29-09-2016, 22:51 PM
Taaskord leidis kinnitust rahvatarkus, et "loll pea,- palju vaeva".
Kuna üleeile anti ülevaatamise punktis nõu mõõtmise põhjal ja ilma tehnilise passita, mida hetkel kaasas polnud, siis täna lükati passi alusel igasugused oletused ja illusioonid hetkega ümber.
Võibolla Narvas, kus eelmine ülevaatus 2014a läbiti, sai see auto hakkama ilma katalüsaatorita ja lõdvema normi alusel, aga Tallinnas on nüüd nii tark süsteem, mis teab ja ütleb, et sellel autol peab olema katalüsaator ja sellele vastavalt CO<0,5% ja HC<100.
Samasjuures 1983nda aasta suvaline karburaatormootor võiks vabalt välja vuhistada CO 4,5% ja HC 1000ppm.
Enne tegelikes tehnonõuetes veendumist jõudsin juba lasta summuti torustikku lappida ja vahetada endise paksu maadkraapiva resonaatori kõhnema vastu. Nüüd siis kasu on sellest ainult niipalju, et garaažiukselävele enam kinni ei jää
Summutitöödel selgus ka, et see teine andur seal resonaatori taga siiski ei olnud hapnikuandur. Vaid ilmselt lihtsalt termoandur, millega pannakse põlema seda huvitavat katalüsaatorilampi armatuuris (ja siis muidugi jäetakse ka mootor seisma keset liikluskeerist).
Ühesõnaga, lust ei lõpe niipea, kui just ise ei tüdine.
Aga paraku on isegi huvitav, kuidas need näidud allapoole liikuma saab. Eelmisel mõõtmisel (ilma hapnikuandurita mootori küljes) oli CO 4,2 ja HC 240 tühikäigul.
Katalüsaator on väidetavalt ette nähtud ära sööma kuni 2% CO-d ja kuni 300 ampsu HC-d, nii et ainult katalüsaatori paigaldamine ei pruugi olla piisav CO vaatest.
Hapnikuandur ise paistab elus olevat -
vähemalt mingit ajas muutuvat pinget 200-300mV ta sealt välja annab. Mis viitaks justkui sellele, et segu oleks nagu juba lahjapoolne (madal pinge - lahja segu, kõrgem pinge - rikas segu ).
Ehk kui järgmine mõõtmine ütleb, et CO endiselt kõrge ehk segu on hoopis rikas, siis peaks anduri kallale minema, sest ta igaljuhul valetab.
Kuna üleeile anti ülevaatamise punktis nõu mõõtmise põhjal ja ilma tehnilise passita, mida hetkel kaasas polnud, siis täna lükati passi alusel igasugused oletused ja illusioonid hetkega ümber.
Võibolla Narvas, kus eelmine ülevaatus 2014a läbiti, sai see auto hakkama ilma katalüsaatorita ja lõdvema normi alusel, aga Tallinnas on nüüd nii tark süsteem, mis teab ja ütleb, et sellel autol peab olema katalüsaator ja sellele vastavalt CO<0,5% ja HC<100.
Samasjuures 1983nda aasta suvaline karburaatormootor võiks vabalt välja vuhistada CO 4,5% ja HC 1000ppm.
Enne tegelikes tehnonõuetes veendumist jõudsin juba lasta summuti torustikku lappida ja vahetada endise paksu maadkraapiva resonaatori kõhnema vastu. Nüüd siis kasu on sellest ainult niipalju, et garaažiukselävele enam kinni ei jää
Summutitöödel selgus ka, et see teine andur seal resonaatori taga siiski ei olnud hapnikuandur. Vaid ilmselt lihtsalt termoandur, millega pannakse põlema seda huvitavat katalüsaatorilampi armatuuris (ja siis muidugi jäetakse ka mootor seisma keset liikluskeerist
).Ühesõnaga, lust ei lõpe niipea, kui just ise ei tüdine.
Aga paraku on isegi huvitav, kuidas need näidud allapoole liikuma saab. Eelmisel mõõtmisel (ilma hapnikuandurita mootori küljes) oli CO 4,2 ja HC 240 tühikäigul.
Katalüsaator on väidetavalt ette nähtud ära sööma kuni 2% CO-d ja kuni 300 ampsu HC-d, nii et ainult katalüsaatori paigaldamine ei pruugi olla piisav CO vaatest.
Hapnikuandur ise paistab elus olevat -
vähemalt mingit ajas muutuvat pinget 200-300mV ta sealt välja annab. Mis viitaks justkui sellele, et segu oleks nagu juba lahjapoolne (madal pinge - lahja segu, kõrgem pinge - rikas segu ).
Ehk kui järgmine mõõtmine ütleb, et CO endiselt kõrge ehk segu on hoopis rikas, siis peaks anduri kallale minema, sest ta igaljuhul valetab.