiljem (ca 1960ndatest alates) spetsiaalse raamiga toodetud D-mootoriga liikuritele, millel esivedrustus juba küll olemas oli (B-901, B-902, Gauja ning kõik moodsamad isendid).Tean omist kogemusist vanade D-liikuritega, et esivedrustuse puudumine/olemasolu annab juba 25 km/h  juures sõiduomadustes väga tunda...

Kui 1970-80ndatel aastatel "moskvalased" igapäevasest tänavapildist pea et kadusid, siis kadus nendega koos ka objekt, mida "võrriks nimetada. Tõenäoliselt seetõttu mugandus umbes sellal sõna "punnvõrr" sõnaks "võrr". Ehk siis D-mootoriga (D4 ja selle järeltulijad D5, D6 ja D8) isendeid hakati järjest enam nimetama punnvõrri asemel võrriks, kuna "päris" võrre enam ei olnud.

Kas  D-mootoriga isendil pedaale on või ei ole, ei ole küll mõjutanud terminite "võrr" ja "punnvõrr" kasutamist. Kuna aga jalgrattast pärinenud reliktina (D konstrueeriti ju abimootoriks) säilis kõikidel (punn)võrridel pedaalid-tagurpidi-pidur, siis on miilits läbi kõikide aegade jahtinud poisse, kes on oma (punn)võrrilt pedaalid eemaldanud.  Sest pedaalide eemaldamisega koos eemaldati ju ka tagapidur, mis on liikluses üliohtlik! Põhimõtteliselt muidugi sai pedaalide eemaldamise järel teha tagapiduri ümber mingile pedaalile, aga mina mäletan küll, et 1970-80ndatel seda praktiliselt keegi ei teinud...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne