Jalgratas Riga-20 1957. aastast
#1

Leitud Tartust aastakene tagasi praktiliselt kasutamata kujul. Originaalvärv (sh kaunistused), originaalkroom (ilma vähemategi roostetäppideta), originaalrehvid, kõik tükid pea viimse seibini originaalid.

Puudu olid tööriistakott, ketikaitse ja pump, mis mul olid selle mudeli kohta olemas ja mille panin ise külge. Uue värvkatte on saanud pakiraam ja ketikaitse, mujal on värvile tehtud vaid tühiseid pisiparandusi.

Jätkuvalt on puudu esipidur (mul on olemas vaid kroomimist vajavaid isendeid) ning kleidivõrk, mis ei tohiks nii kauni asja üldmuljet aga segada. Muuseumieksponaat on ta niigi.

Külge on veel pandud Virumaa (Rakvere rajooni) 1957. aasta numbrimärk.

Postitasin asja siia seetõttu, et foorumis on läbi aegade olnud Riia ratta huvilisi, kes on mh. soovinud teada ka tehasekaunistuste kuju jms.

[Pilt: riga1.jpg]
[Pilt: riga2.jpg]
[Pilt: riga3.jpg]
[Pilt: riga4.jpg]
[Pilt: riga5.jpg]
[Pilt: riga6.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

Ilus.
Ma sain haapsalust mõni aeg tagasi natuke vist suti teistsuguse mudeli, pakiraam on teistsugune. Üldine olukord on kehva, porilauad roostest üsna pruunid, rattad kõverad jne. aga originaalsed pealevärvitud kaunistused on üsna hästi säilinud.
Kui nüüd naine küsib, miks ma vanarauda kogun, siis näitan Valdo tehtud pilte ja küsin:\"Tahad sellist ratast või ei ?\".

Muide, kas jalgratta kell oligi Omega nimeliselt asutuselt? Küsin sellepärast, et mul üks sama puhveti jalgratta dünamo. Ehk valgustate mis asutus see omega oli?

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#3

isandpauk Kirjutas:Ma sain haapsalust mõni aeg tagasi natuke vist suti teistsuguse mudeli, pakiraam on teistsugune.

Naisteratast Riga-20 toodeti aastail 1953-58. 1958 tuli turule veidi muudetud variant Riga-26, millel oli pakiraami ülakinnitus toodud mh. sadulapoldi alla. Kui Sul on selline, siis on Sul Riga 26 jäänused. Mul isiklikult endal on umbes nelja Riga 26 jäänused erinevas seisus.

Vaata aastaarvu raaminumbrilt (kaks viimast numbrit) ja/või rattarummudelt. Aastaarv 1958 kuni 1960 (1961 valmistas Riia vaid üksikuid rattaid) ütleb üheselt, et tegu on Riga-26ga.

isandpauk Kirjutas:Muide, kas jalgratta kell oligi Omega nimeliselt asutuselt? Küsin sellepärast, et mul üks sama puhveti jalgratta dünamo. Ehk valgustate mis asutus see omega oli?

Nõukogudeaegne Riia jalgrattatehas (ametlik nimi Rigas Velo Rupnica ehk RVR, vabandan läti keeles kohustuslike kriipsude-konksude puudumise pärast) tekkis mitmete sõjaeelsete vabrikute põhjal. Peamiselt tekkis ta sõjaeelse Omega jalgrattatehase asemele ja seepärast säilitas tehas kaubamärgina ka Omega nime. Samuti suure osa sõjaeelse Omega ratta kujundus- ning konstruktsioonielementidest.

Kaubamärki Omega kanti pedaalidele, kelladele, pumpadele, kleidivõrgu klambritele, mõnede mudelite käepidemetele ja võib-olla ka mujale. Seda kuni jalgrattatootmise lõpuni Riia tehases 1960. aastal. Kui sama tehas valmistas edaspidi Gauja-punnvõrre, siis võis Omega nimi kanduda ka selle detailidele, aga seda ma täpselt enam ei tea.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

Minul tekkis seoses Riia ratastega selline küsimus: kas kõigil mudelitel kasutati selliseid käepidemeid, nagu sellel rattal? Või oli ka neid tavaliste pruunide käepidemetega, nagu muudel nõuk. ratastel?
     Ja veel. Minul vist ei ole kunagi õnnestunud näha ühtegi Riia meesteratast. Vähemalt ma arvan, et pole näinud. Ka oleks ehk võimalik mõni näide neist siia üles panna?
Vasta
#5

Indrek1 Kirjutas:Minul tekkis seoses Riia ratastega selline küsimus: kas kõigil mudelitel kasutati selliseid käepidemeid, nagu sellel rattal? Või oli ka neid tavaliste pruunide käepidemetega, nagu muudel nõuk. ratastel?
     Ja veel. Minul vist ei ole kunagi õnnestunud näha ühtegi Riia meesteratast. Vähemalt ma arvan, et pole näinud. Ka oleks ehk võimalik mõni näide neist siia üles panna?

Kui Sa mõtled neid pruune käepidemeid, mis olid levinud hiljem (1960ndatel), siis Riia rataste ajastul neid ei olnud veel olemaski. Riia ratastel oli reeglina kummist või ebaoniidist käepidemed, ma olen näinud nelja erinevat tüüpi neid.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#6

Minu emale kuuluval 1960.a. Riia rattal, mille mark siis siinsete postituste valgusel on Riga 26, on käepidemeteks pruunid junnid. Kellal "omega" kirja ei mäleta, külla aga "Riga" silti. Vaatan teinekord üle.
Riia meestekas on nagu meestekas ikka, kaunistused sarnased. Oli enalgi maal üks kuuri tagant leitud ilma ratasteta, kuid porilaudadega raam, mille eelpoolmainitud esivanem kevadise suur-puhastamise käigus minema viskas. Sellest tuli siis natukese pahandust.

edit: Valdo jõudis must ette pruunide käepidemete osas. Küsin esivanemalt järgi, millised käepidemed ratta OSTUhetkel olid, ehk mäletab.

edit2: Pärisin emalt siis nende käepidemete kohta. Vastus oli umbes selline: "Pruunid. Või ..olid mustad äkki... " Võta nüüd kinni. Ratas on ostetud 1960. a. augustis.
Vasta
#7

Riia meesterataste raame peaks mul miski 4-5 tk ikka olema, üks neist kindlalt originaalvärvis, kuigi väikeste kahjustustega.

Kui kunagi oma ladu korrastan (st selle muu mudru tagant kätte saan), teen ehk pildidki.

Peale muuseumis oleva täisoriginaali ja restaureeritud punase naisteratta on mul 3 Riia pealesõjaaegset naisteratast veel, üks must 60. aasta ratas ka osaliselt kahjustet originaalvärvis. Kõik need pole loomulikult komplektsed.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Valdo, aga milline oli Riia ratta esipidur? Minu mainitud rattal ka see puudu. Kas oli selline kummi tald mida suruti esiratta kummi vasta? Kas ajamiks oli tross või ärkki metallist pulgad?
Vasta
#9

krister Kirjutas:Valdo, aga milline oli Riia ratta esipidur? Minu mainitud rattal ka see puudu. Kas oli selline kummi tald mida suruti esiratta kummi vasta? Kas ajamiks oli tross või ärkki metallist pulgad?

Tross oli (pulgad olid enne sõda). Aga jah, kummijullut suruti vastu esiratast ja asi kinnitus porilauapoldi alla. Mul peaks paar sellist mehhanismi olema olemas (üks 60.a. musta naisteratta küljes kindlalt).

Samas oma punase ratta sain ma ilma selle mehhanismita ja kui ma ta restraureerisin, ei pääsenud ma sellele mustale rattaraamile ligi, et sealt see võtta. Seetõttu on praegu muuseumis asuv ratas seni ilma esipidurita kahjuks. Loomulikult, ega veidi roostes pidurit sellele perfektsele rattale ei kõlba panna ka, tuleb kas otsida ilma roosteta isend või lasta uuesti kroomida.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#10

krister Kirjutas:...mille eelpoolmainitud esivanem kevadise suur-puhastamise käigus minema viskas. Sellest tuli siis natukese pahandust...
Seda teed on ka minul nii mõnigi asi kadunud. Pahanduse tekitamine enamasti ei aita, kurat, aga hinge ajab täis küll.
Vasta
#11

krister Kirjutas:Valdo, aga milline oli Riia ratta esipidur? Minu mainitud rattal ka see puudu. Kas oli selline kummi tald mida suruti esiratta kummi vasta? Kas ajamiks oli tross või ärkki metallist pulgad?

Oot-oot, kas see kummitald käis läbi porilauas oleva ava? Ma lapsepõlvest uduselt midagi taolist mäletan ema rattalt. Oli selline uuema malli (sirge raamiga) naistekas, kleidivõrk oli ka veel küljes. Raam ja porilauad olid tumesinised, hõbedaste kaunistustega. Aga vaat ei tea, mis rattaga täpsemalt tegu oli. Ostetud oli igatahes 1968. Ise kahtlustan, et oli miski Pensa toodang. Paraku anti see ratas 80ndatel kellelegi ära ja edasine saatus on teadmata.
Vabandust, läks natuke teemast välja see jutt.
Vasta
#12

Indrek1 Kirjutas:Oot-oot, kas see kummitald käis läbi porilauas oleva ava? Ma lapsepõlvest uduselt midagi taolist mäletan ema rattalt. Oli selline uuema malli (sirge raamiga) naistekas, kleidivõrk oli ka veel küljes. Raam ja porilauad olid tumesinised, hõbedaste kaunistustega.
8<

Läbi porilaua jah. Kinnitus kahvli eespoolsesse külge. Ühte nii umbes 2x4 cm suurust kummi talda surutakse ülevalt alla vastu esiratta rehvi.
Selliseid pidureid kasutati ka 70-ndatel. 80-ndatel on juba sellised esiratta pidurid nagu "Turistil" näiteks.
Vasta
#13

Pole küll ka Riga teema aga jutu jätkuks: Ka minu emal oli selline tumasinine naisteratas nagu Indrek1-l, oli kindlelt Pensa jalgr.vab. toodang, kleidi"võrk" koosnes raadiustpidi jooksvatest kummipaeltest mis kaetud tekstiiliga, ka nimet. trossajamiga esipiduriga, ratas alles praegugi. Selline trossajamiga esipidur oli kasutusel ka eesti jalgratastel, vähemalt ETK Original mudelil 15. Kas kellelgi üle ETK osi???
Vasta
#14

kass Kirjutas:...trossajamiga esipidur oli kasutusel ka eesti jalgratastel, vähemalt ETK Original mudelil 15.

ETK toodangu valdaval enamikul oli siiski kangpidur. Trosspidur oli 1930ndatel ülivähe levinud. Minu valduses olevast seitsmest ETK rattast on kõigil olnud kangpidur.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#15

Trossajam esipiduril 30-ndatel jah vähelevinud, seepärast ETK mudelit 15 mainisingi, samas kõigil minu valduses olevatel ETK ratastel siiski trossajamiga esipidur olnud! Neid on natuke vähem kui 1, raaminumber tegelikult 2223. Trossajam mainitud ka ETK reklaambukletis hr. Vaikla lehel.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne