06-e radikast vee väljalaskmine
#1

Ostsin endale eile ühe 06-e. Loeti siis kohe sõnad peale, et 5l. vett välja lasta ja 5l. tosooli peale. Läksin siis täna vett laskma, kuid ei leidnud kohta, kust. Niiet - siit siis üks väga rumal küsimus - kust seda tehakse? Müüja ütles, et alt lõdvikust, ei leidnud me sealt ühtegi lõdvikud, polnud väga aega rohkem uurida kah. Leidsime aga ühe mutri sealt altpoolt, kas seda tuleb siis lahti keerata? Ja üks küsimus veel, palju 06-e radikasse üldse seda sisse mahub?
Tänud, et mu lollid küsimused välja kannatate, ise autode koha pealt suht võhik ning see 06 on ka mu esimene auto.
Vasta
#2

Radiaatori allosas, ühe võtmega keerad lahti, teisega(17 või 19, täpselt ei mäleta) hoiad paigal poldi alust mutrit, et seda radiaatori korpuse küljest lahti ei rebiks.

Lada veesärk on umbes 9,5 liitrit. Peale selle poldist radika tühjaks laskmist jääb tänu kinnises olekus (külm mootor) termostaadi mingi osa jahutusvedelikku süsteemi. Kui tahad kogu vee välja saada, pead termostaadi alumise lõdviku ka lahti võtma.
Vasta
#3

Kummivoolik mis on radika ja mootori vahel, ongi lõdvik. Nii, et kõige alumisel kummivoolikul (geneka all) klamber lahti ja otsast ära. Tulebki vesi välja. Veel on mootoril vasakul pool õlirõhu anduri juures vaskpoldi pea, selle välja keerates saad vee mootoriplokist välja lasta. Tavaliselt see polt mis on radika all ääres on kõvasti kinni ja võib pesaga koos radika kyljest lahti tulla. Proovida võid aga ei soovita. Raamatu järgi peaks mahtuma jahutusvedelikku 9,6 liitrit.

vaz 21013, vaz 2107, Szd, Kovrovets, Jawa 360
http://www.carrating.org/car.php?12714 .
Vasta
#4

Uki Kirjutas:Loeti siis kohe sõnad peale, et 5l. vett välja lasta ja 5l. tosooli peale.

Tõenäoliselt on (oli) Su aparaadis vesi sees ja see 5 liitri jutt tekkis seetõttu, et müüja soovitas Sul pool vett välja lasta ja selle asemel jahutusvedeliku kontsentraati panna (meie kliimas umbes pooleks ta ju käib).

Kui paned valmis jahutusvedeliku segu, siis tuleb ikka kõik uus panna. Mina soovitaksin igaks juhuks küll kogu vana olluse välja vahetada, kas siis valmissegatud segu vastu või isetehtu vastu, kus vesi ei ole kraanivesi, vaid vihmavesi (kes tahab katlakivi plokis näha?).

Väljalaskmisest ja lõdvikust oli juba juttu. Arvatavasti tuleb Sul sellega koos vahetada lõdvikuklamber (kipub roostetama).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

Lasin kah oma Ladast nädalavahetusel vana jahutusvedeliku välja. Sinna alumise lõdviku juurde pole just kõige mugavam ligipääs Smile
Vasta
#6

Tänan vastajaid. Katsun selle nädala jooksul veel siis ära vahetada.
Autos on mul radikas jah vett täis. Öeldi, et natuke on seal ka tosooli, kuid ma plaanisin siiski kõik välja vahetada, et siis kui kokku on 9,6 liitrit, siis jääb ehk 1,6 liitrit vett, mida kätte ei saagi? Lasen siis sisse 3 liitrit vett ja 5 liitrit tosooli. Arvan, et sel aastal väga külmaks ei lähe, kuid kes teab...
Vasta
#7

Kas jahutussüsteem lekib,et vesi sees? Kui nii, siis kõigepealt lekked kõrvaldada! Teadmiseks, et jahutusvedelik võib hakata lekkima ka sellistest prigudest, kus vesi veel läbi ei poe ja mida külmem ilm, seda rohkem!!!
Vasta
#8

Ei, jahutussüsteem peaks korras olema. Vesi sees, kuna seda autot ehitati sel aastal jäärajaautoks. Eelmine talv oli siis vist täiesti kuival, nüüd, kui suvel liikuma saadi, pandi siis vett sisse. Eks siis lisati igaks juhuks ka natuke tosooli, kui kuskilt garaažinurgast leiti. Kuid see vesi seal sees oli veidi kahtlane, ei tea, kas roostene või katlakivine, seetõttu tahtsin välja vahetada.
Ning selle lekkimise koha pealt tahtsin veel küsida, et leidsin garaažist mingit vedelikku või pulbrit, mis tuleb radikasse valada ja pidavat augud kinni lappima. Ega keegi ei tea, kuidas see toimib ja ega see lõpuks hoopis midagi seal ära ei ummista? Mõtlesin, et igaks kümneks juhuks valan sisse, kuid siis hakkasin kahtlema. On see vist seal ka seisnud aasta-poolteist.
Vasta
#9

Uki Kirjutas:Mõtlesin, et igaks kümneks juhuks valan sisse, kuid siis hakkasin kahtlema.

Ära seda kasuta. Eriti veel "igaks juhuks".
Vasta
#10

Uki Kirjutas:Lasen siis sisse 3 liitrit vett ja 5 liitrit tosooli. Arvan, et sel aastal väga külmaks ei lähe, kuid kes teab...

Loe mu eelmist vastust korralikult. Mitte Sa ei pane sisse 3 liitrit vett ja 5 liitrit tosooli, vaid:

a) Paned sisse vajalikul hulgal jahutusvedelikuKONTSENTRAATI ja ülejäänud osas vett, et tulemuseks tekiks vähemalt -36 C kannatav ollus. Kontsentraadi-potsikul peaks olema peal nimekiri vahekordadest ja temperatuuridest, mida need kannatavad, mida tuleb rangelt järgida! Ja kasutada tuleb kas destileeritud vett või vihmavett (mitte karedat kraanivett!).

b) Lased kõik välja ja ostad uue juba valmis segatud jahutusvedeliku segu- meie kliimaoludes on see kas -36 või -40 C jaoks sobilik. Millega täidad kogu süsteemi.

Kontsentraadi kasutamise mõttekus valmis-segu ees on veidi odavam hind, eriti kui tegu on suures taaras hangituga (nt kellegi Su tuttava autoremonditöökotta).

Kuna ma ei tea, kas  Sul hetkel on sees pehme vesi või ei, siis soovitan siiski kogu ollus vahetada.

Kui Sa paned sisse tarvitamisvalmis jahutusvedeliku ja vee segu (nagu Sa), siis see võib madalatel miinustemperatuuridel külmuda. Kui külmub tugevalt, külmuvad puruks radiaator, plokk ja plokikaas. Kui külmub vähe, tekib külmaga sõitu alustades radiaatori juures (suures ringis) nn jääkork, ringvool katkeb ja mootor kuumeneb üle. Ning tulemuseks on kõver plokikaas ja segamini "mahlad" (õli ja jahutusvedelik).

Tosool on muide üks jahutusvedeliku liike.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

OK, nüüd jällegi omajagu targem. Et siis lasen radikast kogu selle olluse välja, mis sealt tuleb (Arvan, et see on seal sees kare vesi, kuna selle pinnal tundus ujuvat pruunikat möga, arvasin alguses, et katlakivi. Eks uurin lähemalt, kui välja lasen. Mul on olemas juba umb. 4 liitrit -40 kraadise külmataluvusega tosooli. Kas siis niimoodi tohib, et ostan juurde sellele 4 liitrit veel, või peab see olema tingimata sama firma oma ja täpselt sama?
Vasta
#12

Uki Kirjutas:... leidsin garaažist mingit vedelikku või pulbrit, mis tuleb radikasse valada ja pidavat augud kinni lappima. Ega keegi ei tea, kuidas see toimib ja ega see lõpuks hoopis midagi seal ära ei ummista? Mõtlesin, et igaks kümneks juhuks valan sisse, kuid siis hakkasin kahtlema. On see vist seal ka seisnud aasta-poolteist.

Pulbri seismine ei kahanda tema väärtust. Aga rikkuda võib ta ühte ja teist sellegipoolest - nt ummistada või kinni kiiluda tagaveo-ladade kütteradiaatori kraani (enamikel Lääne autodel seda kraani polegi), ummistada kütteradiaatori peened torud või rikkuda termostaadi, kui ta sadestub viimase tööpindadele. Kui mina enam kui 10 aastat tagasi evisin 06-t, siis minul kraan nt ei liikunud - tõenäoliselt pulbri tagajärg...

Kui Sul on väike leke kohas, mida Sa ei pääse parandama või kinni keerama (radiaatori ribide vahe, ligipääsmatud lõdvikud vms), ainult siis on mõistlik seda pulbrit kasutada. Kui lekib mõni ligipääsetav liide või ühendus, siis igal juhul tuleb pulbrile eelistada parandamist/pealekeeramist/vahetamist! Ja jumalapärast ära pane pulbrit igaks juhuks juba eelnevalt, st siis kui leket ei ole avastatud! Ikka siis, kui juba leke olemas...

Mina oma praeguse Lada 111-l jamasin esimesed 100 tuh km väikeste leketega siin, seal ja kolmandas. Mootori juures sai lõdvikuid peale keerata, kuid kütteradiaatori ümbrusele ei pääse ju ligi ning lõpuks lekkis sealt ja ajas salongi klaasid tosooli-uduseks. Alles siis panin pulbrit ja nüüd on edasised 150 tuh km (hetkeläbisõit 253 tuh km) kõik hermeetiline olnud erinevalt esimesest 100 tuhandest. Senini (veel) töötavad ka termostaat ja kütteradiaator... kuigi vast termostaat enam päris hermeetiliselt ei sulgu, sest soojemaks läheb auto tsipa kauem kui uuest peast...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#13

Ok, pulbri jätan siis küll ära.
Vasta
#14

Uki Kirjutas:Mul on olemas juba umb. 4 liitrit -40 kraadise külmataluvusega tosooli. Kas siis niimoodi tohib, et ostan juurde sellele 4 liitrit veel, või peab see olema tingimata sama firma oma ja täpselt sama?

Kalliste ja kapriissete Lääne autode korral on küll soovitatud kasutada vaid kindlat vedelikku, neid mitte omavahel segada jne...

Ütlen ausalt, et olen oma kõikekannatavatele Vene liikuritele (sh praegusele igapäevasõidukile Lada 111-le) valanud sisse (peale) kõike, mis jahutusvedeliku nime kannab ja sellepähe kusagil poes, bensiinijaamas vm müüa on olnud. Olen vaadanud ainult kümumistemperatuuri, mis peab olema-30-40 kanti.

Kõik need vedelikud on nagunii etüleenglükooli vesilahus ja erinevad teineteisest vaid inhibiitorite poolest, mis peavad nt jahutussärgi roostest, katlakivist ja muust puhta hoidma.

Minul on väikesed pealevalamised tingitud Lada 111 "eripärast" - selle paisupaak on liialt väike ja suvel kuumade ilmadega linnas vm "joristamisel", kui üsna sageli hakkab tööle jahutusventilaator, läheb temperatuur/rõhk süsteemis sedavõrd kõrgeks, et ta viskab surveklapist vahel teatud portsu vedelikku minema. Algul olin säärasest kuuma ilmaga "pissimisest" rabatud, kuid nüüd loen selle selle automargi normaalse käitumise ehk eripära hulka. Ühe suvega läheb vaid mõni liiter jahutusvedelikku sörtshaaval peale valamiseks, ei enam. Talvel, loomulikult, seda efekti Lada 111-l ei esine.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#15

Siis on sellega korras. Panen sisse selle oma 4 liitrit ning ostan juurde ka veel neli. Saab selle ka tehtud, siis on valmis auto talvekorda seadmine: Aku laetud, soojendussüsteem üle vaadatud, nüüd radikasse tosool sisse ning las pakane paugub Wink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne