K: grafiitõli
#1

Kas liigub sellist kraami veel kusagil? Volga poes veel hiljuti oli, aga ei enam... (ja seegi oli palju viletsam kui 'vana hea' idasaksa oma)
Või oskab keegi korrosioonitõrjeks mingit asendust pakkuda, mis sama hästi laiali roniks?
Vasta
#2

http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthrea...7#pid39459
Äkki aitab see uurimus su meelt muuta ja muud õli otsida.

Veel veidi juttu.
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthrea...9#pid50988
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthrea...9#pid75052
Vasta
#3

Tänan, väga õpetlik lugemine.
Aga ega mul tegelikult polnudki plaanis halja pleki peale grafiitõli pintseldada.
Meistrimees, kellelt ma korrosioonitõrje tellisin, kasutab selleks kahurimäärde ja grafiitõli segu. Peale kannab kuumalt ja pritsiga üsna suure surve all. Kahurimääre on tal olemas, aga grafiitõli pean ise viima. Kuna aga seda raske saada on, siis mõtlesin et ehk annaks millegagi asendada.
Vasta
#4

Kas ta ka katsetanud on segu toimimist?
Keemia on üks väägade huvitav asi. Kaks head asja kokku segades ei pea mitte tulema veel parem asi. Võib hoopis pasaks muutuda, mis veel hullem, võib äkki pauku teha.
Minu katse näitas, et grafiitõli ja ML segu ei muutunud mitte heade roostetõrje omadustega hästi ronivaks seguks, vaid muutus täiesti tavaliseks õliks.
Ka kahurimäärde toime ei ole samahea kõikides elementides, kui ML segudel.
Katsetamiseks vedeldatud määre on nüüdseks muutunud kaheks eraldi olluseks.
Vasta
#5

On küll katsetanud - ta mätsib sedasama mikstuuri juba mitmeid aastaid autodele põhja alla. Minu teine liikur sai sama töötluse 2 aastat tagasi ja seni on nagu enamvähem. Algul küll määris jubedalt, kui oli vaja põhja all midagi parandada, aga aja jooksul on tolmuga segunedes väheke tahenenud. Aga tolmukihi all on endiselt nätske ja püsib pleki küljes kinni.
Vasta
#6

grafiitõli on müügil küll................suht laialdaselt..............ma nime täpselt ei mäleta.........a küsimise peale müüakse kindlasti poest
Vasta
#7

Kui too meistrimees kahurimäärde segamisega hakkama saab, siis ei tohiks ülejõu käia ka grafiitmäärdest ja (saeketi)õlist grafiitõli kokkusegamine.
siin üks vana teema http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php/tid=8663 selle kohta, aga ka uuemal ajal olla grafiitmääret müügil nähtud (FEBis näiteks).
Vasta
#8

Vaadates millega on soov tõrjet teha,siis võin oma kogemusi jagada,sest tegin just nende asjadega.ma arvan et18 aastat on piisavalt pikk aeg tagajärgede jälgimiseks.Enamus autodest rändas venemaale aga mõned jäid ikka siia.Kahurimääret laseks ainult põhja alla,mittemingil tingimusel suletud õõnsustesse,sest ta hangub enne kui jõuab valtside vaheleja siis jäävad valtsid täiesti ilma kaitseta ja neid eipäästa enam miski.Öli lisamine kahurimäärdele ei suurenda tema voolavust,jahtudes niikuinii tahkub ära.Põhja alla laskmiseks pole mõtet oli lisada teeb kaitsekihi pehmeks ja hästi sitta külge korjavaks.et siis kogu täiega alt ära kukkuda.Õli sai vanasti juurde pandud sellepärast et kogust suurendada.Kahe auto materjaliga oli vaja kolm ära teha,andku jumal mulle patusele andeks.Kahurmäärdega kinniseid pindu töödeldud autodel jõudsin karpegi enne müüki vahetada.Ja kes töötleb õõnsusi või sarnase ainega ega nende saatus parem ka pole,sest need asjad tahkuvad enne kui nad kõige peenemetesse pragudesse ronivad.Grafiitõli ja vaha segu ronibkõige peenematessegi pragudesse ja seda lolli järjekindlusega,niiskusel ei ole seal lihtsalt ruumi.Tänase päevani sõidab 86a.Lada mis on töödeldud grafiitõli-karipoli vaha seguga õõnsustest ja põhja alt puhta kahurimäärdega mis muidugi suures osas juba maha kulunud praeguseks.Kui tekib uus võimalus õlil kuskilt praost välja ronida ,siis ta ikka rõõmsalt ronib.Kokkuvõtteks võin öelda et kolmekordne kokku puntitud plekk ei ole pidriketas mille pläratad mingi tavotiga kokku ja asi valmis.Piduriketta roostevabana hoidmiseks on parim vahend pidurdamine,mina olen oma kogemused omandanud auto pleki peal aga võibolla pole mul õigus no ja mis siis ,autod ikka sõidavad rõõmsalt veel praegugi
Vasta
#9

Roosteuss, su jutt tundub täiesti asjalik, aga piduriketta-katse kaitseks peab ütlema, et see on vähemalt mingisugusele vähesele teaduslikkusele pretendeeriv katse. Soovi korral võin ma võtta oma piduriketta ja katset samadel tingimustel korrata, sest kõik tingimused on kirja pandud.

Sellist juttu stiilis "tegin nii ja nii ja juba 15 aastat on pidanud" ajab absoluutselt iga meistrimees, kes mingisuguseidki nõuandeid annab. Samas on eri meistrimeeste nõuanded vastukäivad Smile Lõpuks taandub kõik sellele, et selliste "15 aasta katsete" tulemustes on võimalik viga oluliselt suurem kui eri vahendite-meetodite erinevused.

Samas kui keegi garanteeriks oma naha ja karvadega, et tema kasutatav roostetõrje meetod peab tema poolt tehtuna konkreetselt minu auto all näiteks 10 aastat vastu, siis mina isiklikult olen nõus selle eest päris palju maksma. Teeme lepingu, ma toon mingi hetk oma auto, meistrimees teeb kõik mis vaja ja kui kõnealuse perioodi jooksul peaks põhjaga misiganes roosteprobleem tekkima, siis hüvitab meister remondi. Aus kaup.
Vasta
#10

üle aasta tagasi sai katsetatud Terosoni ja Dinitroli firma kaasaegsete korro.tõrjevahenditega. Ei ole viimasel ajal vaadanud, kuid värske plekk mis külge sai ja korraliku värvi/korrosioonitõrje alla, oli sügisel täiesti ok. Tiivad jm kereplekid, mis olid lausroostes ja said liivapritsi+katted, on täiesti ok. Raam sai sama katte aga ainult seestpoolt, kus rooste jäi eemaldamata, on asi nutune. pealt poolt ikka ok.
Mingil hetkel kevadel võtan asja lähema uurimise alla ja annan teada.
Pikemalt igasugu roostevõitlusest kaasvõitlejate poolt ja minu katsetustest
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=2268&page=4



Vasta
#11

Vot nende tõsiteaduslike katsetega on nagu on.Võibolla kohatu võrdlus talvekummi testi kohta on see et mõni suuda testivõitjaga esimesel päeval auto Kuusakoskisse saata,teine sõidab säästukummiga probleemivabalt terve elu.Praeguse jutu mõte on selles,et ise peab siiski hoolitsema auto eest korralikult mitte lootma korrosiooni tõrjele ainult.Põhja töötlemine altpoolt on üks pool aga seest kuiva ja puhtana hoidmine on päris oluline.Sisemiste õõnsuste ja valtsivahedetöötlemisel peab kasutama materjali mis ei hangu,sest auto vanemad autod annavad ikka kuskilt järele ja hea on kui selle vahe täidab õli mitte vesi.Ühe sarnase katse tegi ka sakslased vist ,mulle näitas Terosoni müügiesindaja seda.Kasutati põhimõtteliselt ühesuguseid materjale aga tulemused olid läikivast plekist peaaegu roostepuruni.Vanematel ja tsinkimata autodel on olulsem vast ernevate liidete ja valtside töötlemine,sest suur sile ja tuulduv põhi pole nii roosteõrn.Movilist niipalju et temaga võib küll ainult siledaid pindu katta,sest tema ronimisvõime on olematu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne