[RobertP]

Nimelt mul on eesti keeles ülesandeks teha uurimustöö. Teemaks valisin ma "Õigekeelsusnormingutesse suhtumine Interneti-foorumites". Loodan saada siit mõningat informatsiooni töö jaoks.
Levinud on seisukoht, et Interneti-keel on mingi normkirjakeelest erinev keelevariant, mida iseloomustavad teatud spetsiifilised tunnused. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas see arvamus vastab tõele ja kuidas eri Interneti-foorumite kommentaaride autorid suhtuvad omaenda ja kaaskommentaatorite keelekasutusse.

1 Kui vanad olete
2 Kas arvate et on olemas interneti-keel mis on erinev normikirjakeelest?
Kui on siis kas te kasutate seda ja mõningaid näiteid sellest keelest
3 Kas teie arvates tuleks foorumites kirjutada õigesti ja korrektselt või pole see nii tähtis(Põhjendus)
4 Kas teie eksite enda kirjutistes, kui jah siis millest see tuleneb?
5 Kui tähelepanelik olete teiste kommentaaride suhtes. Kas panete tähele eksimusi ning kas te parandate vea. Kuidas suhtute inimesse kes on torkab silma eripärase keele ja/või rohkete keelevigade poolest.
6 Kuidas suhtute "keelepolitseinikesse" Internetis. Kas neid on vaja ja miks.

Kui te olete veel teiste foorumite kasutajad siis võite enda vastused kirjutada ka nende foorumite põhjal.

Oleks väga tänulik kui te vastaks nendele küsimustele.

Ette tänades

[Jesper]

6. küsimuse peale tahaks kosta, et kirjavigadest oluliselt häirivam ning maailmarekordeid ohustavalt tüütu on lugeda isehakanud "keeletarkade" kommentaare stiilis "vint elab puu otsas, poldil on keere", "see kirjutatakse 'mõttetu', mitte 'mõtetu'", "rehvid, mitte kummid" jne.

[fic]

1. 17
2. Kindlasti mingil määral, internetis lühendid, eriti mängutubades jms (netipiljard) mida kohe kindlasti päris elus ei kasuta (LMAO, ROFL, IMHO jms ). Internetis kasutad ikka jah teistsugust keelt .
3. Kindlasti tuleks kirjutada niimoodi, et see oleks üheselt mõistetav. Pmst ikka samamoodi nagu tavakeel/kiri . (jutumärgid, küsi-, hüüumärgid jms )
4.-
5. Kui on midagi tarka, siis kindlasti jääb see meelde . Kui eksimus on ränk ja olen kindel, et tean seda kindlasti õieti, siis ütlen kuidas on õieti. Ma olen tähele pannud, et osad inimesed " ei oska internetis rääkida " . Nad ei kasuta komasid jms. ja erinevad ikka kõvast, ning nendega on vägagi erinev teinekord rääkida . Mulle jäävad inimesed meelde, nii kui vaatan seda, et mida ta kirjutas, nin selle järel hästi kiire pilguheide tema avatarile või nimele, mingi kujundi saab sealt, mis jääb meelde. Igal inimesel on oma kirjastiil .
6. ei, liigapalju targutajaid on siin . lame .

loodan, et sain natukenegi kasuks olla

[Andre]

1. 16
2.Kindlasti on see olemas, ise ka harva kasutan. Nt. krt-kurat ; ex-eks. Üldse nn interneti-keeles jäetakse sageli mõningates sõnades ära täishäälikud.
3.Ma arvan, et see pole nii väga tähtis kui kirjutatakse piisavalt arusaadavalt.
4.Vahest ikka juhtub, enamasti sellepärast, et kirjutan suhteliselt kiiresti ning igakord ei kontrolli oma sõnavara.
5.Panen vigu tihti tähele küll, aga harilikult ei heida neid teistele ette.
6.Ma arvan et natuke teisi parandada ei ole ju paha, kuid sõna otseses mõttes targutajad mulle küll ei meeldi.

[heilo]

1 20
2 Jah, on. Kasutan ikka, sest eesti keeles ei leidu väljendeid, mille abil tahan vahepeal öelda seda, mida tahan öelda või on need väljendid väga naljakad ja harjumatud. Nt eesti keeles pole olemas sõna logi. Meremeestel on olemas logiraamat, kuid IT vallas ei tohiks sellist sõna kasutada ning sellest tulenevaid vorme.
3 Ikka peaks kirjutama õigesti. Mulle ei meeldi selline noorte keel, kus on leiutatud oma släng, nt "ex ju, nii nummi". Kas teadsite, et nummi tähendab hispaania keeles pede? Kasutage õigesti eesti keelt, nii saavad teised paremini aru ja eneseväljendusoskus paraneb.
4 Eksin ainult siis, kui trükin valesti, kuid parandan vead, mis avastan ülelugemise käigus.
5 Kui inimene on eksinud ja ma tunnetan, et kui ma teda parandan ja ta sellest õpib, siis ma teen seda.
6 Oleks tore. Pole kokku puutunud.


to fic: õieti sõna ei ole sellises tähenduses olemas nagu sina kasutasid. Õieti tähendab pigem, öeldakse "õigesti".
Massiliselt levinud viga ja ainuke, mida mina parandan teiste eksimuses.