[honkomees]

ma täpset definitsiooni ei tea, aga sellegipoolest julgeks vaielda.
minu arusaamise järgi on rehielamu mistahes reheahjuga vilja kuivati, millel küljes peksmise jaoks tuulutatav rehealune ja mida kasutatakse ka elamiseks. korstende-akende olemasolu ei tohiks oluline olla.
ise igatahes elan korstnaga varustet reheahjuga majas, kus lisaks rehetoale ja rehealuse on ka kambrid juures ja aknaid kokku kaheksa tükki. väidaks selle küll rehielamu olevat. veidi pisike on, seuke popsi variant rohkem, põrandupinda lahja kuussada ruutu, aga kannatab elada küll.

Rehielamu (harvem ka rehetare) oli eestlaste vana traditsiooniline elamu.

Rehielamu oli eesti talu tähtsaim hoone. See ehitati esiküljega õue poole ning paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas. Rehielamu täitis elamu, rehe,lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid.
Ta koosnes kolmest põhiosast: rehetoast, sellest ühele poole jäävast rehealusest ja teisele poole jäävatest kambritest. ... Rehielamu keskne ja kõige olulisem ruum oli küttekoldega rehetuba. See oli kogu aasta elutuba, kuid sügisel rehepeksu ajal kuivatati seal vilja. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava (niinimetatud paja) või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Nii rehetoal kui kambritel olid rõhtpalkseinad ja muldpõrandad, Põhja-Eesti paealadel tehti rehetoa põrandad sageli ka paeplaatidest. Rehetoa taganurgas asus suur pae- või maakividest suitsuahi, mille ees lahtisel leeasemel valmistati perele toitu ja loomadele sööta. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisukse kaudu.

Rehealune oli põhiliselt majandusruum, mille esi- ja tagaseinas oli lai värav, kustkaudu sügisel vili sisse veeti. Seal peksti reht ja tuulati vilja. Talvel hoiti rehealuses koduloomi, eelkõige hobuseid ja sigu, ülal laepeal aga heina ja põhku. Samuti kasutati rehealust veokite ja hobuseriistade hoidmiseks. Pulmade ja muude pidude puhul oli see tantsuruum, suviti paiknes seal sageli söögilaud.
Kamber leiab esmakordselt mainimist alles 17. sajandi allikates. Kaua aega oli see kütteta ruum, mida kasutati hoiuruumina ja kus suvel magati.

võetud siis vikist https://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu , aga midagi sellist mäletan ka kooliprogrammist. Ise elan lõunas ja lõunas olid ikka väiksed aknaaugud nagu öeldud 19 saj keskpaigani ning 19. saj keskel ehitati siin juba rehielamute asemetele talumajad elik häärberid. Rehielamud jäid kasutusele vaid majandushoonetena, varjualustena igasugu kraamile jms.

P.S. honkomees@hariduseltajaloolane