24-09-2017, 22:23 PM
Natukene sellest, miks ajaloolise bussi rentimine on sellise hinnaga nagu ta on:
Valdav osa inimestest arvab, et vanad bussid on lihtsalt vanad ja uued on uued, sestap oleme üritanud hakata kasutama sõna "ajaloolised bussid". Ehk siis mitte vana selles tähenduses, et oma kasumi juba ära teeninud ja nüüd võiks vanast rasvast ka veidi niisama sõita...
Tuleb tunnistada, et vanade busside restaureerimise maksumusest ei tea mina midagi, vähemalt kui oleks teadnud, poleks teinud. Rentimise hind ei ole vähimalgi määral seotud sellega, et tahaks kulusid tagasi saada või mingil määral tulu teenida. Ennekõike on tegu poliitilise otsusega. Kaasaegne ühistransport peab olema isiklikust autost taskukohasem, mugavam, turvalisem, ökoloogiliselt puhtam arvestades ühe inimese kulu jne. Seega tuleb inimesed suunata kasutama uusi ja mugavaid busse, mis vastavad kõikidele ja veel rohkematele mainitud omadustele. Ajalooliste busside kasutamine peab olema uute busside kasutamisest oluliselt kallim, selleks et me ei muutuks Kuubaks. Uute ja kaasaegsete busside omanikelt ei tohi võtta ärilist stiimulit soetada veelgi uuemaid ja kaasaegsemaid busse, selleks, et pakkuda inimestele ühise liikumise kvaliteeti. Ajaloolisest bussist ei tohi saada lihtsalt transpordi vahend, millega liigutakse soovitud sihtkohta, selleks nagu öeldud, on kaasaegne buss. Selleks, et mitte solkida ühistranspordi turgu, ongi ajalooliste busside rentimine kallim. See omakorda tekitab tunde, et see on eksklusiivne ja ei ole igapäevane tarvitamine, aga nagu öeldud, on peamine kõrgema hinna põhjus siiski poliitiline.
Ajaloolise bussi kasutuses hoidmine ei sisalda ainult kindlustust ja kütust, lisanduvad igasuguse lubade ja litsentsidega seonduvad teemad, millega ei hakka siin inimesi vaevama. Selleks, et ajaloolise bussi rentimine hakkaks kasumit tooma, tuleb sõita iga päev täis bussiga 630 kilomeetrit liini 18 aasta jooksul. Ükski seadus sellist bussi aga liinile ei lase ja ilmselt laguneks buss ka üsna ruttu ära, seega on võimalik vanade busside harrastamisega saada ainult ratsa vaeseks, mitte mingil juhul ratsa rikkaks. Peamine eesmärk neid busse rentida on seotud sooviga jagada seda rõõmu ka teiste inimestega, kes sellest rõõmu oskavad tunda. Ajaloolise bussiga sõitmist tuleb võtta kui kultuuriüritust ja mõne staari kontserdi pilet lihtsalt on kallim kui ise lõkke ääres laulmine. Mitte et see viimane tegevus kuidagi emotsionaalselt vähem väärt oleks.
Valdav osa inimestest arvab, et vanad bussid on lihtsalt vanad ja uued on uued, sestap oleme üritanud hakata kasutama sõna "ajaloolised bussid". Ehk siis mitte vana selles tähenduses, et oma kasumi juba ära teeninud ja nüüd võiks vanast rasvast ka veidi niisama sõita...
Tuleb tunnistada, et vanade busside restaureerimise maksumusest ei tea mina midagi, vähemalt kui oleks teadnud, poleks teinud. Rentimise hind ei ole vähimalgi määral seotud sellega, et tahaks kulusid tagasi saada või mingil määral tulu teenida. Ennekõike on tegu poliitilise otsusega. Kaasaegne ühistransport peab olema isiklikust autost taskukohasem, mugavam, turvalisem, ökoloogiliselt puhtam arvestades ühe inimese kulu jne. Seega tuleb inimesed suunata kasutama uusi ja mugavaid busse, mis vastavad kõikidele ja veel rohkematele mainitud omadustele. Ajalooliste busside kasutamine peab olema uute busside kasutamisest oluliselt kallim, selleks et me ei muutuks Kuubaks. Uute ja kaasaegsete busside omanikelt ei tohi võtta ärilist stiimulit soetada veelgi uuemaid ja kaasaegsemaid busse, selleks, et pakkuda inimestele ühise liikumise kvaliteeti. Ajaloolisest bussist ei tohi saada lihtsalt transpordi vahend, millega liigutakse soovitud sihtkohta, selleks nagu öeldud, on kaasaegne buss. Selleks, et mitte solkida ühistranspordi turgu, ongi ajalooliste busside rentimine kallim. See omakorda tekitab tunde, et see on eksklusiivne ja ei ole igapäevane tarvitamine, aga nagu öeldud, on peamine kõrgema hinna põhjus siiski poliitiline.
Ajaloolise bussi kasutuses hoidmine ei sisalda ainult kindlustust ja kütust, lisanduvad igasuguse lubade ja litsentsidega seonduvad teemad, millega ei hakka siin inimesi vaevama. Selleks, et ajaloolise bussi rentimine hakkaks kasumit tooma, tuleb sõita iga päev täis bussiga 630 kilomeetrit liini 18 aasta jooksul. Ükski seadus sellist bussi aga liinile ei lase ja ilmselt laguneks buss ka üsna ruttu ära, seega on võimalik vanade busside harrastamisega saada ainult ratsa vaeseks, mitte mingil juhul ratsa rikkaks. Peamine eesmärk neid busse rentida on seotud sooviga jagada seda rõõmu ka teiste inimestega, kes sellest rõõmu oskavad tunda. Ajaloolise bussiga sõitmist tuleb võtta kui kultuuriüritust ja mõne staari kontserdi pilet lihtsalt on kallim kui ise lõkke ääres laulmine. Mitte et see viimane tegevus kuidagi emotsionaalselt vähem väärt oleks.
Tõnu Piibur
5116265