Relee tööpõhimõte
#1

Et siis huvitav küsimus relee kohta:Kui ma panen vooluringi relee, ja ei pane seda käima, ehk siis hoian seda Off positsioonis,kas ta siis laseb voolu ikka läbi või katkestab ahela. Ja kui paned käima , siis paneb tule vilkuma? Et siis OFF positsioonis ta kas laseb voolu läbi või ei lase ja ON-is vilgub? Või hoopis kuidagi teisiti?
Vasta
#2

piezvaniman Kirjutas:Et siis huvitav küsimus relee kohta:Kui ma panen vooluringi relee, ja ei pane seda käima, ehk siis hoian seda Off positsioonis,kas ta siis laseb voolu ikka läbi või katkestab ahela. Ja kui paned käima , siis paneb tule vilkuma? Et siis OFF positsioonis ta kas laseb voolu läbi või ei lase ja ON-is vilgub? Või hoopis kuidagi teisiti?

Huhh.... pururumps... kui keeruline jutt.

Relee tööpõhimõte on ju lihtsamast lihtsam. On klemmid A ja B, mille vahel on terassüdamikuga mähis. Südamiku otsa lähedal on miski liikuv terasplaat, mida vedru tavaolukorras südamikust eemale tõmbab. Kui A ja B ühendada aga vooluallikaga, siis tekitatakse mähise südamikus elektromagnet, mis eelnimetet plaadi klõpsti südamiku poole tõmbab vedru pingust ületades.

Ja siis on olemas klemmipaar C ja D, mis on ühendet kahe kontaktiga - üks neist asub eelnimetet liikuva plaadi küljes, teine aga liikumatult ehk korpuse küljes. Kui mähisest voolu läbi ei lasta, siis on nimetet kontaktipaar avatud, ehk C ja D omavahel elektriliselt ühendet ei ole. Kui aga A ja B vahele lasta vool, siis eelnimetet klemmplaat tõmbab kontaktid kokku ja C ning D on omavahel elektriliselt ühendet.

Kogu muusika. Ülejäänu on nüansid ehk tehnilised üksikasjad, mis tuleb konkreetse releetüübi korral kindlaks teha. Tihti on üks klemmidest A/B elektriliselt kerega ühendet ja ainultüks on väljaviigus. Sageli on ka paarist C/D üks keres ja teine väljaviigus. Mõnel releel ei ühendata kontakte selle rakendumisel vaid hoopis lahutatakse ja vaikimisi on C ja D hoopisühenduses. Mõnel releel on mitu kontaktipaari, mis kas kõik ühendatakse või osad ühendatakse, osad aga lahutatakse jne. Lisaks veel keerukamad releed (nt relee-regulaatoris kasutatavad), kus on tihti ka mitu mähist ühel südamikul.

Sama jutt on kirjas imuide igas elektrotehnikaõpikus, mida soovitan lugeda. Näiteks iga tõsimeelne vanatehnikahuviline võiks sama asja lugeda Anohhini "piiblist" (Autode ehitus); 1953. aasta eestikeelses tõlkes näiteks lehekülgedelt 245-252. Aitavad ka kõik muud vanemad autoehituse õpikud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#3

Puhh-tirilimps--see oli veel keerulisem jutt.Smile Ma teglt tahaks mingil ülilihtsalt viisil lihtsalt ohutulesid teha, ja see eelmine jutt oli samuti keeruline.No pean vist lihtsalt teadmisi koguma.
Vasta
#4

Aga kas relee mitte pole see asi mis paneb tule vilkuma vooluahelas?Suunatules?
Vasta
#5

piezvaniman Kirjutas:Ma teglt tahaks mingil ülilihtsalt viisil lihtsalt ohutulesid teha, ja see eelmine jutt oli samuti keeruline.

Jutt käib mossele ohutulede aretamisest? Lihtsaim viis oleks siis vast mõne vraki küljest, millel need olemas on, vajalikud jupid maha keerata. Kõik vajalikud elektriskeemid on Mosseliiga kodukal olemas.
Vasta
#6

Tegelikult kirjutasin eile valmis pika jutu, samasisulise kui kod. Valdo, kuid siis, lugenud küsimuse uuesti üle, jätsin postitamata.
Idu siis selles, et tavaline relee, on mõeldud lülitama suurema tugevusega voolu, kui tavaline lüliti kannataks.
Sinu tarvidus on SUUNATULEDE relee järele. Vanemal mossel (kuni 412) on selleks kasutusel väike alumiinium kopsikuga relee, mille lülitust peast ei mäleta, kuid mille peale ohutulesid suht raske konstrueerida. Soovitus: installeeri 2140 ( kui ei eksi siis sama süsteem peal ka uuematel VAZ, GAZ) suunatulede/ohutulede süsteem, kus juhib asja musta karbi sisse pakitud elektroonika.
Sama asja saab teha ka lääne päritolu suunatulede relee+lülitava relee baasil, kuid see vajab natuke rohkem kogemust. ise kõrvetasin enda vana Toyota süsteemi läbi ja ehitasin/taastasin asja 2 päeva. (+300 raha releedele)


Vasta
#7

Aga ikkagi. Kes tahab teada, siin on relee flashist, liikuvana ja klikitav http://electronics.howstuffworks.com/relay1.htm
Vasta
#8

Te vennad ruulite ikka täiega. Küll on hea et on olemas internet.
Vasta
#9

Mees kui sa tahad ohutulesid teha, mine käi mõnes auto poes ja osta endale relee ei ole mõtet ise tegema hakkata, siis sa jäädki seda tegema.Nad ei maksa väga palju kõige kallimad on vist 100 eek.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne