Vanad fotod

(07-07-2020, 23:51 PM)Raudpats Kirjutas:  
(07-07-2020, 23:39 PM)honkomees Kirjutas:  
(07-07-2020, 19:54 PM)Fender Kirjutas:  Täpne foto tegemise aeg on 1927, Wandereri mootori nr on 18935. Omanik Boris Upine elas Harjumaal Kõnnu vallas Loksa alevikus.
hiilgav, kust sellised täpsed andmed? Äkki tead ka daame nime tagaistmelt?
Kass teab, aga ta ei ütle. Tõenäoliselt on tagaistmel Magda Goebbels.
Big Grin vaevalt, siis oleks Upine leidnud 1944 koha laeval või paadis ja pääsenud tasuta turismireisist teises suunas ...
Vasta

(07-07-2020, 23:51 PM)Raudpats Kirjutas:  
(07-07-2020, 23:39 PM)honkomees Kirjutas:  
(07-07-2020, 19:54 PM)Fender Kirjutas:  Täpne foto tegemise aeg on 1927, Wandereri mootori nr on 18935. Omanik Boris Upine elas Harjumaal Kõnnu vallas Loksa alevikus.
hiilgav, kust sellised täpsed andmed? Äkki tead ka daame nime tagaistmelt?
Kass teab, aga ta ei ütle. Tõenäoliselt on tagaistmel Magda Goebbels.

Kindlalt ei tea, aga tõenäoliselt see nii tõesti on. Kuigi, kui foto on tõesti tehtud 1927-ndal aastal (huvitav kokkusattumus, ka reg. number on 27), siis 26 aastane Magda oli alles Quandt ja lahutuseni Güntherist jäi 2 aastat ning abiellumiseni Josephiga 4 .
Mind huvitab rohkem hoopis ksf! Fenderi nimi, on näha, et inimene omab väärtuslikku siseinfot. Iseenesest on arhiivides olemas ka EW aegseid liiklusvahendite reg. dokumente, kust infot saaks ammutada, Magda kohta tagaistmel seal muidugi andmeid ei ole...
Vasta

(08-07-2020, 00:28 AM)kass Kirjutas:  
(08-07-2020, 00:05 AM)honkomees Kirjutas:  Big Grin vaevalt, siis oleks Upine leidnud 1944 koha laeval või paadis ja pääsenud tasuta turismireisist teises suunas ...

See on lihtsustatud lähenemine! Minu kadunud isa oli    EW ajal KL liige, hoidis kõrvale mobilisatsioonist Punaarmeesse 1941 ( pääses juhuse läbi mahalaskmisest ), 1944 oli veidikeseks kaasatud saksa armee ridadesse. See ei takistanud tal peale sõda proovida ennast teostada sovhoosidirekorina, kolhoosiesimehena, külanõukogu esimehena jne, olles muidugi KP liige.
Borisi vedas alt katse vales suunas merd ületada, rannalt ta töökad organid tabasid ...
Vasta

Boris Upine elas kôrge vanuseni, lahkus siit ilmast 1991a , koos nõukogude võimuga..Leiutaja mees oli ,1938 aastal andis vabariigi aastapäeval Päts talle valgetähe 1 klassi teenetemärgi.
Vasta

(08-07-2020, 00:39 AM)diselist Kirjutas:  Boris Upine elas kôrge vanuseni, lahkus siit ilmast 1991a , koos nõukogude võimuga..Leiutaja mees oli ...
Kõva leiutaja oli jah, näituseks ehitas enne sõda rootorlumepaiskuri veokale (https://www.muis.ee/museaalview/1765802). Meil on tema leiutiste ta oma kätega valmistet mudelitest isegi väike näitus väljas, dokumentaalset poolt küll mitte ehki ka seal on üht-teist huvitavat, nt tema vangivagunist väljavisatud kiri või autoritunnistused jms.

[Pilt: pisipilt?id=64f12c86-ae3e-463b-8caa-5ed5bdfd5e77]
[Pilt: pisipilt?id=2995abbd-0992-4d39-aeea-c3c28654de5c]
Vasta

(07-07-2020, 23:39 PM)honkomees Kirjutas:  
(07-07-2020, 19:54 PM)Fender Kirjutas:  Täpne foto tegemise aeg on 1927, Wandereri mootori nr on 18935. Omanik Boris Upine elas Harjumaal Kõnnu vallas Loksa alevikus.
hiilgav, kust sellised täpsed andmed? Äkki tead ka daame nime tagaistmelt?
Daame nime ei tea, ei olnud ise pildistamise juures  Smile Andmed on pärit Harju maakonna registrist 1927.
Vasta

(08-07-2020, 09:18 AM)honkomees Kirjutas:  
(08-07-2020, 00:39 AM)diselist Kirjutas:  Boris Upine elas kôrge vanuseni, lahkus siit ilmast 1991a , koos nõukogude võimuga..Leiutaja mees oli ...
Kõva leiutaja oli jah, näituseks ehitas enne sõda rootorlumepaiskuri veokale (https://www.muis.ee/museaalview/1765802). Meil on tema leiutiste ta oma kätega valmistet mudelitest isegi väike näitus väljas, dokumentaalset poolt küll mitte ehki ka seal on üht-teist huvitavat, nt tema vangivagunist väljavisatud kiri või autoritunnistused jms.

[Pilt: pisipilt?id=64f12c86-ae3e-463b-8caa-5ed5bdfd5e77]
[Pilt: pisipilt?id=2995abbd-0992-4d39-aeea-c3c28654de5c]

Auto H-11 on Harju maavalitsuse Reo Speedwagon 1935, kandejõud 6 t.
Vasta

(07-05-2020, 09:51 AM)Henry Kirjutas:  Foto 1947 novembrikuisest "Pilt ja Sõna"st.
Allkirjaks "Kombain töötamas sovhoosipõllul"
Traktoristil lips ees ja puha... Olid aga ajad Smile .

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

(11-07-2020, 01:09 AM)kass Kirjutas:  Üks foto, mõned küsimused. Mis veekogu, mis tsikkel, mis on sõjameeste nimed? Ei tohiks rasked küsimused olla...

[Pilt: qgw-h-caa2.jpg]
Veekogu on kahtlemata jõgi, sest tiigist oskaksid õppinud mehed ümbert ringi sõita. Sõjamehed on erivägedest, nimelt Lõõtsavägilased, koosseis ja nimed on vahelduvad. Sõiduk on oma pikkuse ja mahutavuse tõttu lisaks esilõõtsale ilmselt ka keskelt lõõtsaga, seega pakuks Ikarus 293.
Vasta

Vaadates tööjaotust vägilastel, teine mees juhib, esimene mängib, kolmas ja neljas kallutavad siis tuleb meelde vana linnalegend. Oli vaja pirukamossega seitsmel kodanikul ringi paikneda, paraku kong täis mingit jama. Sisse nad end pressisid, juhi poolt lugedes kolmas mees vahetas käike. 
Kuda küsimus, nõnda vastused. Võimalik muidugi, et küsimus on esitatud vales kohas valel ajahetkel, aga lugupeetud kaasfoorumlase puhul ma selle võin vist välistada?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(11-07-2020, 01:09 AM)kass Kirjutas:  Üks foto, mõned küsimused. Mis veekogu, mis tsikkel, mis on sõjameeste nimed? Ei tohiks rasked küsimused olla...

[Pilt: qgw-h-caa2.jpg]
kahjuks ei õnnestu fotot zuumida aga tunduvad jeestlased olema, kõrval teine sillakene ka paistab, järelikult on tegu õppustega, nt Mustoja Põhjalaagris või Piusa lõunalaagris, 2. diviisi pioneerid lõõtsa tõmbamas ja oma töö tulemust kontrollimas?
Vasta

(11-07-2020, 01:37 AM)TeeTL Kirjutas:  
(11-07-2020, 01:09 AM)kass Kirjutas:  Üks foto, mõned küsimused. Mis veekogu, mis tsikkel, mis on sõjameeste nimed? Ei tohiks rasked küsimused olla...

[Pilt: qgw-h-caa2.jpg]
Veekogu on kahtlemata jõgi, sest tiigist oskaksid õppinud mehed ümbert ringi sõita. Sõjamehed on erivägedest, nimelt Lõõtsavägilased, koosseis ja nimed on vahelduvad. Sõiduk on oma pikkuse ja mahutavuse tõttu lisaks esilõõtsale ilmselt ka keskelt lõõtsaga, seega pakuks Ikarus 293.
5+ küsijale ja vastajale! Hea tujuga päevale vastu!
Vasta

(19-05-2020, 16:00 PM)TAR Kirjutas:  
(19-05-2020, 12:52 PM)samodelkin Kirjutas:  https://ajapaik.ee/photo/98005/valgalase...ljasoidul/

Kuidas too bussilaadne toode nii lühike on saanud?

Valgalaste omalooming?

See peaks olema Tartu autoremonditehase Dodge peale juba teab mitmendat ümberehitust. Sõiduk oli Dodge'ina arvel 1960ndate keskpaigani (PC 66-09).

Dodge'i peremees oli autoremonditehase "kuldvara", autojuht-kraanajuht Johan Logina. Tema 2015. a intervjuust väike lõiguke loetav siin: http://minevikumasin.ee/memuaarid/dodge-onu/
Selle Dodge-onu loo juures on üks tehnikaajalooliselt väga huvitav pilt:
[Pilt: TA_3_5.jpg]
Ilmselt üks esimesi magnetofone Eestis. Enne sõda juba Eesti Raadiol küll olid, aga nood põlesid Estonia pommitamise tagajärjel ära. Pildil peaks siis olema МАГ-2: http://rw6ase.narod.ru/00/mg_l/mag2.html

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

(11-07-2020, 08:24 AM)honkomees Kirjutas:  
(11-07-2020, 01:09 AM)kass Kirjutas:  Üks foto, mõned küsimused. Mis veekogu, mis tsikkel, mis on sõjameeste nimed? Ei tohiks rasked küsimused olla...

[Pilt: qgw-h-caa2.jpg]
kahjuks ei õnnestu fotot zuumida aga tunduvad jeestlased olema, kõrval teine sillakene ka paistab, järelikult on tegu õppustega, nt Mustoja Põhjalaagris või Piusa lõunalaagris, 2. diviisi pioneerid lõõtsa tõmbamas ja oma töö tulemust kontrollimas?

Põikan tagasi paljutsiteeritud lõõtsavägilaste pildi juurde. Võiksid mehed tõesti pioneerid olla, aga... Meestel, kellest vähemalt kolm on ilmselt allohvitserid, on seljas enne 1926 (1924) aasta vorm, jalas säärsaapad (mis allohvede puhul normaalne, aga kolmas mees tundub reamees, kes üldjuhul oleks pidanud poolsaabastega käima), vähemalt 2-l esimesel lõõtsavägilasel paistavad kannuserihmad saabastel, pioneerid üldjuhul kannuseid ei kandnud. Samas jõgi 2 sillaga haakuks pioneeridega hästi. Kas ei võiks tegu olla Pioneerpataljoni Suvelaagriga Jägalas?
https://foorum.rindeleht.ee/download/fil...&mode=view
Ja asus seal kõrval ka suurtükiväeosa, millede mehed kandsid ka säärsaapaid ja kannuseid.
Tsiklist on tõest näha vähe, muidu oleks isegi vb välja mõelnud, mis aparaadigha tegu on. Kui lähtume oletusest, et tegu 20-ndate esimese poole fotoga (ja ka kui ongi hilisem?), siis oletatavasti on tsikkel eelnevate sõdade ( I MS, Vabadussõda) ajalooga, kas vene või saksa väest jäänuga või VS välisabi, EW vististi sel perioodil eriti uusi tsikleid juurde ei soetanud. Tsikkel on veel ilma esipidurita, hark ühe survele töötava spiraalvedruga, lenks must ja küllaltki spetsiifilise kinnitusega, rehvid heledad. Mingiks tsaariväes levinud tsikliks ei oska paraku liigitada. Lootsime, et vb mõni teadjam mees tunneb ära, ksf! Urmast näiteks on ka pilti vaadanud nagu näha oli, aga äratundmisrõõmu vist ei järgnenud. Minul isiklikult eriti polegi tarvis tsikli marki teada saada, lihtsalt foto omanik ja veel mõni teinegi lugupeetud ja mõjuvõimas isik on huvitatud...
Vasta

Mootorratas on Harley-Davidson mudel W, valmistatud 1920 a. paiku

Kurtna Mootorrattamuuseum; külalistemaja,saun www.teearu.ee
Mootorite plokikaante remont; alumiiniumi keevitus, töötlemine. tel.5087150, Urmas Teearu.
Vasta

(12-07-2020, 22:31 PM)urmast Kirjutas:  Mootorratas on Harley-Davidson mudel W, valmistatud 1920 a. paiku

Tänan, Urmas! Oli mul ka esimene arvamus midagi USA toodangust, aga ei tunne selle maa asju ja "tavapärase" H-D esihargiga see masin mulle ei tundunud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Harley-Davidson_Model_W

Tuleb välja, et oli lausa olemas ka militaarmudel WA kui ma (Wikipedia) nüüd ei eksi.
Vasta

See ongi eriti vähe levinud Harley mudel. Minul on muuseumi aknalaual sellise paak. Läti laadal oli ka kunagi raami nähtud. Kahlustan ka ühe esiratast, mis võib selle oma olla. Rohkem tänapäevani meil säilinud osi ei tea. Omal ajal neid kindlasti oli.

Kurtna Mootorrattamuuseum; külalistemaja,saun www.teearu.ee
Mootorite plokikaante remont; alumiiniumi keevitus, töötlemine. tel.5087150, Urmas Teearu.
Vasta

(12-07-2020, 23:29 PM)urmast Kirjutas:  See ongi eriti vähe levinud Harley mudel. Minul on muuseumi aknalaual sellise paak. Läti laadal oli ka kunagi raami nähtud. Kahlustan ka ühe esiratast, mis võib selle oma olla. Rohkem tänapäevani meil säilinud osi ei tea. Omal ajal neid kindlasti oli.

Ilmselt siis Vabadussõja aegne abi või ost. Ja ilmselt mitte Pioneerpati masinapargist, näit. 1940 polnud sel üksusel ühtegi tsiklit arvel (mis otseselt ei välista, et millalgi varem võis olla).
Väidetakse, et see W mudel oli kallis ja Ameerikas populaarne ei olnud, küll aga Euroopas müüs hästi.

https://www.shannons.com.au/auctions/201...YB872T7ZF/
Vasta

(11-07-2020, 01:09 AM)kass Kirjutas:  Üks foto, mõned küsimused. Mis veekogu, mis tsikkel, mis on sõjameeste nimed? Ei tohiks rasked küsimused olla...

[Pilt: qgw-h-caa2.jpg]

Ma oleks ka Lõuna-Laagrit pakkunud. Seal oli selline "kaarsild" ja korraldati igasugu janti.
Vasta

(12-07-2020, 23:57 PM)Taaviw126 Kirjutas:  Ma oleks ka Lõuna-Laagrit pakkunud. Seal oli selline "kaarsild" ja korraldati igasugu janti.

Lõunalaagrit hakati väidetavalt ehitama alles 1926. Sillaehitust tegid pioneerid ilmselt mitmes laagris/kohas, Jägalas igal juhul usinasti, mitu silda korraga ja ka rippsild oli seal korralik.
Pilt aastast 1938 kahe Lõunalaagri sillaga
https://www.muis.ee/museaalview/1070244
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne