Laadimis probleemid ZAZ\'ga
#1

Nonii, eile Kurtnas käies pani mu muhk laadimise nurka. Peal siis generaator G-502 ja kasutusel olnud ~3000km aga eilsest tuleb välja max 10-11V isegi siis kui ergutusele panen otse 12V peale (peaks nagu ligi 50V välja kargama enne pingeregulaatorit) Genekat ise pole veel lahti katkunud, et näha kas harjad korras aga KÜSIMUS.
Kas keegi oskab pakkuda mis võib olla antud veaks? Kas tõesti põlesid mähised läbi?
Vasta
#2

G-502-ga mul kogemusi pole, kuid TZ-4K-14 generaator-ventilaator
on samasuguse ehitusega ja ligilähedaste tehniliste andmetega.
Alustuseks võiks võtta oommeetri ja ergutusmähise takistuse ära mõõta.
Kas ergutusmähise takistus on ootuspärane? Sapakal täpselt ei tea, aga 150W traktorigeneraatoril on kontaktrõngastelt mõõtes 5 oomi ja harjaklemmidelt ~6..7 oomi, seega maksimaalne ergutusvool külma mähise korral ~2A. Kas ergutuse otse +12V ühendamine mootori
tühikäigupöördeid mõjutab? Tean omast kogemusest, et madalatel tühikäigupööretel töötav 12Hj diiselmootor võib ergutusmähise aku plussklemmiga lühistamisel isegi
välja surra ,kuigi pöörlemissageduse regulaator püüab pöördeid hoida. Ilma regulaatorita 30..40 Hj bensiinimootoril peaks sellisele katsele veelgi ilmekamalt reageerima. Pinge aku klemmidel kasvas enne ergutusmähise akust lahtiühendamist ainult ~15..17 voldini.

Vead, mille avastamiseks generaator laiali tuleb lammutada:
3-faasilise alaldi üks õlg (või kuidas kolmefaasilisel alaldil
kahte järjestikku ühendatud dioodi nimetada?) ei tööta.
Veaks võib olla katkestus ühes kolmest generaatori mähisest, kui mähised on ühendatud ,,tähte\", ühe või mõlema dioodi katkestus. Mähis katkeb näiteks vibratsiooni tõttu, tavaliselt alaldiga ühendatud otsa juurest.

Ise arvan, et hari on lihtsalt hoidikusse kinni jäänud, sest ülejäänud
vigade tekkimiseks peaks generaatoriga midagi väga tõsist juhtuma
(mingi suurem sodi lendab sisse, + juhtme lühis kerega, ülekuumenemine).
Vasta
#3

Tänud künnimees, täna õhtul lammutasin geneka lahti ning mõõtsin testriga palju oskasin. Harjad kinni ega puruks ei olnud, ainus mis nendega tegin oli, et viiliga lükkasin pinna siledaks. Ergutus mähise takistus 7oomi nagu raamat ette näeb. Seda siis harja kontaktidelt mõõdetuna. Alaldi e. diood plokki ei osanud mõõta sealt tuleb välja ainult 3 faasi otsa ja + klemm. Ladusin siis kõik kokku ja katsetasin. El. trelliga genekat ringi ajades (ergutusele +12V) sain juba 15V. Seega oluliselt parem tulemus kui eile. Kuna pimedus tuli peale siis auto peal proovimine jääb homseks.
Vasta
#4

Alaldit kontrollitakse digitaaltestriga nii:

1)tester seada piirkonnale, kus juhtmete lühistamisel kostub vile.
2)testri + juhe ühendada alaldi + klemmiga ja - juhe generaatori kerega
või alaldi väljaviiguga, mis kerega ühenduses. Selle alaldi väljaviigu tunneb ära ka selle abil, et kuuest dioodist kolm (need, mis pole ükski katoodipidi alaldi + plaadi ja seega ka generaatori + klemmi küljes) on ühendatud anoodipidi alaldi - plaadiga. Tester peab näitama sama, mis lühistamata juhtmete korral (üksik nr 1 skaala vasakus ääres) ega tohi piniseda.
3)Ühendada testri juhtmed vastupidi, ehk mis enne oli alaldi +ga, see nüüd generaatori kerega ja vastupidi. Peab tekkima mingi näit (,,976\" vms) ja võib olla isegi vile. Kui siiani toimib asi nii, nagu kirjutatud, on lootust, et terve alaldi või vähemalt mingi ahel +st miinuseni on korras.
4)Nüüd saab kontrollida üksikuid dioode. Selleks on vaja mähise otsad alaldi küljest lahti joota. Mähised on joodetud nende klemmide külge, kus
ühe dioodi anood on ühendatud teise dioodi katoodiga. Üldjoontes käib asi sama moodi, kui terve alaldi kontrollimisel, ainult plussklemmi asemel on dioodi anood ja miinuse asemel katood ning juhtmeid ühtepidi ühendades peaks näit olema ligikaudu 2 korda väiksem.

Analoogtestrit kasutades käib asi üldjoontes samamoodi, kuid ühtepidi ühendades
ei tohi näit erineda lühistamata juhtemete korral tekkivast näidust ja juhtmeid vastupidi ühendades peab osuti liikuma selle asendi poole, mis tekib testri juhtmete lühistamisel.

Üks küsimus ka: kuidas Sul harjad kontaktrõngastega sobitatud on?
Õpikute järgi käib asi nii: kontaktrõnga ümber pannakse klaaspabeririba
ning hari lastakse tema enda vedru survel kontaktrõnga ümber olevale klaaspaberile, samuti nagu tööasendis, ainult klaaspabeririba on kontaktrõnga ja harja vahel. Seejärel pööratakse rootorit päri- ja vastupäeva, jälgides, et klaaspabeririba oleks sirgelt ja hari kogu kontaktpinnaga selle vastas. Tegevust jätkatakse, kuni kogu kontaktpind liibub ühtlaselt vastu kontaktrõngast. Muidugi tuleb jälgida, et kogu harja
tolmuks ei lihvita Smile ning et harjavedru normaalse pingutusega oleks (ei oska öelda, kuidas seda kontrollitakse, vist lihtsalt silma/sisetunde järgi).

Kui generaator juba lahti võetud, tasuks igaks juhuks mõõta ka mähiseotstevahelisi takistusi, mis peaksid kõik ligikaudu võrdsed olema.
Vasta
#5

nymmik Kirjutas:Tänud künnimees, täna õhtul lammutasin geneka lahti ning mõõtsin testriga palju oskasin. Harjad kinni ega puruks ei olnud, ainus mis nendega tegin oli, et viiliga lükkasin pinna siledaks. Ergutus mähise takistus 7oomi nagu raamat ette näeb. Seda siis harja kontaktidelt mõõdetuna. Alaldi e. diood plokki ei osanud mõõta sealt tuleb välja ainult 3 faasi otsa ja + klemm. Ladusin siis kõik kokku ja katsetasin. El. trelliga genekat ringi ajades (ergutusele +12V) sain juba 15V. Seega oluliselt parem tulemus kui eile. Kuna pimedus tuli peale siis auto peal proovimine jääb homseks.
Genekas autol peal ja töötab, ega ei saanudki täpselt aru mis siis viga oli, sest ainus mida tegin oligi harjade puhastamine, kas tõesti siis viga oligi seal?
Vasta
#6

Ilmselt oli kuskil halb ühendus, mis nüüd uuesti terve. Kuna ergutuse + klemmiga ühendamine pinget ei mõjutanud, siis ilmselt ergutuse ahelas.
Viga ei pruukinud olla üldse generaatoris, vaid näiteks ergutusmähise
klemmile tulevas juhtmes, generaatori massiühenduses vms.
Mul oli paar suve tagasi vastupidine juhus - panin geneka pärast laagrite määrimist kokku ning juhtmed õigesti tagasi: laadimist polnud. Ühendasin ergutuse otsa korraks aku plussiga, laadimine uuesti olemas, kuni mootori
seismajätmise ja järgmise käivitamiseni. Kuna midagi muud polnud muudetud, harutasin generaatori uuesti laiali (kokku umbes 3 korda).
Lõpuks laadimine tuli ja jäi. Hiljuti tuli jama tagasi (pärast rihma vahetust), peale selle ühendasin pingeregulaatori valesti ja generaatori
ergutusmähise klemmi ja juhtmepaneeli vahel olnud juhtme isolatsioon põles ära, mähis jäi õnneks terveks. Vahelduseks tulid generaatori mähise otsad ka jootest lahti. Pärast järjekordset remonti panin generaatori kokku ja puhastasin releeregulaatori kontaktid ning
likvideerisin noa ja isoleerpaelaga tehtud ühendused (lugeda: kus
juhe juhtme või klemmiga ühendatud, seal nüüd korralik jooteliide).
Reguleerisin pinge ka 13,8...14,2 V vahele ning praeguseks paistab
jälle korras olevat. Tagantjärele mõeldes tundub, et vea põhjustas
must releeregulaatorikontakt. TZ-4K-14 releeregulaator on kaheastmeline, nagu vanematel Žigulidel.

Parema mõistmise huvides panen lühikese töökirjelduse ka:
1)Madalad pöörded ja suur koormus (tuled, tühi aku) -ergutusmähis ühendatud otse toitega.
2)Keskmised pöörded, keskmine pinge - ergutusmähis ühendatud
toitega läbi takisti.
3)Kõrged pöörded, pinge liiga kõrge - ergutusmähise mõlemad otsad ühendatud massiga.

Viga oli selles, et isegi madalatel pööretel ei ühendatud mähist otse toitega (töötas nagu punktis 2 kirjutatud), mistõttu ta laadimiseks vajalikku (üle 12,66V) pinget ei tekitanudki.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne