[valdo]

Et mida ma kogun? Vanatehnikat, kui opereerida üldmõistetega.

Kui minna kitsamaks, siis tegelen vanaaegsete jalgrataste ning nende detailide ja muu atribuutika kogumisega juba viimased 22 aastat. Ehk siis see on mulle kõige südamelähedasem valdkond vanatehnikast.

Kui arvude keeles rääkida, siis... ca enamvähem 110 jalgratast peaks saama mingil kujul komplekti ehk siis neid ma loen jalgratasteks. Noh, umbes teist niipalju rattaraame ja muud pudipadi on sellele peale ehk ka. Doonoriteks peamiselt. Palju sellest meenutamas vanarauda või roostepuru rohkem kui ratast ennast. A la - pumbahoidja ja/või tollkeermes porilauakruvi pärast üleskorjatud totaalselt läbiroostetanud raam. Aga sealt see kruvi maha kiskuda on väiksem töö kui põlve otsas eristamatu replika valmistada.

Selle kogu paremik ehk siis 16 restaureeritud jalgratast on mul deponeeritud Kurtna mootorrattamuuseumisse hetkel. Mõnega väiksemat, mõnega suuremat vaeva nähtud, mõnega vaheaegadega lausa 5 aastat. Kevadest alates see siis jälle regulaarselt kõigile huvilistele vaadatav. Täpsem teave - http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=13402

Eks plaanid on tasapisi kollektsiooni huvitavamaid isendeid edasi restaureerida, aga aeg ning muud ressursid seavad omad piirangud. Loodetavasti saan igal aastal vähemalt ühe isendi lisaks vaatamiskõlbulikuks... viimased 10 aastat on see igatahes nii olnud.

Tegelikult olen vahel rumalusest endale hankinud ka muud vanatehnikat peale jalgrataste - seda mootorratastest ja statsionaarmootoritest kuni mõne veo- ja sõiduautoni välja. Osad taastamisel, osad taastamisootel, mingid plaanid on nende kõikidega.