Jahutus- ja õlitussüsteemide käitumine tugevas külmas
#1

Tere, minul on selline küsimus: kuidas peab vastu saksamaalt toodud auto jahutusvedelik madalatele temperatuuridele?
Praegu räägitakse miinus 30 ning isegi miinus 35 kraadilt. Juhul kui jahutusvedeliku külmumistase on näiteks miinus 20, kas sellisel juhul on võimalik mootoriploki purunemine?

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#2

Just praegu lähen õue, keeran alumise jahutuslõdviku lahti ja valan liitri kontsentraati juurde, tester (korralik kusjuures) näitas -20;-24 külmumistemperatuuri ja täna käivitades tegi veepumba rihm korraks haleda kiuksu.
jahutusvedeliku külmumine -20 juures, ei pruugi jahutussärki laiali suruda, (Etüleenglükool, erinevalt veest, külmudes ei paisu, vaid moodustab sõmerja pudru), kuid just mainitud veepumba vms külmumine võib fataalselt lõppeda p(b)lokikaanele. Järgi proovitud -30 juures, Erimellist ostetud -36C tosooli ja 1500 eeku maksva kaanetihendiga.


Vasta
#3

Midagi ei juhtu. Mootoriploki purunemiseks oleks vaja vähemalt nädal aega pidevat alla -35C. See paar päeva ei tee küll midagi, eriti kui autot vahepääl käivitatakse.
Seda muidugi eeldusel, et on korralik jahutusvedelik. Kui on palju sõitnud või pole ammu vahetatud, siis võivad jahutusvedeliku omadused muutunud olla.
Vasta
#4

Kogemus eelimsest talvest, osetud oli jahutusvedelik -36 kuid juba -25 juures
pagasnikus oli nõusse ära hangunud , sõmeraks muutunud. Lihtsalt müüdava kraami kavliteet ei pruugi alati sildile vastata.

Autod M 408 export, GAZ 21 ja Saab 96 "küülik"
Vasta
#5

Kust Tallinnas muide jahutusvedeliku kontsentraati saab? Paneks ka meelerahustuseks väikese sörtsu juurde...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#6

Supermarketid, Statoilid, Ben autokaubad Järvel...
Vasta
#7

Õnnestus hankida omaarust väga hea mõõduriist antifriiside külmumispiiri tuvastamiseks. Näitab isegi kraadi täpsusega! Karbil on kiri : Refractometer. Aga antifriiside jaoks on kaks skaalat : Propylene ja Ethylene. Vast keegi aitab määratleda kasutuselolevate jahutusvedelike koostist. Koolis ei olnud keemia just lemmikõppeaine ... Ja varjupaiga isenditel on üksjagu erinevate värvuste ja maitsetega vedelikke.
PS : minu vinge aparaat mõõdab lisaks veel ka klaasipesu vedeliku külmumistemperatuuri ja akude elektrolüüdi tihedust! Kes ei usu, tulge, vaatama ja mõõtma!
Vasta
#8

valdo Kirjutas:Kust Tallinnas muide jahutusvedeliku kontsentraati saab? Paneks ka meelerahustuseks väikese sörtsu juurde...

Mina ostsin Balti Autoosade AS`ist. (Mustamäe tee 18 A) Hea firma, suhtub poolehoidvalt ja toetavalt meie ettevõtmistesse. Kes sinna satub, viige varjupaiga poolt terviseid!
Vasta
#9

Sai ka eile ostetud vastav seade millega saab jahutusvedeliku testida. Kuna mul kanistrites vedeles vanu jahutusvedelikke, siis mõõtsin need üle- ühes kanistris oli seadme järgi u -21C ja teises -25C ning panin ööseks need õue. Hommikul näitas kraadiklaas -28C (raadios ütles -29C). Tulemused: -21C oli loksutamisel vedel umbes diiselkütte paksusega, lähemal vaatlusel oli näha tihedalt 4-5mm pikkuseid lapikuid jääkristalle. -25C aga täiesti vedel, jääkristalle oli vaid väga üksikuid.
Vasta
#10

Suure huvi pärast sooviks teada, mis seadet omad? Ja palju maksis?
Vasta
#11

muuseumipapa Kirjutas:Aga antifriiside jaoks on kaks skaalat : Propylene ja Ethylene. Vast keegi aitab määratleda kasutuselolevate jahutusvedelike koostist. Koolis ei olnud keemia just lemmikõppeaine ...

Too täna tavalisim roheline "siirup" on etüleenglükool. Muid ei tea.

loll on loll olla.
Vasta
#12

Usun samuti, et kõik kaasaegsed jahtusvedelikud on pms etüleenglükooli vesilahused. Muid lisandeid (inhibiitoreid) vaid näpuosatäis - nt korrosiooni vastu jms...

Vähemalt 1940-50te aastate Vene autoalastes raamatutes räägitakse mitte tosoolist ega antifriisist, vaid just etüleenglükooli vesilahusest! Kusagil (kas see polnud Anohhinis või oli ka Litvinovis) oli toodud ära vahekorradki ja nende temperatuuritaluvus. Ehk siis oli eeldatud, et autojuht saab kätte kontsentraati (kui saab)...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#13

muuseumipapa Kirjutas:Suure huvi pärast sooviks teada, mis seadet omad? Ja palju maksis?
Ei maksnud suurt midagi- 55.- ainult! Siin pilt sarnasest seadmest. Tundub tegemist olevat mänguasjaga aga lausa puusse vast ei pane, sest see minu kanistris olnud -25C jahutusvedelik oli kunagi mõõdetud United Motorsis ja sealgi oli tulemus sama. Pigem mõõdab asi piisava varugaSmile
Vasta
#14

Rohelised/sinised on kindlasti etüleenglükooli peal. Kontrollimiseks võib tilgakest keeleotsaga proovida, peaks magus olema. Punased vedelikud on uuemad vastupidavamad ja nende koostist ei tea.

täna hommikune -30 osutus autodele natuke liiast olema. Käivitumine vaid 20% e. 5-st ühikust (naabritega kokku) käivitus 1 ilma kõrvalise abita (83a, LC diisel!), 1 koos stardiabiga, 1 ühik viskas liigtihke õli (10w40 poolsünt) tõttu filtrivahelt õli välja ja ülejäänud 2 ootavad kevadet.

veel tarkust
-30 juures murduvad ka muidu pehmed plastmass detailid, N akukorpuse servad, käivituskaablid, plastmass kronsteinid kapoti all jne jne.
Roolivõimu õli (ATF) lõpetab voolamise. diislilisand, mis peaks parandama kütuse külmataluvust allapoole 20C, on pudelis täielikult tahkunud Smile

hugus@tehnoabi



Vasta
#15

hulgus Kirjutas:täna hommikune -30 osutus autodele natuke liiast olema. Käivitumine vaid 20% e. 5-st ühikust (naabritega kokku) käivitus 1 ilma kõrvalise abita (83a, LC diisel!), 1 koos stardiabiga, 1 ühik viskas liigtihke õli (10w40 poolsünt) tõttu filtrivahelt õli välja ja ülejäänud 2 ootavad kevadet.
Mässasin täna naabri Lada 112 käivitamisega 3,5h! Ei aidanud Start akulaadija ega ka soojapuhuriga mootori soojendamine. Lõpuks oli abi teistkordsest küünalde kuumutamisest gaasipliidil.
hulgus Kirjutas:veel tarkust
-30 juures murduvad ka muidu pehmed plastmass detailid, N akukorpuse servad, käivituskaablid, plastmass kronsteinid kapoti all jne jne.
Eile suutsin oma autol ära lõhkuda plastikust kapoti toestusvarda fikseerijaSad Seda juppi vist lammutusest kindlasti ei leia.
Vasta
#16

toetusvarda fikseerija kohapealt ei tasu nii pessimistlik olla, nii muuseas küsisin ka kui suvel fordilammutuses käisin, öeldi et suht tihti otsitakse, võeti riiulist, mingi kommiraha maksis ja polnud mingit probleemi.
Vasta
#17

metsamees Kirjutas:toetusvarda fikseerija kohapealt ei tasu nii pessimistlik olla, nii muuseas küsisin ka kui suvel fordilammutuses käisin, öeldi et suht tihti otsitakse, võeti riiulist, mingi kommiraha maksis ja polnud mingit probleemi.
Kunagi aastaid tagasi sai ühele Vectrale seda juppi otsitud ning Tartu lammarites laiutati vaid käsi!
Vasta
#18

Ei hakka uut teemat tekitama, läbustame selle ära.
Tahaks veel korra suurte tähtedega kirjutada: ETTEVAATUST ÕLITUSEGA, täna oli Tartu kesklinnas rohkem kui üks õlirida maas. Iga sae10w... õli ei sobi ikka -30 c pakasesse (kindlasti on ka neid mis sobivad). Tavotti ikka kanalitesse ei pressi ja kuskilt peab miskit järgi andma.
Vaatasin spets. üle SAE klassfikatsiooni pumbatavuse ja tahkumise alumised piirid, SAE 10w klassifikatsioonile vastava õli pumbatavuse piirtemperatuur peab olema ainult -25c, (võib olla madalam). Vene Lada ja Autool õlid olid 15W vastavuses. 5w sama temp. -30; ja 0w -35 C.

NASA, kui Sa kasutasid (peaaegu) puhast kontsentraati, siis tea, et puhta kontsentraadi külmumistemperatuur on kuskil -16-20 C. Alles veega lahjendamisel, hakkab see temperatuur langema. kuskil netis oli kena graafik, lahuse protsentide ja külmakindlusega.


Vasta
#19

hulgus Kirjutas:Tahaks veel korra suurte tähtedega kirjutada: ETTEVAATUST ÕLITUSEGA, täna oli Tartu kesklinnas rohkem kui üks õlirida maas. Iga sae10w... õli ei sobi ikka -30 c pakasesse (kindlasti on ka neid mis sobivad). Tavotti ikka kanalitesse ei pressi ja kuskilt peab miskit järgi andma.

Tallinnas sama lugu. Et ka hulk õliridasid maas.

Muide - kas külmaohtlikkus on kuidagi seotud ka sellega, kas mootoris on mineraalõli, poolsünteetiline või täissünteetiline? Ise olen (mootori säilitamise huvides) oma Lada 111le laksnud panna uuest peast peale Valvoline'i täissünteetilist...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#20

Valdo, vaata oma õli neidsamu numbreid mis ma siia kribasin. N. minu endine õli SAE10W40.
Maakeeli: mida väiksem number esimesena õli tähistuses, seda kõvemat külma kannatab. Mida suurem teine number, seda "paksem" kõrgetel temperatuuridel.

Sünteetiline baas võimaldab maksimaalselt alandada alumist temperatuuri, e. esimest numbrit ja hoida õli viskoossust, kõrgetel temperatuuridel (teine nr.) e. 5w50 õli on pumbatav -30 juures ja viskoossus säilib ka kõrgetel temperatuuridel
poolsünt õlid reeglina nii suurt temperatuuride vahet ei pea, tavaliselt algavad 10w -st ja ülemine on 40-50, ehk tavatingimustes kasutatav. (mitte meie arktikas ja sportmootorites suvel kuumaga)
Mineraal õlidest hea näide, Autool, ehk vene kasutatavaim õli, on minu mäletamist mööda 15w30 või oli isegi 20w30 (ei viitsi hetkel numbreid otsida), Mis tähendab talvel leeklampi karteri alla ja suvel kuuma ilmaga Moskvitshi mootoris keema minevat vedelikku.

edit:
Nasa666 Kirjutas:Arvan, et õli on teedel maas pigem karteri tuulutustoru(kontentsi külmumine) ummistuse pärast, kui liiga paksus õlis...

ehh, ma käisin täna õli vahetamas, ei olnud ma esimese, kes elukaaslase nööri otsas tõi, pidada olema täiesti tihe jama, et "puhub" õlifiltri tihendi minema, sinna pumbast otse tulek, aga tavott filtrist enam läbi ei mahu.


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne