Tartu 1
#1

Kui palju selliseid sportautosid 60-ndatel Tartus valmistati ja mis on neist saanud!
Vasta
#2

Valmistati 1 tükk.
Väidetavalt asub Lätis (see ka siit foorumist kuskil läbi käinud),kuid väga kehvas seisukorras.
Vasta
#3

siis see ainuke asub hoopis soomes.juhuslikult mootorratta juppe otsides leidsin sellise yhest soome muuseum-laost.kehvas seisus on ta töepoolest.sellele vaatamata omanik pole huvitatud myygist.
önneks seisab ta katuse all kuivas ruumis.
ei uurinud ainult tookord millal see soome sattus.
kunagi kui jälle sinna satun ,teen ka pilte.
Vasta
#4

Tartu 1 kohta selline lugu: millalgi 80-ndate teisel poolel juhtusin Tallinna vanalinnas raadiopoes (oli vist Suur-Karja tänaval) pealt kuulma müüja ja tema tuttava jutuajamist. Müüja ütles, et auto oleks vaja korda teha, aga pole aega. Tuttav küsis, mis auto see on. Müüja vastas, et sportauto Tartu 1. Nii et tollal oli auto veel Eestis. Küllap müüja ei leidnudki aega, küll aga hea jutu ja priske rahakotiga ostuhuvilise.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#5

kohtusin täna Orimattila rompetoril Tartu-1 senise omanikuga.kysisin sportlikust huvist,kas auto on myygiks.vastas et on kyll,kuid hinnast ei piuksugi.vaid seda et see on ainus selline auto maailmasSad.
ytles et oli selle lätist ostnud Juris Ramba käest,kes on teatavasti suur Nortoni-harrastaja.
veel sain teada et autol olid raam alt vöetud kui seda soome toimetati./vöi olid sillad,vöin eksida/.igatahes tol ajal piirivalve imestas et mis romu te veate?
rattad olid treilerile kere körvale töstetud.nii et yks kummaline madal koorem olevat olnud.
nägin ka pilte.auto hetkel ikka valge kuid väga räämas.pöhimötteliselt ongi alles vaid ratastel kere.
asub see muidugi kinnises ruumis,mitte lageda taeva all.kutsus mind ka seda vaatama,lubas lasta ka pilte teha.kuid koht asub minust u.130 km,nii et kahjuks iga päev sinna ei satuSad
seega yks eesti autoajaloo rariteet oleks saadaval,kuid odav löbu see poleSadSadSad
Vasta
#6

Kui teha selle auto tagasi ostmisestks üldrahvalik rahakogumine, kahvatuksid selle kõrval kõik senised JJ aktsioonid. Smile
Vasta
#7

pvr, Sa oled erakordselt suur optimist.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#8

kardan et isegi sellises olukorras,nagu see auto on-vöib omanik hinnaks kysida tuhandeid eurosid/mida ta ka töenäoliselt teeks/.kahjuks olen ta tel.nr kaotanud.kuid asi hakkab mind ennastki järjest rohkem huvitamaToungue
arvan et yritan paari nädala sees seal ära käia,kui saan temaga uuesti kontakti.ja ka pilte teha.
ka soomes on selle auto vastu huvi tuntud.hetkel aga tundub olukord rahulik olevat.
ise olen möelnud sellist varianti-kas mitte yritada pakkuda autot endisele TARK-i tehasele,kus praegu scania busse valmistatakse.
neil oleks selleks ehk ressursid,ja mine tea-äkki joonisedki!

söiduk kölbaks ju ideaalselt rekvisiidiks nende tehasele.
dokumentide olemasolust ma pole teadlik.kuid ilmselt need on,muidu poleks auto yle piirigi pääsenud.
olen kuulnud et suured bussikoondised on taastanud vanu busse
http://kodu.pri.ee/ta/?action=text&cat=5&ID=36
Vasta
#9

Njah, on suur vahe kas "tuhandeid eurosid" tähendab kaht või kümmet tuhandet. Esimese variandi korral poleks asi ehk nii ulmeline, sest tegemist on ju ikka kraad kangema riistapuuga kui trollid-trammid ning korjandusele saaks laiemat kõlapinda hankida.

3-10 tuhande euro kokku saamine annetustena on tõepoolest ebareaalne.
Vasta
#10

nii.yhendus auto praeguse omanikuga saadud.
kuid uudised on kurvad.Sad
nimelt hindab soomlane oma autot 20 000-. euro kanti
/hintaa 20 tonnin euron paikkeella,mutta tarjouksia kuunnellaan/
et pakkumisi kaalutakse.
kuid ise kaldun arvama et selle raha eest oleks ehk vöimalik Tartu-1 replika valmistada.mis kyll kaotaks sellisel juhul oma mötte.
selle raha eest ja sellises seisus auto pole enam ilmselt otstarbekas.

ise korra antud härraga diili teinud.objektiks oli 1937 a. mootorratta raam,mis oli /ja on senini/ ysna nigelas olukorras.esiosa keevitatud ja köver.
kuid eestis analoogi praktiliselt vöimatu leida.
raami alghind oli 250-. euri.ostmisel langes hind 200-. ni,kuid mitte enam.
see ehk annab ettekujutuse mehe hindadest ja tingitavusest.
autol pabereid tema sönul pole,kuna see oli vöidusöidu auto.
enam edasi uurima ei hakanud,kuuldes hinda.samuti on nyyd kysimärgi all minek Tartu-1 uurima-pildistama.

enda arvamus on see et selle hinnaga ta seda ilmselt ära ei myy.
kuna soomlaste seisukohalt auto ysna ebatähtsa ajalooga nende jaoks.
vöi siis tavainimese möistes ROMU.
Vasta
#11

pildid võiks ju ikkagi teha kui võimalik, oleks ajalugu teada ka piltidena.

parimat
Hanno
Vasta
#12

Kurb tõsiasi on ka see, et teadaolevalt ei ole sellest sõidukist säilinud isegi mitte ühte armatuurlauda näitavat fotot, veel vähem kahjuks jooniseid. Tehase arhiiv rändas suuremas jaos kahjuks prügimäele.

Selle masina saatusel on pikemat aega silma peal hoitud, kuid seesama hinna küsimus on takistanud tema tagasiostu.

Nii et "tänagem" tublisid põhja ja lõunanaabreid.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#13

Prügimägi oleks olnud Tartu autoremondi arhiivi jaoks veel hea koht, kuid kahjuks põletati see suuremas osas sepikoja ääsil. Vanemad lukksepad tööjuures mäletavad veel ühest jalast lombakat Ruudit (pead ei anna et õige nimi) kes kilekotiga tassis prügikonteinerist pabereid ääsile, ja loopis neid ükshaaval tulle. Prügikonteineri kõrval oli kirjutuslaud ja selle taga istus tädike kelle ülesanne oli kontrollida, et "väärtuslikke" pabereid ei varastataks. Siiski õnnestus sepikoja Ruudil suurem hulk papreid sorteerimise käigus põue pista ja sõpradele,sugulastele kalli raha eest laiali jagada. Enamik päästetud piltidest oli inimestest kes töötasid TAR heaks, neil oli emotsionaalne väärtus ja mida sinagi oskaksid pildipakist välja valida, ikka sõprade tutavate pildid kõigepealt.  Kuid oli ka masinaid, üks selline, mõningaid massina pilte sisaldav album, on lähiajal minu kätte juhtumas ja ilmselt saab ta ka digitaliseeritud.


(jutt väga segane aga ehk ikkagi midagi ütlesin)
Vasta
#14

Minu teada loobiti arhiiv siiski otse autole ja prügimäele ta läks. Oli põhjust kunagi TA-6 jooniseid otsida.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#15

Misasja, 20 000 eurot??? Andke minupoolsed soovitused sellele PÕDRALE edasi: STATOILI STARDIPAKETT on talle paras.
Ta võiks sellest aru saada, et kui meie tahame, siis teeme Eestis täiesti uue ja kuulutame selle õigeks ja autentseks ning selle tema oma järgitehtud sitatükikeseks. Teeme paberid, arhiiviväljavõtted jne ja tema romu muutub mittemillekski. Seejuures võiks õpetuseks sellise asja ära teha.
Kurat kus mul ajavad sellised tegelased sita keema. Selle auto hind pole isegi restaureerituna nii palju, sel autol on väärtus vaid ja ainult Eesti ja NSVL'i kontekstis.
Vasta
#16

pvr Kirjutas:Prügimägi oleks olnud Tartu autoremondi arhiivi jaoks veel hea koht, kuid kahjuks põletati see suuremas osas sepikoja ääsil. Vanemad lukksepad tööjuures mäletavad veel ühest jalast lombakat Ruudit (pead ei anna et õige nimi) kes kilekotiga tassis prügikonteinerist pabereid ääsile, ja loopis neid ükshaaval tulle. Prügikonteineri kõrval oli kirjutuslaud ja selle taga istus tädike kelle ülesanne oli kontrollida, et "väärtuslikke" pabereid ei varastataks. Siiski õnnestus sepikoja Ruudil suurem hulk papreid sorteerimise käigus põue pista ja sõpradele,sugulastele kalli raha eest laiali jagada. Enamik päästetud piltidest oli inimestest kes töötasid TAR heaks, neil oli emotsionaalne väärtus ja mida sinagi oskaksid pildipakist välja valida, ikka sõprade tutavate pildid kõigepealt. Kuid oli ka masinaid, üks selline, mõningaid massina pilte sisaldav album, on lähiajal minu kätte juhtumas ja ilmselt saab ta ka digitaliseeritud.


(jutt väga segane aga ehk ikkagi midagi ütlesin)

Seda põletamise juttu kuulen ma esimest korda, arhiiv kui selline on ju suhteliselt laialivalguv mõiste - võibolla oli põletatud arhiivi näol tegu raamatupidamise arhiivi või personaliosakonna arhiiviga vms. Kalli raha eest laiali jagamine on ka vähe usutav - vaevalt keegi tol ajal oleks selle "paberipahna" eest raha välja käinud. Ainsad asjad, mille kadumisest keegi kasu võis saada olid Riia tänava maja teise korruse klaasvitriinis asunud auhinnakarikad ja medalid.

Kes veel ei tea, siis fotoarhiiv on säilinud peaaegu täielikuna, kahjuks küll osaliselt niiskuse ja temperatuurikõikumiste poolt mõjutatuna. Üht koma teist on veel säilinud, kõik ikka tänu endiste töötajatele. Väidetavalt põletatud fotod võisid olla näiteks autahvlitel olnud fotod.

Ajaloojuttu lisaks
Vasta
#17

Minu poolt esitatud loo versioon on kahe 50ndate lõpust autoremondis töötanud lukksepa mäletused.
Vasta
#18

kas kellegil on infot, mis on "Tartu-2" saatus?
Vasta
#19

Tartu 2 viidi mõnede aastate eest Saduküla kardiklubisse. Toodi see endisest Koeru ART-st, oleks sealt peaaegu rauda läinud. Kus praegusel hetkel asub, ei tea.
Vasta
#20

huvitav, mis seisukorras antud isend olla võib. sellise masina taastamine oleks küll üks meeletu väljakutse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne