tehislume masin
#1

Nagu öeldakse: vajadus on nutikuse ema.
Probleem siis selles, et lubatakse külma talve, kuid vähe lund.
Kuna ligi hektar põldu tahaks külma eest kaitset, tahaks ehitada kunstlume masina.

Järgnevalt kirjutan natuke tööpõhimõttest, kuid alati on võimalus, et selline aretis ei toimi ja on rohkem ,,turbonaator". Peamine idee on pihustatud vee külmutamine õhus, enne maapinnale jõudmist. Külmutamiseks kasutatakse ainult välisõhku, täiendavaid külmutusseadmeid pole. Ventilaatoriga tekitatakse intensiivne õhuvool, millesse pihustatakse vett. Väikestel veeosakestel on suhteliselt suur pindala ja ruumala suhe, mistõttu nad jahtuvad ja külmuvad kiiresti. Selleks, et vesi muutuks lumeks (või vähemalt väikesteks jääterakesteks) ega jäätuks õhutoru seintel või taimedel, peaks pihusti paiknema võimalikult toru lõpus ning toru ots ise peaks asuma suhteliselt kõrgel, või vähemalt veeosakesed saadetama võimalikult kõrgele. Pihusti ja veetoru külmumise vastu tuleks need
varustada soojendiga (küttekaabel), sest vesi ise peab olema suhteliselt külm, kuid ei tohi enne pihustist väljumist jäätuda (vee temperatuuri tuleb pidevalt jälgida ning vajadusel soojendi sisse lülitada). Ventilaatori
jõuallikana kasutaks niidukimootorit, ventilaator ise tangentsiaaltüüpi
(turbiin). Peale selle ei tohi vee voolamise kiirus ,,lumemasinat" varustavas torus liiga aeglaseks, sest muidu tekib sinna jää.
Isegi kui masin tööle hakkab, meenutab tegevus tulekahju kustutamist keskajal, kuid siiski parem kui mittemidagi. Töötemperatuur jääks
kuhugi -15..-25 külmakraadi vahele).


Eelnevalt teeks katse miniatuuris (Minsk sügavkülmik, ligikaudu -20 kraadi). Tekitaks mingi arvutiventilaatorist natuke võimsama ventilaatoriga (ilma küttespiraalita föön vms.) õhuvoolu alt üles
ning pihustaks sellesse taimekaitsepritsist ~5 kraadist vett (tavalisest külmikust). Et näha, kui kaugel pihustist missuguses olekus vesi on, paneks paralleelselt õhuvooluga mingi sileda (metallist) asja, ja vaataks, kus vesi on enne selle pinnale jõudmist jäätunud (ei külmu metallkeha külge).

Kui kellelgi on kogemusi kunstlume tekitamise seadmetega, võiks kirjutada. Samuti oleks hea teada, kuidas on masina inglisekeelne nimetus
(snowmaker, snowcreator vms?).
Vasta
#2

Mõned vihje juba tekkinud, et asi teostatav: http://shop.store.yahoo.com/snowshack/bablspsn.html,
...et teostatav ilma igasuguse ventilaatorita:  http://shop.store.yahoo.com/snowshack/noname1.html,
...survepesuri ja kompressoriga http://www.snowathome.com/index.htm

P.S Kuidas Fahrenheiti kraade Tselsiuseks tehti? Kas oli nii, et
0*C = 36*F ja 37*C (inimese kehatemperatuur) ~100* F ?
Milline seos on rõhuühikutel PSI ja At (tehniline atmosfäär)?
Vasta
#3

Natuke üldisemat ja teoreetilisemat juttu: http://www.firsttracksonline.com/welcome2.htm
http://science.howstuffworks.com/snow-maker2.htm.

P.S Sain teada: 0*C =32*F.
Vasta
#4

Ei ole mingi eriline "lumemees" ega oma kogemust, kuid.
Seda külmkapi katset ma ei hakkaks küll tegema. See ikka väga erinev looduslike oludega. Vee lendamise maa liiga lühike ja mida iganes. Minus see katse usaldusväärsust ei ärata.
Küll aga arvan, et tegelikus elus selle valmis saad. Arvan ka seda, et voolav vesi torus ei külmu ka -20kraadi juures ära (puudub vajadus soojenduse järele).
Otepääl minuteada lasti kunstlund. Sealt näed äkki tegelikus elusuuruses lumemasinat.
Vasta
#5

Fahrenheiti kraadide ning PSI-de/atmidega on, nagu tihtipeale ikka juhtub, kaks eri lahendust.

Esimene variant on see, et 0*C on 32*F ja üks Fahrenheiti kraad on 0,56*C. Normaalne atmosfäärirõhk merepinnal on umbes 15 psi (täpsemalt 14.7 psi).

Teine variant on see, et ei vaeva üldse nii palju oma pead, võtad lahti Google, kirjutad inglise keeles sulle vajaliku konversiooni, näiteks "25 psi in atm" või "125 degrees Fahrenheit in Celsius" ja vajutad "Search".
Vasta
#6

Üldjoontes jagunevad masinad kaheks:
1)Kõrgsurvel vett ja suruõhku kasutavad. Kolmest düüsist tuleb vesi
ja ühest õhujuga, mis muudab pihustunud vee liikumise suunda.
Tavaliselt koduõue lumetamiseks mõeldud väikesed või statsionaarselt
(suusaraja äärde) paigaldatud nn. snowtower-id.
2)Survestatud vett ja ventilaatorit kasutavad (snowcannon).
Vesi pihustatakse ventilaatori suudmes olevatest ringikujuliselt paiknevatest (mõnikord ka mitu ringi) düüsidest õhuvoolu. Harilikult sellised masinad liiguvad või on liigutatavad.

Kuna mul endal kompressorit ja survepesurit pole, tuleb jääda teise variandi juurde. Rõhk veetorustikus on 1.5...2.5 At, mistõttu tekkivad veepiisad on natuke suuremad ning seetõttu vajavad jäätumiseks rohkem aega. Selleks ongi vaja õhutoru ots võimalikult kõrgele viia ja kasutada suhteliselt võimast ventilaatorit (tavamõistes).
Vasta
#7

Kõikide pähetulevate teisenduste jaoks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne