2410 ja selle kohta küsimused...
#1

Loodame, et see masin ka siia sobib.

Nüüdsiis unimüts täitsa ära keeranud.

Tsiklid ei köida mind piisavalt enam remondis-- liiga ruttu saab lõbu läbi. Siit ka mure. Nimelt tekkis soov taastada üks 2410. Aastaks võiks jääda 1989-1990. Näen sellist Tartus suht tihti- teine musta värvi ja vanem mees on omanik. Tean palju selle kallal vaeva on nähtud jne.
(Projekt 2107 lõppes kiirelt, kuna uue masina juures ei olnud midagi teha)
Siit ka küsimus äkki oskate äidata. Kas oleks lootust saada selline masin kätte väikse-vaese üliõpilase Toungue rahakotiga- eelarve 15 tuh.

Siit ka küsimus mida peaks sellise masina puhul silmas pidama. Mis selle masina kallal kohe annam märku tema olukorrast. Millised ohud on sellise masina ostmisel? Tegu oleks vaid projektiga, mille kallal saaks suvel tööd teha peale tööpäeva. Keevitust olen praktiseerinud, väikest remonti ka autode juures (va mootor)

Endal tekkinud küsimused
1. KAs tasub üldse kaema hakata masinaid mis on viimased paar aastat seisnud- võibolla ka kauem?

2. Mis on läbinud kapremondi.

3. Millel on olnud palju omanike a la 3-4?

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#2

Seismisega on nii, et sõltub põhjusest, miks seisma jäi. Mootor on suhteliselt töökindel, kuid klapivedru purunemisel (on juhtunud isegi suhteliselt uuel masinal) kukuvad klapid kolvile pähe ja plokikaane
remont/vahetus on garanteeritud. Põhiline nõrk koht GAZ-24-10 on siduri hüdrosüsteem - selle kummimansetid kipuvad ära kuluma ja õli ära kaduma. Muidu poleks probleemi, aga võib sidur mitte lahutada, kui seda väga tarvis on. Teiseks kuluosade komplektiks Eesti teedel on esisilla
kuulliigendite komplekt. Vene autode tüüpviga on nõrk käsipidur. Kere roostetamine on kõige intensiivsem pagasiruumi luugi tihendi all ja külgmiste alumiste iluliistude tagumises otsas. Koeru tehase aparaatide
kohta ei oska palju rääkida. Enamasti läksid autod kapremonti pärast
mitmeid aastaid taksosõitu. Remondi käigus harutati kõik sõlmed laiali
ja kere käis läbi ,,roostesurma" vanni. Muidu korralikult mõeldud, kuid teostus oli ikkagi nõukogudepärane.
Vasta
#3

künnimees Kirjutas:Põhiline nõrk koht GAZ-24-10 on siduri hüdrosüsteem - selle kummimansetid kipuvad ära kuluma ja õli ära kaduma. Muidu poleks probleemi, aga võib sidur mitte lahutada, kui seda väga tarvis on.
Ettevaatust siduri ja piduri kummimansettide hankimisel-täiesti korraliku markeeringuga kummidetailid võivad osutuda täielikuks saastaks, s.t. mitte kannatada pidurivedelikku. Endal selline kogemus Moskvitšiga olemas. Tänapäeva Venemaal toodetakse kõikvõimalikku rämpsu.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#4

Väljalaske detailid ununesid ka kuluosade hulka kirjutamata.
Piduriga pole mansettide ärakulumist juhtunud, kuid siduril väsivad kiiresti
peasilindri mansetid, eriti salongipoolne. Õli voolab salongi pappide-vaipade alla, seejuures on silindri kinnitusava juures papil vaid kerge
õlijälg, mille järgi seda leket tavaliselt kahtlustada ei oska. Pärast
manseti vahetamist jääb õlinivoo reservuaaris püsima ja sidur töötab ka normaalselt.

P.S kumb nendest on sedaankerega 24-02 või 24-10?
Hakkasin mõtlema ja kerge kahtlus tekkis. Minu eelnev postitus
käib selle sedaankerega auto kohta.
Vasta
#5

künnimees Kirjutas:P.S kumb nendest on sedaankerega 24-02 või 24-10?
Hakkasin mõtlema ja kerge kahtlus tekkis. Minu eelnev postitus
käib selle sedaankerega auto kohta.


Sedaan on ikak 2410. Pagasnik ikka olemas näeb välja nagu 24 vaid väliselt suuremate erinevuste otsa saab kirjutada ukselingid ja esiotsa erinevused.



Siin oli idee, et muretseda suht ok masin, mida ei ole palju näpitud. Vihkan originaalist suuremaid erinevusi. Va veljed ja sisu.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#6

Kas mõtled erinevuste all kaasaaegseid ukselinke ja plastmassist esivõret?
Vähemalt 1984 aastal toodeti GAZ-24-10 nupuga ukselinkide ja kroomitud esivõrega. Ainus väline uuendus, mis pähe tuleb, on tagumiste
lisahelkurite puudumine numbrilaua ja kummagi tule vahel.
Vasta
#7

künnimees Kirjutas:Koeru tehase aparaatide
kohta ei oska palju rääkida. Enamasti läksid autod kapremonti pärast
mitmeid aastaid taksosõitu. Remondi käigus harutati kõik sõlmed laiali
ja kere käis läbi ,,roostesurma" vanni. Muidu korralikult mõeldud, kuid teostus oli ikkagi nõukogudepärane.
Kui sa tead mis nendega veel enne remonti tehti siis sa vist loobuks kohe mõttest osta Koerus remonditud auto.
Nendega tehti nii: toodi remonti takso, täitsa sõitev veel, siis kohalikud remondimehed võtsid teiste Volgade paakidest bensiini ja valased selle siis äsja tulnud takso paaki. Ja pärast tööpäeva lõppu sõideti nendega krossi, enne kui remonti läksid, nii et paagid sumbutid alt lendasid. Rallirada oli asunud remonditehase taga.
Vasta
#8

Üks asi meenus veel seoses Koeru tehasega. Sinna toodi uusi varuosi, mida siis salaja maha äriti. Olevat olnud mingi kindel aiapost, mille juurde
teatud kellaajaks kott soovitud varuosadega ilmus. Minu isa ostis niimoodi terve lukkude komplekti (ustele ja pagasiruumile).
Vasta
#9

künnimees Kirjutas:Üks asi meenus veel seoses Koeru tehasega. Sinna toodi uusi varuosi, mida siis salaja maha äriti. Olevat olnud mingi kindel aiapost, mille juurde
teatud kellaajaks kott soovitud varuosadega ilmus. Minu isa ostis niimoodi terve lukkude komplekti (ustele ja pagasiruumile).
Täpselt nii oligi, kuigi minu info kohaselt viisid remondimehed asju ära ka taskutes, vahest oli isegi käändtelg taskusse surutud. Aga kõike seda sai tehe ainult selle pärast et mõnel autol polnud vaja vahetada teatud osi, nt esimesed poritiivad jne ja siis oli ju ülejääk ning see oli vaja realiseerida... muidugi mitte ametlikult.
Vasta
#10

künnimees Kirjutas:Kas mõtled erinevuste all kaasaaegseid ukselinke ja plastmassist esivõret?
Vähemalt 1984 aastal toodeti GAZ-24-10 nupuga ukselinkide ja kroomitud esivõrega. Ainus väline uuendus, mis pähe tuleb, on tagumiste
lisahelkurite puudumine numbrilaua ja kummagi tule vahel.


Ää teemasse tagasi Ei otsi nii vanat masinat. Soov ikka 90 piirimaal saada masinat. Vanemat ei ole lihtsalt juba tema vanuse tõttu ebasoodne osta.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#11

Kas need uuemad üldse Koerusse võisid sattuda? Pärast NSVL lagunemist
taolised asutused suleti ja rüüstati. GAZ-24 toodetigi vist kaheksakümnendate lõpuni, kuskil ajakirja ,,Tehnika ja Tootmine" numbris oli mingi jutt GAZ-3102 ja mainiti, et varsti lõpetatakse vana mudeli tootmine. Ökonoomsusega ei hiilga ei uuemad ega vanemad 24-d. See on vaid minu arvamus, kuid plastvõre ja uute ukselinkidega 24 oli samasugune ämber nagu uus Opel Zafira. Esimesel juhul topiti metallist
ja päris stiilse välimusega masinale mingid plastmassjurakad külge ja teisel juhul plastmassautole suvalistesse kohtadesse kroomitud ehisdetailid. 

P.S mingis ,,Teh. ja T" numbris oli ka GAZ-24 korrosioonitõrjest artikkel
koos joonistega. 
Vasta
#12

unimüts Kirjutas:Kas oleks lootust saada selline masin kätte väikse-vaese  üliõpilase Toungue  rahakotiga- eelarve 15 tuh.

On ikka, võta asja rahulikult ning kuuluta ka kohalikes ajalehtedes või mujal peale KB ja Soovi.

Õnneks veel on üsna asjalikke leebeid projekte või koguni täisjõus autosid.

Püüa eelistada võimalikult originaalilähedast masinat ning väldi läbiroostetanud või raskete kahjustustega autosid.

Silmas maksab pidada tüüpilisi asju, midagi väga spetsiifilist ei oskakski välja tuua. Tehnika on simpel ja üldiselt remont pole keeruline.

Hea oleks, et nikkel (läikivad osad) oleks head, hoiad kulusid kokku.
Kõva roosteussiga autot ära eelista, Volgal on paks plekk ja kui juba kõvasti roostes, siis on seda igal pool ning tüütu ja koguni vahel täiesti ebaotstarbekas lappida.

Uuri kindlasti, et dokumendid oleks korras - numbrid klapiksid.

NB! Kui alustad otsinguid, võid sattuda kogemata mõnele kasutamata toorikkerele või mõne vanapapi peale, kellel terve ait uusi plekke ja detaile täis.

Lihtsalt ära masendu, kui esimesed autod osutuvad väsinud "rapakateks" või kõvera kerega mittekomplektseteks autodeks. Visadus viib sihile.
Vasta
#13

to nasa 13

Tänud. Pean tõdema, et just see on juhtunud, et esimesed kandidaatid on sattunud maru viletsad, ning eestlane julgeb ka nende eest küsida metsikut hinda.
Viimane mida ma uurimas käisin oli aasta arvult kõik tip-top välimus läikis ja puha, kuid minu silm on kuningas ronisin kruvikaga põhja alla ja seal oli pilt maru vilets. Kruvikas läbis volga karbi koheselt. tugevat kohta ei leidnud.
Tagavedrude vahele oli pandud mingi klots, et ära petta auto tagaosa vajunud olekut.
Mootor turtsus, proovisõidul ei saanud kergelt esimest käiku sisse, lõpuks peale 5 min jamamist oli tulemus -käik sees.
Ja sellisest rondist küsiti 15kilo.

Pean vist talve peale jääma. Võimalik, et minu ressursse arvestades ei saagi eriti head masinat. Vaatame siis suvepoole peaks ikka midagi juurde tulema. Samas ka hinnatõusu.

Küsimus kui raske oleks toorikkerele ümbertõstmine. Kas on võimalik enda kätega see ära teha? KAs toorikkeredel on vahet?

Mis seisus olid toorik kered tavaliselt? Kui palju oli detaile küljes? (sillad, uksed, sisu?)
Palju huvitavaid küsimusi, kuna olen vaid toorikkeredest head kuulnud. Samas ei tea ühtegi volga keret.


On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#14

Toorikkeredest oskavad targemad mehed rohkem rääkida.

Tänapäeval enam ei lubata ARKi poolt ka nõ. veneaegset klassikalist kerevahetust teha, aga kui leiduks selline, siis ei saa ju välistada, et suure remondi käigus asendub nimetatud kere ja vana/amortiseerunud jääb üle. Siiski vajalik teada, mis ja kuidas, et hiljem mingeid probleeme ei sigineks.

Ilmselt siiski tõenäoliselt toorikkere ette ei pruugi sattuda. Toorikkere all mõtlen paljast plekkere koos uste, luukide ja esitiibade, põllega.

Kindlasti oli sellistel omad kindlad komplektsused, täiiskomplektne kere oli värvitud ning koos salongi jm. sellisega. Suuremast osast puudu sisuliselt mootor ja sillad.

Kui juba küljekarp oli päris läbi, siis on kindlasti palju roostet ka mujal.

Naljalt korralikku autot jah ei kiputa soodsalt müüma, aga õnneks neid ikka veel on.

Ühel ajahetkel oleks isegi enda oma u. 12K eest loobunud, nüüd olukord jällegi muutunud ja tahan endale hoida. Ise ostsin 15,5K eest nii 3-4 aastat tagasi.

Usun, et visa otsimisega saab päris asjaliku auto 10+ ... tuhande krooni eest. Õnne peab ka loomulikult olema. Lisaks ka see, et kui otsid autot, võid sattuda hoopis millegi "muu" peale, nt. korralik vana 21 (täpne markeering iseasi) või midagi muud huvitavat. Smile
Vasta
#15

Hmm
Muu peale. uhh ähh. Pean niigi aitama taastada üht Hanomagˇi, mis hakkab juba pea valmis saama. Plaan oli teha temast üks esindus auto- seda ta ka saab.
Siis onupoeg soetas endale 2 pobedat, millest aitan vahepeal maal üht ok masinat kokku laduda- lappida.
Vana volga on suht kehva väljavaatega, kuna ikkagi masinat ka sõitmiseks vaja.

Gaz 2410 on just see masin millel piisavalt vähe kroomi samas piisavalt kandiline, piisavalt suur [ja suur joodik on ka Sad ]. Seetõttu otsingi seda masinat. Teiseks ma selline jobu kes otsib just viimaseid masinaid vene ajast. Mootorratastega oli sama lugu, mõlemad on viimased sissetoodud masinatest. Kuid nondega on selline kamm, et kuu aega nokkida ja valmis. Tahaks veidi suuremat projekti, kus ikka korra nädalas saab ikka näpud õliseks teha.


Vaatame siin tekkisid kuigi esimesed probleemid ka garaaziga, nimelt arvatavasti pean ka selle muretsema Annelinna Aiandi teele -- kuid see on juba suurem pähkel.
Igati hea oleks paar sammu õhtul kõndida ja siis auto kallal nokitseda. See oleks ideaalne, kuna 5 kordse maja ees ei tee midagi ja ebamugav on ka.



Ps unimüts @ ARKi vihkaja - juba 3 inimest lahti lastud minu pärast.
Paragraafid on selleks, et need enne läbilugeda, aru saada, siis nende järgi ehitada ja siis see ka arki vendadele selgeks teha- lollid lambad ei tunne ju neid.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#16

Volga oli nõukogude ajal luksusauto, samas olid need ka taksod. Seetõttu on kahte sorti Volgasid- kas heas korras (talvel pole sõitnud, hästi hoitud) ja kallimad või siis nö. mitmenda ringi kolhoosivolgad. Need viimased olid paljud endised taksod, mis peale kaht kap.remonti Koerus anti kolhooside ja sovhooside käsutusse, kus need lõpuks erakätesse sattusid.
Komplektse 24-10 peaks saama ka odavamalt kui sinu pakutud 15tuh.
Esialgu pead andma endale aru, kui palju oled võimeline ise auto juures ära tegema. Enda kogemus näitab, et ennem osta palju kallim eksemplar, kui on võimalus valida, sest reeglina taastamine läheb kordades kallimaks kui algselt kalkuleeritud kuna ilmnevad nö. varjatud vead. Aga tööd on ka kaua seisnud ideaalse auto kallal.
Kui märkad 90-ndate välimusega Volga tehnilist passi vaadates väljalaskeaastaks näiteks 1961, siis tõenäoliselt oli auto varem Gaz 21, millel sooritati kerevahetus. Kuna varuosana sai vanasti osta eraldi kere, siis oli ka see popp tegemine.
Gaz 24/24-10 kere ei olnud ilma täiendava korrosioonitõrjeta roostekindel, seetõttu on muretum soetada logaritega autot. Kui sõidad vähe, viska nad alt minema ja tee täiendav korrosioonitõrje. Välimus palju ilusam ilma nendeta. Küljekarbi otsad just logari alt roostetama kippusid.
Kui autol on mootori tagaosa ja käigukast õline, siis ei tasu kohkuda, see tuleb mootori tagaotsatihendi vahelt, see on nende nõrk koht.
Esirattad võiks ka sirgelt all olla.
Vasta
#17

Ka mul endal oli esimene Gaz 24 väidetavalt 1969.a väljalase. Tegelikult oli asi sedasi, et kolhoosiesimees lasi ühe vana 21-e ümberehituse korras (täpsemalt kerevahetuse korras) tekitada uue 24-ja. Laoti osadest kokku ning passi läks vana volga aastanumber.

Kinnitan, et olles ise korraliku mootori ehitanud ning häälestanud võimalikult ideaalilähedaseks: Volga ei ole sugugi nii "joodik" kui võidakse arvata kuulujuttude kohaselt. Linnas sai 10L/100km läbimiseks. Tõmbelt sai muretult ka ebaviisakat sõeluvat sõidustiili harrastatud, kuna minekult jäid paljud lihtsalt maha ning maantel mõõdasõidud sujusid ~ sama tempoga kui nt. 110kW Bmw 323i-ga. Võrdluse toon välja seetõttu, et olen nende autodega rohkem kokku puutunud, ehitanud ja sõitnud. Puhas kogemus.

Tõsi küll, Volga oli u.2,6 liitriseks puuritud ja surveaste veidike kõrgem seetõttu (93,5 kolvid ehk 3.rem mõõt ja surveaste umbes 8,5). Auto ise veeres väga vabalt, ka see andis oma osa.

Asjast ka: kindlasti püüa vaadata pigem ehk siis veidi kallim, aga korralikum. Entusiasmist võib tõesti suured tööd ära teha, aga niisama vast pole mõtet aega ja energiat raisata.
Vasta
#18

minul oli GAZ 2410 A- 76 bensiinil ja asendasin karburaatori K- 126G karbussiga K- 126GM, st moderniseeritud. Maanteel kimamisele vaatamata oli kütuse kulu 8,5 lt. sajale. Sõitsin pidevalt Tartu ja Rakvere vahet läbides mõlemat linna.
Vasta
#19

Peale Gaz 2410 toodeti ka Gaz2401, taksovarianti. Täpsemaid erinevusi
tavalisest 24-st ei tea, kuid 1984 olid mõlemad veel tootmises.
Vasta
#20

künnimees Kirjutas:GAZ-24 toodetigi vist kaheksakümnendate lõpuni, kuskil ajakirja ,,Tehnika ja Tootmine" numbris oli mingi jutt GAZ-3102 ja mainiti, et varsti lõpetatakse vana mudeli tootmine.
Käisin aastakese eest Pihkvas ja sain tänapäevase GAZ-??? pildile. Kahjuks ei oska pilti lisada, abi korral näitaksin teistelegi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne