[stihl]

Nonii, hulk õlut vahepeal merre voolanud, vaatasin, et vana teema oli üles soojendatud.

Pink, mis kunagi sai tehtud/osaliselt ka teha lastud, on ammu valmis, aga ise polnud seda kuni tänaseni kasutanud. (Pääsküla Volgaklub tegi sellega esimesena ühe Volga STW kere valmis)



Nüüd sain lõpuks ka ise proovida.

Peab ütlema, et superhea asi.
See, mis on osade jaoks vanaraud...

Äärmiselt ebapraktiline asi! Rändas vanametalli (need osad, mida ei õnnestunud korduvkastutda). Põhipuudused: Kole suur kobakas, võtab töökojas tarbetult ruumi, ülesseadmine ja mahavõtmine on üksinda üsna tülikas.

...on minu jaoks muutunud pea asendamatuks.
Korra sai päevas teda paar korda järjest külge-maha monteertud, ei olnud hullu, jõudis veel töödki teha...

Kui kere on hästi tasakaalus (alul ei saanud pihta, kuidas on parem kinnitada), on teda ikka sigakerge pöörata, sisuliselt käib asi kahe näpuga.
Ehk keevitad ühelt poolt (ntx. põhja), keerad teise külje ette, käiad maha, keerad uuesti tagas jne. Sellise väikese autokere (pildil Alfa Romeo GT 1974a) tegemiseks väga hea.

Loomulikult, enne kinnitamist, tegin korda sisemised ja keskmised (sel autol on; ilmselt valmistuti kabrioks) karbid, et keskelt kokku ei vajuks.

Kindlasti kavatsen seda kasutada ka asja kokkupanekul, praegu on kere maalri juures, kes kasutab seda põhiliselt, küll, ainult põhja värvimiseks.



ja peaaegu upside down:







P.S. Automaalrid, paljud teist üldse taluvad mõtet, et auto ülevärvimine tähendab terve auto värvimist, s.o. seest, väljast, põhja alt jne...
Enamusel, nagu praktika näitab, jookseb sisemine "kõvaketas" sellise jutu peale kokku...???
Mõnel vanal tegijal, nagu pildiltki näha, on ka "väline" olemas ja probleeme pole....