Lowrideritest Eestimaal.
#1

Kas on andmeid, et Eestisl on kellegi omanduses lowridereid ("põrkavaid" autosi). Huvitav oleks ka sellest valdkonnast teada, kuigi on need levinud rohkem Ameerikamaal. Panin siia ka ühe leitud pildi kus nimetatud masin teile lehvitab.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Maamees linnast.
Vasta
#2

Ei ole eriline asjatundja sellel alal, aga lowrider peaks olema rohkem nagu madalalt kulgeja või laisalt kulgeja, seega lehvitamine ja hüppamine ei ole mitte peamine.Eestis on isegi kodulehekülg olemas:
http://lowrider.pri.ee/
Vasta
#3

Lowrider on justnimelt see üles-alla hüppav auto. Maitseasi, kui karmiks asja ajada, kas niisama liigub üles alla või hüppab 2 meetri kõrgusele, aga lihtsalt madalaks lastud auto ei ole lowrider.

Eestis selliseid kahjuks veel ei ole.
Vasta
#4

Ise ütleks, et eestis 99.99 % pole ühtegi lowriderit Wink

EDIT: Number suurenes .

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta
#5

Antud juhul mõtlesin hüdraulika jõul hüplevat.

Maamees linnast.
Vasta
#6

Need nö "hüdraulika jõul hüplevad" ongi lowriderid. Lihtsalt madalad autod on lihtsalt madalad.

Stiff Skunk Kustompood - http://www.stiffskunk.com
Diskustom Magazine - http://www.diskustommagazine.com
One Eyed Morse Kustoms pinstraibid | sildimeisterdamine | custom paint
http://www.kustom.ee
Vasta
#7

EHHEEEEeeee. tEEMAST MÖÖDA AGA TÄPSUSTUSEKS. Sõna Lowrider e. Madalalt kulgeja (eesti keeles) tähendas algselt sellist autot mis on hästi luksuslikult/pillavalt varustatud ja mille kõrgust sai muuta (tagaosa). Selleks kasutati ära USA lennukiromulate hüdraulikat. Sellel ajal ei olnud olemas hüppavaid autosid nö. Pomping car. Tüüpilise Lowrideri varustusse kuulusid kõrgustmuutev tagaots (mõnedel juhtudel kuni -10cm teepinnast),sädeme rauad (tagaotsa alla pandud raua ja magneesiumi segu pulgad mis käivad suuremal ülesse alla kiikumisel vastu asfalti ja moodustavad kena sädemevihu masina järgi) hulgaliselt kroomi, jutid( scallopid) külgedel, mõnedel juhtudel ka graveeritud klaasid.
Algselt ehitasid selliseid autosid Mehhiko juurtega/ümbruskonnas kasvanud noorukid, selleks et erineda "gringode" masinatest.
Viimasel ajal on kasutatud ka seda sõna "hüppavatele" autodele nimetuse andmiseks. Mis minumeelest ebaõige, sest siis võiks ju mõne lendsauruse kohta öelda deltaplaan.Big Grin
Vasta
#8

Vabandage mind aga õnneks pole sellised kuradima vibraatorid meie maale jõudnud.
Või siis vähemalt minu silmad pole neid veel registreerinud.
Vasta
#9

rahu poisid rahu  Wink

aim päkk in bizness , no natukeseks ajaks vähemalt

Bmw 750 ILA Highline 1992
Vasta
#10

sõbra käest kuulsin et neil pidi olema üks kuskil kuid ei te kui õige see jutt on õigemini tema eidel pidi olema
Vasta
#11

Jesper Kirjutas:Lowrider on justnimelt see üles-alla hüppav auto. Maitseasi, kui karmiks asja ajada, kas niisama liigub üles alla või hüppab 2 meetri kõrgusele, aga lihtsalt madalaks lastud auto ei ole lowrider.

Hüdraulika mõjul kohe kindlasti ei hüppa auto 2 meetri kõrgusele. Maximum kõrgus on ca meeter. On ka erandeid. Lowrider ütleb juba sõnast ära, et tegu pole sellise masinaga. Hüdraulikaga saab sõita nii, et põhi on maale väga lähedal ja nii, et kere on ise poole meetri kõrgusel. Ning siis igasugu vigureid teha, nagu teemaalgataja pildist võib näha.

Sohne Kirjutas:Vabandage mind aga õnneks pole sellised kuradima vibraatorid meie maale jõudnud.
Või siis vähemalt minu silmad pole neid veel registreerinud.

Asi on selles, et selline lõbu maksab üsna mitu jeeku ja Eesti tavaline rott ei jõua seda osta. See on rohkem tuunijatele mõeldud, kelle auto on väljanäitustel jms kohtades. Kui sulle ei meeldi tuuning, siis äkki teistele meeldib? Eestis jah neid suht kindlalt ei ole.
Ise arvan, et igale ameerika pannile pole seda mõtet panna, kuna välimust peab ka autol olema.

EDIT: Siiski lowrideriteks kutsutakse neid jah. Kaege oma silmaga, mida sellised autod suutelised tegema on:
http://www.youtube.com/watch?v=OmIsXwLwCMs&NR
http://www.youtube.com/watch?v=hh9JIIfrBfY&mode=related&search=
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne