Mul on võimalus osta mõni d4 mootor ja seega ka küsimus:
Kas d4 jääb kõvasti alla nt. d8 (või d6) mootorile?
d4 ikkagi kõige vanem, kuid samas olen lugenud, et d4 sidur ja ülekanne on hea, vähemalt võidusõidu võrride juures..
Räägitud veel 1 rõngaga kolvist, mis peaks ka iseenesest hea olema..
Huhh. Kui keegi küsiks minu käest, kas Moskvitš 2140 on parem kui M-400, siis mis ma talle vastaks? Mõnele meeldib ema, mõnele tütar - ehk siis mõni hindab 2140 paremaid dünaamilisi omadusi, mõni aga 400 stiilsust ja ajahõngu.
Isiklikult eelistaksin igal juhul D4 mootorit - kui see miski 1950ndate lõpu jalgratta peale monteerida, on ilus pilkupüüdev uunikum valmis. Ning veel see võrratu hääl, mida D4 sirgete hammastega peaülekanne sõidu ajal teeb - D5-D6-D8 kaldhammastega ülekande korral ei ole midagi sellist! Umbes nagu GAZ-51 sirgete hammastega käigukasti laulmisele ei ole moodsatel veoautodel midagi vastu panna
Ühte ma soovitan küll - kui soovid ehitada liikurit, millega võimalikult kiiresti sõita ja millel ei ole uunikuminduse seisukohalt mingit tähtsust, siis ära D4 mootorit võta. Las D4 mootor jääb nendele inimestele, kes vanasõidukitest ja nostalgiast lugu peavad - D4sid on maailmas ju D8test igal juhul kümneid kordi vähem alles!
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
1-rõngaga kolvi head omadused tulevad esile väga heade materjalide ning väga täpse töötlemise korral, kumbagi aga pole eriti D4 juures.
Siduril pole olulisi erinevusi.
Samas on D4-l "väike" magneeto, juhul kui püsimagnet on lahjaks jäänud, tekivad probleemid sädeme tugevusega.
Seega, nagu ka Valdo ütles, kui nostalgiaaspekti pole, siis tasuks D8-t eelistada.
materjali valikul eriti palju vist võimalusi ei ole...
kolvirõngad hallmalmist ja kolb alumiiniumsulam + hülss malmist.
Kunagi oli mul d4 mootoriga võrr ja see sõitis küll ilusasti, silinder oli tal vist d6/d8 oma..
Hetkel on ka üks mittekompaktne d4 mootor ja asi ei lähe käima teadmata põhjustel..
tõesti d4 jäta uunikumide kogujatele pigem vali kas d6 või d8.Endal on d6 ja siiiamaani töötab ilusti, ainuke probleem on sädemega(süütepooliga on mingi jama)
Õnnestus saada üks mutant - karteripooled d8, silinder pealt lame, seega d4 või d5.
Oleks tarvis välja selgitada, millised väntmehhanismi osad millisest mootorist on. Väntvõlli otsas kaldhammastega hammasratas, hooratta osad kinnituvad väntvõllile keevisliitega (paistab silindri avast sisse vaadates, karteri pooli pole teineteisest eraldanud).
Kolvi sõrme ja kepsu ülemise puksi vahel on kerge loks, kuigi kulumisjälgi
kummalgi ei paista. Kolvisõrme õnnestus liigutada külmal kolvil ilma abivahendeid kasutamata. Kolb on kiilumise tunnustega, kuid toasooja silindrisse kukub vabalt ja silindri ülaosas ka loksub tuntavalt. Kolb ja silinder lähevad kindlasti vahetamisele, kuid tahaks kindel olla, et keps ikkagi d8 oma on, seega, kas d8 kolvisõrm on jämedam, kui d4 oma?
Teine küsimus puudutab väntvõlli simmerlinge - kas ja kus peaks olema?
Väntvõll pöörleb ilma igasuguse takistuseta, nagu simmerlinge polekski (ära kulunud?).
Kolmas teema on karteripoolte eraldamine üksteisest, ehk kuidas hammasratast ja magneeto rootorit kõige valutumalt väntvõlli otsast eemaldada? Kui simmerlingid vaja vahetada, siis peaks karteri pooled laiali saama.
Neljas küsimus: kuidas või millega määritakse kaldhammastega hammasrattaid? Kas hammasratta poolses otsas pole simmerlingi ja küttesegus olev õli hoolitseb hõõrdepindade eest või tuleb mingi intervalliga konstaliini hammastele määrida?
Kui keegi soovib näha elusuuruses tuttuut D4-ja, siis võin lahkesti näidata. Täiesti juhuslikult on selline olemas koos paigaldusjubinatega jalgratta jaoks+ bensupaak. NB! Ei ole müügiks.
(Seda postitust muudeti viimati: 31-07-2006, 17:17 PM ja muutjaks oli valdo.)
haarald Kirjutas:Kui keegi soovib näha elusuuruses tuttuut D4-ja, siis võin lahkesti näidata. Täiesti juhuslikult on selline olemas koos paigaldusjubinatega jalgratta jaoks+ bensupaak. NB! Ei ole müügiks.
Äkki deponeerid selle Palmse tehnikamuuseumisse, kus oleks sellise asja õige koht? Nagunii - igapäevasõidukit temast ei saa ning kus siis oleks veel sobivaim teda hoida kui rahvale vaadatavana tehnikamuuseumis?
Muide - millise generatsiooni D4-ga on tegemist? Nimelt D4st on mitmeid eri versioone, mis erinevad nii tehasesildi, tagumise ratta hammasratta, kabruraatori, peaülekande kaanekuju jm poolest. Kaasfoorumlane oldmoped kui võrride/mopeedide Eesti üks suuremaid asjatundjaid ja spetsialiste teab neid asju muide peensusteni. (Mina nt sellist ümarate avadega taga-hammasratast ei ole oma ihusilmaga näinud, nagu kataloogis www.mois.ee/d4 näidatud on.)
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
(Seda postitust muudeti viimati: 01-08-2006, 23:53 PM ja muutjaks oli krister.)
haarald Kirjutas:Kui keegi soovib näha elusuuruses tuttuut D4-ja, siis võin lahkesti näidata. Täiesti juhuslikult on selline olemas koos paigaldusjubinatega jalgratta jaoks+ bensupaak. NB! Ei ole müügiks.
Huvi oleks olemas. Võiksid algatuseks pilte kuhulegi riputada.
Tahaks oma vanaisa võrri taastada. Oli teine ka jalgratta komplekti d4.
Mootor ja tagumine ketiratas on mul puudu, muu mudru peaks alles olema - paak, rutška, ketikaitsed, siduri kang.
Sverdlovskis toodetud jalgrattal on puudu porilauad ja leistang. Ratta raami on omal ajal ka pisut tuunitud - kahvlil on isetehtud vedrustus ning jalgratta raami lastud madalamaks. Eesmärk oleks taastada ta selliseks nagu ma seda lapsepõlvest mäletan.
Muuseas üllatusena märkasin oma Riias 1960-ndal aastal toodetud meestekal tagumise ratta alumise kahvli vasakpoolses küljes õgvendust, mis mõeldud ilmselt abimootori keti äramahutamiseks.
riivo Kirjutas:kas d4 mootoril, seal, kus uuematel on valatud, et mis D ta on, ongi alati needitud plaat andmetega või on see mingi ebaharilik nähtus?
Needitud plaat on D4 varaseimal seerial, ca 1957-58 vast. Kaasfoorumlane oldmoped võib Sulle valmistamisperioodi ajast ning teistest erisustest vast pikemalt pajatada (mida nii detailselt ei tea).
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
riivo Kirjutas:mul on ette näidata erinevatest juppidest kokku pandud võrrimootor, mille karteripooled aastast 57':
kas keegi näitab ka lipikut aastast 56'?
Minu näinud "muldvalusid" aastast 1957 (kõigil olnud seerianumbri alguses Г ) ja 1958 (seerianumbri alguses Е, И, Я, П ).
1956 näinud pole.
Kardan, et neid Eestis polnud. Kui neid peale katseeksemplaride olemaski oli.
Isegi '57.a. oli siinmaal üsna haruldus (sh juba 1970-80ndatel, kui sellist "mudru" veel palju liikus igapäevapruukimises).
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
![[Pilt: d4.jpg]](http://www.zone.ee/pakaak/d4.jpg)