[xander]

Niisiis, viimasel ajal on mulle huvi hakkanud pakkuma erinevates foorumites nii uued, kui vanad sportsummutite teemad. Praegu pean silmas siiski seda viimast "panni" (endpipe-i), kuna resokambri kohapealt olen vist enama vähem endale asjad selgeks teinud.
Miks siis neid sport sumapasid tahetakse?
Rääkigu mis nad räägivada, aga tegelikult on asi siiski kompleksides ehk siis lihtsamalt öeldes summutist välja tulevas hääles. Põhiliselt tahetakse neid 125-tele bike-dele. Saan ka neist aru, kuna mul endalgi on tulnud ette juhuseid, kus mingi rolleri piinaja kobiseb hääle kohapealt.Aga ok see selleks. Kindlasti on ka neid, kes suurema kupatuuriga ratastele püüavad iga hinna eest hobujõude juurde saada.
Mu sõber sai just käima oma 125-se yamaha rd, mis tegelikult mootori ehituselt päris sarnane minu 125-le tzr-le. Ka resokambrid praktiliselt ühesuurused, aga hääl, mis sealt tuleb on ikka hoopis midagi muud, mis mul. Järelikult asi selles viimases pütis. Pealtnäha nagu need ka ühesugused, aga no sisse pole vaadanud, nii et nad ei pruugi ehituselt ühed olla.
Lõpuks jõuan siis põhi teemani. Asi on nüüd selles, et tahan puht huvist endale uue püti ehitada, sest ehitus tehnoloogiliselt ei tohiks seal midagi keerulist olla. Aga........ räägitakse, et kahetaktilisel on see nii nii oluline, et seal ei tohiks midagi muuta. Tean, et resokamber peab mõõtudes olema, aga kuida on lood endpipe-iga ei julge öelda. Nimelt mind ajab segadusse see, et müüakse ju universaalseid sportsumbuteid mootorratastele, aga kui asi on UNIVERSAALNE ei saa ta olla ju ühelegi margil täpne. Muidugi võin eksida, võib ju olla, et need on mõeldud ainult neljataktilistele ratastele, kus see vastusurve teema ei ole nii tähtis.
Ühesõnaga nüüd küsingi teie arvamust selle kohapealt, sest võibolla on mul jäänud täiesti vale pilt sellest.Tegelikult, kui konkreetsemalt küsida tahaksingi teada, et kuida selle kahetaktilise enpipe-ga siis on, kas teda võib muuta või on ta sama tähtis, kui resokambergi.

Sorry, tean, et see on vene masinate suunitlusega foorum, aga minu arust lihtsalt teistest Eesti foorumitest ei ole võimalik rahuldavaid vastuseid saada ja asi siiski ju põhimõttes ja üldse tehnikas, mitte lääne ratastes.

[vootele]

Minuteada ei muuda see eriti võimsust. Vähemalt jenningsi raamtus kirjutatakse, et eriti ei mõju. Siis hakkab mõjuma kui originaalist peenema toeuga teha, siis on vastusurve suurem, aga võib isegi premaks minna võimsus.

[Str33trac3r]

ma ei räägi küll kõigi eest kuid mõni on minu jutuga kindlasti päri.
sportsumbuti annab lisajõudu ja muudab ka hääle mahedamaks...

[max666]

To Str33trac3r: no miks ta siis ju ei tee seleta siinkohal ära MIKS...

[Siller]

Vastusurve on jah oluline.
Siiski kõik sportsummid mida müüakse on mõeldud kindlatele mudelitele.
Endpipes on oluline osa ka sõeltel, sest needki moodustavad vastusurve.

Ja see et väiksem toru, vastusurve suurem, ei nõustuks.

[IZJU2]

otsige netist märksõnade alt: two stroke exhaust, expansion chamber, exhaust pipe. Leidub küllaldaselt artikleid kahetaktilise sportsummuti ehituse ja tööp6him6tete kohta. K6ige parem, kui t6mbate netist alla raamatu "2 Stroke tuners handbook"(PDF-formaadis,raamatu autorit kahjuks ei mäleta) ja läbi loete.Raamat on küll vana, kuid seal on peale resonaatorite ehitamise ka muud huvitavat kahetaktilise mootori "tjuunimise" ja "forssimise" kohta lugeda. Arvatavasti jääks siis ka palju n6medaid teemasi ja lolle seisukohti vähemaks.
Palun väga siin ta on:
2 stroke tuners handbook

[valdo]

...siin ta on:
2 stroke tuners handbook

The site was not found... st raamatut pole.

Äkki ajutiselt maas?

[IZJU2]

töötab ju kyll mix ta siis ei tööta.
Koduka link, kus see sisseskannitud raamat ja muud huvitavad materjalid kahetaktiliste kohta on siin

[xander]

Tervitus.
Kõige pealt tänud selle lingi eest, kus seda Jenningsi raamatut saab tõmmata.Ma kohe printisin selle välja siis hea enne magama minekut lugeda.
Aga tegelikult antakse igalpool inglisekeelseid linke, et loe sealt jne. Mina arvan et foorum ongi selleks, kus asjade üle arutada, nii et kui olla asjast teadlik, siis võiks siiski oma teadmisis ka teistele jagada. Mina arvatavasti saan aru sellest inglise keelsest tekstist aga nt. mõned tulevased tehnikamehed võibolla ei tea kõiksugu inglise keelseid spetsiifilisi termineid ja neil on raske sääraseid asju lugeda.
Teine asi jällegi see, et vahel kipub nii olema et, üks asi on see, mis on raamatus kirjas, teine asi see mis toimub praktikas.

Nende universaalpüttide kohapealt täpselt kindel pole, aga minu arust aadressil www.motopood.ee müüakse laseri universaalseid summuteid, aga seda mida see universaalne seal tähendab ei julge öelda.Eks vaadake ise järgi.

[valdo]

töötab ju kyll mix ta siis ei tööta.

Nüüd töötab jah (salvestasin ka endale). Vahepeal oli kindlalt maas.

[IZJU2]

Nende universaalpüttide kohapealt täpselt kindel pole, aga minu arust aadressil www.motopood.ee müüakse laseri universaalseid summuteid, aga seda mida see universaalne seal tähendab ei julge öelda.Eks vaadake ise järgi.

Mees, need Laseri summutid on ju neljataktilistele mootoritele -bike'dele jne.
Kui sa tahad näha milline kahetaktilise väljalaskesysteem on, siis vaata samalt kodukalt rolleri osade ja varustuse alt summuteid.

Muide endalgi on parasjagu sarnaste resokate ehitamine käsil ja ma ütlen, et alates ideest kuni teostuseni peab s***ks vaeva nägema. Täna lasin kokku keevitada n.ö. "tuletoru" osa - mis erinevalt tehase originaalist on sujuvalt suureneva diameetriga. Kuna tuletoru peab olema sobiva paindenurga ja raadiusega, siis seet6ttu tuli ka minu resoka "tuletoru" kokku keevitada üheksast segmendist(mida rohkem segmente, seda kumerama paindega tulemus). Arvutiprogrammist(Plate 'n' Sheet) on väga palju kasu alates resoka erinevate segmentide disainist kuni shabloonide trükini paberil.
See Jenningsi raamatus käsitletud resokas on juba ajast arust(mitte seda, et see jama oleks). Tekkis m6te teha kaasaegsem reso, millel on suurenev koonus(see, mis tuleb peale tuletoru) jaotatud kolmeks erinevas etapis avanevaks segmendiks. Jenningsi raamatus käsitletud "vana kooli" resokas on ainult ühe suureneva koonusega. Jutu järgi pidi see võimsuspiiki/kõverat natuke "pehmemaks"/ühtlasemaks tegema. See k6ik on siiski teooria ja minagi olen senimaani teoreetik, kuni resod lõpuks tsikli küljes on ja hääled sisse saab löödud. Samuti on dynamomeetriks enda "tagumikutunne".
Plekk, millest kogu resonaator tuleb, on 0.8 mm. Valmis resokatele(neid tuleb 2) tuleb kuumuskindel värv(tikkurila, mis on seni tehase originaalidel ennast mitu aastat õigustanud).
Resoka iseloomust niipalju, et max. pöörded on orienteeritud 6500 RPM, mis peaks vastama ka enam-vähem tehasekonditsioonis Jupiter4 max. võimsusele. Algul oli plaanis seada pööretelagi natuke madalamale(5500-6000rpm), mis oleks aga resoka üldpikkuse liiga suureks viinud(jämedalt mingi 1,5 meetrit koos summutuselemendiga). Pealegi ei ehita ma tänavaratast, millega tühikäiguga saaks ringi "jöristada" vaid pigem lõbusõidu-endurot.
Kui ma nad lõpuks valmis saan, eks siis püüan m6ne pildi kah üles riputada ja kosta, kui palju neist ka kasu on v6rreldes tehase "bazooka"-dega. Õnneks on k6ik tingimused(soe garaaz, keevitus, käed, ajud, õlled) olemas, et asi l6pule viia.

[künnimees]

Ise mõnede osade ehitamine on huvitav, aga mida sellest politsei ja TÜV
arvavad? Näiteks autod võidakse mitte-euro lisatulede kasutamisel
kordusülevaatusele saata jne.

[xander]

Too izju2 muide ma nagu eespool mainisin ka, et arvatavasti on need universaalsumpad neljataktilisele mõeldud, kus vastusurve ja sellega seonduv ei ole nii tähtis kui kahetaktilisel.
Ma arvan, et kui need isetehtud osad ülevaatusel nii väga "isetehtudosadena" silma ei paista ja sumpsist tulevad helid nende püstitatud dB piiri ei ületa, siis ei tohiks probleeme tekkida.

[xander]

Olen täiesti nõus, et see resode tegemine pole nii raske, eriti veel kui olemas selline programm, millega saab neid pinnalaotusi teha.
Aga mul tekkis küsimus, et kust neid täpseid mõõte saad, et milline see resokamber peab olema.
Ma tegelikut resokambrit oma rattala muuta ei tahaks kuna arvan, et see on tehase poolt juba tehtud selline nagu ta peab olema ja kuna mul on bike tüüpi ratas siis sinna raami vahel selle reso paigutamine on mõnevõrra keerulisema, kui nt. enduro või krossirattal.
Tahaksin just seda endpipe muuta, et teeks vähe paremat häält ja näeks kenam välja ka.

[IZJU2]

see "endpipe" ehk siis mürasummuti resonaatori järel on sisuliselt kahe seinaga toru: sisemine toru on tihedalt mulgustatud, välimine toru on sisuliselt korpus. Sisemine toru on tihedalt mulgustatud, mis võimaldab väljalaskegaasidel paisuda. M6lema toru vahel on tulekindel vill, mis tingibki helide m6ningase sumbumise. Pilt Jupiteri resokale m6eldud summutuselemendi siseehitusest:

Kui sul summutuselement juba küljes on, pole temaga m6tet jändama hakata. Äärmisel juhul kui ta lahti käib, võib talle uue villa sisse panna, vana on v6ibolla juba p6lenud. Aga kui sa lihtsalt hääle "mehisuse" pärast jändad, siis viska see endpipe üldse minema ja hääl läheb kohe väga mehiseks, nii et vanamutid kõnniteedel paanikasse satuvad kui mööda kimad. Kindlasti satud ka politsei huviorbiiti ja ARK-s enam jutule ei v6eta, nagu varem juba mainiti.

Summutiosa ei tohiks ka liigselt gaasivoolu takistada, s.t. olla liiga peenike ja pikk. Leebemal juhul kaob lihtsalt võimsus, halvemal juhul pidid augud kolbidesse tekkima hakkama, kuna liiga suure takistuse t6ttu pidi väljalaskeakna juures temp. metsikult t6usma. Seda olen lugenud päris mitmest teemakohasest artiklist netis.

Iz350 viitas ühele saidile - proovisin kunagi ammu kasutada sama seal piltide peal näidatud layout-programmi(Cons 2.0), aga netist leidsin üksnes selle prooviversiooni(n6udis registreerimist), mis ei v6imaldanud mitmest segmendit koosneva paindega toru disainimist. Leidsin alternatiiviks Plate'n'Sheet'i(vihjeks otsi EMulest), programmi, mis töötab suurepäraselt.

[endi]

kellel on mini mopi sport sumpsi!! ja tagumist veo hammasratast

[xander]

Ka vill mõjutab vastusurvet, nii et selle toppimisega ei tohiks vast liiale minna, aga eks igaühe oma asi.
Minu plaan oli teha uus endpipe, millel on ümber kukkumis võrud, mis ei lase summutil lömmi minna. Veel plaanin panna mõne võrra suurema diameetriga sõela ja teha ta ka pikkem ja laiem väljast. Summuti lõppu panengi koonuse ehk siis lehtri mille väiksem ots on sama suure auguga nagu originaal summutilgi.
Sõela ümber panen spets riiet, mis ei lase villal välja pudeneda. Villaks kasutan tavalist kivivilla kuna kui see spets riie vahel, siis pole seda kallist spets villa sinna vaja osta.

[IZJU2]

Niih, vahepeal on resoka projekt natuke edasi arenenud. Üks kahest resokast on juba peaaegu valmis, ainult kinnitusflanss silindrile ning kinnitused raamile on vaja külge keevitada. Lisaks tuleb mõnest kohast keevise 6mblusi parandada, kuna relakaga 6mblusi siledaks käiates tulid üksikud augud esile.
M6ned pildid kah - said üles v6etud vana Nokia juustuga, seega suht s**a kvaliteediga.

[xander]

Täitsa kena asi tundub olevat.
Ainult, et kas seda kaart või niiöelda "leegitoru" osa, poleks olnud kuskil lihtsam lasta painutada? Oleks jäänud vähe kenam ka.
Kas tegid roostevaba plekist?

[IZJU2]

IZ350 räägib täitsa 6iget juttu. Ntx. tuletoru sisediameeter silindri poolt on 41mm ning tema n.ö. lõpp on 51 mm. Tegelikult saab seda tuletoruks nimetada tinglikult - ta on tegelikult avaneva koonuse esimene segment(kokku 3). Traditsioonilises m6ttes tuletoru(silindrilise läbil6ikega painutatud toru) tuleb konkreetsel juhul üksnes 20 mm pikkune - selleks tuleb jupp tehase originaali crap'itud tuletorust, mille otsa käib ka kinnitusmutter silindrile.

Tegemist on tavalise külmvalts-terasplekiga. Algul oli m6te kyll teha roostevabast, aga selle painutamine ilma spets.valtsimispingita on paras porno.

Ja kuna ma ei ehita mingit "bling-bling" ratast, pole kenadusel suurt tähtsust, pigem siiski funktsionaalsusel.