Tegemata jäänud asjad: Muuga ringrada jt.
#41

Martti Kirjutas:
valdo Kirjutas:...viimane Hitleriaegse tehnoloogiaga 1950ndatel ehitet betoonteelõik ikkagi.
Nüüd Sa küll eksid ... praegugi kasutataval Tallinna-Maardu vahelisel tsementbetoonteel ei ole tegelikult saksa sõjavangidega mitte mingisugust seost.

Ma ei rääkinud sõnagi Saksa sõjavangidest, ma rääkisin TEHNOLOOGIAST, mida hakati siinkandis evitama peale Teist maailmasõda ning mida kasutati veel mõned ajad peale seda, kui sõjavangid olid lahkunud. Loe mu väide korralikult läbi.

See teelõik on sellesamuse tehnoloogia järgi ehitet.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 150 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, avatud R,L,P 11-18, muudel aegadel eelneval kokkuleppel
Vasta
#42

valdo Kirjutas:[quote=Martti]
[quote=valdo]

Ma ei rääkinud sõnagi Saksa sõjavangidest, ma rääkisin TEHNOLOOGIAST,
Lehitsedes vanu, EW aegseid pildiajakirju olen siin-seal kohanud ka enne sõda siin-seal lühemate teelõikude ehitamist, hoovide betoneerimist jne. Piltide järgi seal miskit erilist keerulist tehnoloogiat ei olnud: ehitati puidust raketis, maapind kaeti ühtlaselt kividega ja betoneeriti. Armatuuri üldjuhul ei kasutatud. Millised võisid Saksa tehnoloogia erisused olla?
Põhiliselt NLiidu karmi kliimaga piirkondades kasutati nn Tjumeni plaadi tehnolooogiat e. paigaldati tasaseks tambitud pinnasele armeeritud betoonplaadid-vahed täideti bituumeniga.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#43

valdo Kirjutas:Pigem on tegu nostalgilise objektiga - viimane Hitleriaegse tehnoloogiaga 1950ndatel ehitet betoonteelõik ikkagi. Veel mitte väga kaua aega tagasi (ca 30 aastat tagasi) oli kogu Narva (Leningradi) maantee selline.
Kui nüüd hoolikalt sinu väide läbi lugeda, siis jääb alles ikkagi üks ebatäpne fakt: Kogu Narva (Leningradi) maantee pole kunagi olnud betoontee, rõhutan sõna KOGU. Olid ainult teatud lõigud, üks Maarduni ja veel kaks lõiku- lausejupp artiklist: "mis paiknes maantee 22,8.-49,8. kilomeetril (lisaks üks 700 meetri pikkune lõik 50. ja 51. kilomeetri vahel)".
Mingi osa sellest võeti üles 2005.a. maikuus:
   

Eberhardile kommentaari kohta ütleks, et mingisugune armatuur seal sees siiski oli, aga ma olen selle pildi ära kustutanud, millel see näha oli.
Vasta
#44

Meelde nagu jäänud ka ,et betoontee oli Paldiski mnt Haabersti poolne ots(praegune linna suunduv osa)
Vasta
#45

PETSS Kirjutas:Meelde nagu jäänud ka ,et betoontee oli Paldiski mnt Haabersti poolne ots(praegune linna suunduv osa)
Männiku tee asfaltkatte all oli ka betoontee kuni linna piirini, nüüdseks juba mitu kuud tagasi üles võetud.
Vasta
#46

Ja ehitatud ?Kas esimese wabariigi ajal?
Vasta
#47

PETSS Kirjutas:Ja ehitatud ?Kas esimese wabariigi ajal?
Vabariigi ajal jah.
Vasta
#48

Leningradi mnt e. siis tänase seisuga Peterburi maantee ehituse kohta on ka lõik Eesti Maanteemuuseumi püsinäitust puudutavas raamatus "Tee Ajalugu".
Tegemist üsna ülevaatliku raamatuga, nii et kellel võimalus soetada, julgen soovitada.
Et autorikaitse teksti ei leidnud, julgen lisada ka nimet lõigu, skännitud kujul.


Manustatud failid
.doc Doc1.doc Suurus: 962.5 KB  Tõmbamised: 310
Vasta
#49

Aga kas keegi oskab põhjendada, miks betoonteid üldse ehitati, eriti eelmise vabariigi ajal? Mille poolest selline tee kivi- või asfalteest (mida ka ju eelmise vabariigi ajal juba rajati) üldse parem oli? Või oli betoon kui uus materjal lihtsalt moevärk ja seda pandi siis igasse võimalikku ja võimatusse kohta? Loogika ütleb küll, et kiviteest on betoontee vähem vastupidav, asfaldist nii ehituse kui hilisema remondi poolest kallim, aga noh, loogika võib vahepeal vigaseks ka osutuda.
Vasta
#50

keskealinevanur2 Kirjutas:Aga kas keegi oskab põhjendada, miks betoonteid üldse ehitati, eriti eelmise vabariigi ajal? Mille poolest selline tee kivi- või asfalteest (mida ka ju eelmise vabariigi ajal juba rajati) üldse parem oli? Või oli betoon kui uus materjal lihtsalt moevärk ja seda pandi siis igasse võimalikku ja võimatusse kohta? Loogika ütleb küll, et kiviteest on betoontee vähem vastupidav, asfaldist nii ehituse kui hilisema remondi poolest kallim, aga noh, loogika võib vahepeal vigaseks ka osutuda.

(Muna- või klomp-)kivitee versus betoontee - vast oli autostumine juba sedavõrd arenenud, et leiti, et kivitee raputab-koliseb-müriseb, betoontee aga mitte.

Betoontee versus asfalttee - vast leiti, et betoontee on vastupidavam ajahambale ja rasketele koormatele, samuti oli vast asfaltbetooni valmistamine üsnagi lapsekingades toona. Ja ega enne 1930ndaid (põlevkivibituumeni valmistamise algust Virumaal) ei olnud bituumenit ka saada Eestis.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 150 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, avatud R,L,P 11-18, muudel aegadel eelneval kokkuleppel
Vasta
#51

valdo Kirjutas:samuti oli vast asfaltbetooni valmistamine üsnagi lapsekingades toona. Ja ega enne 1930ndaid (põlevkivibituumeni valmistamise algust Virumaal) ei olnud bituumenit ka saada Eestis.

Tsement, nagu tollal öeldi, oli "kodumaa saadus", bituumen aga põhiliselt importkaup, seega märksa kallim materjal. Asfaltbetooni valmistamine-segamine käis olenevalt mahtudest otse tee-ehitusobjektil: segati käsitsi kas labidate-kühvlitega (nagu enamjaolt ka betoonisegu) või siis teehöövliga killustikuvaalu sulabituumeniga läbi segades.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#52

Lisan ühe teemakohase pildi eelmise aasta soojast suvest, mil betoontee kaks plaati maast lahti tõusid(soojuspaisumine)...
   
Vasta
#53

Lapsepõlwest mäletan kui nende plaatide vahele lauad hakkasid teepinnast kõrgemale tõusma.Mädanenud nad olid aga liiklust ikka segasid.
Vasta
#54

IIIFFFAR Kirjutas:
Regardman Kirjutas:
valdo Kirjutas:Viitna ümbersõit on praeguseni poolik. 1970tel oli reaalne võimalus töid kiirendada, kuid see magati maha.
Seda ümbersõitu enam ei tule ka, sest lihtsalt selle tee tammile kasvab juba noor mets ning ajaks kui plaanitakse seda ehitama hakata leitakse mingine muu variant.

Ma säälkandis eelmine sügis esimest korda omapäi ringi sõitsin ja Võsult tulles imestasin, et mis kuradi sild keset metsa. Arvasin, et ehk raudtee või midagi aga ei keskit, läks terake aega enne kui välja mõtlesin, mis seis tegelikult oli.

PS. Samas Viitna bensukas elasin ataki üle, ostes esimest korda 16 krooni eest benssu Smile 03.09.2005

KASSANÄE!!!
http://www.virumaateataja.ee/?id=96383

loll on loll olla.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne