Lääne autod ENSV-s

(17-12-2023, 11:50 AM)Heigok Kirjutas:  Kuskil nõmmel ??
Ma julgeks võtta arvata, et tegemist võib olla praeguse Ugala tänavaga, mis kandis eelnevalt Leberechti nime, ning taamal on kergelt aimatav Vanemuise tänava ots.
Vasta

(18-12-2023, 23:09 PM)41Degree Kirjutas:  
(17-12-2023, 11:50 AM)Heigok Kirjutas:  Kuskil nõmmel ??
Ma julgeks võtta arvata, et tegemist võib olla praeguse Ugala tänavaga, mis kandis eelnevalt Leberechti nime, ning taamal on kergelt aimatav Vanemuise tänava ots.
Pildi asukohaks peaks olema punakirjaniku elukoht Ugala tn. 20. Kui vaadata Mapsis auto koha pealt Vanemuise tänava suunas, siis on näha sarnasust fotoga: tänava kerge käänak vasakule ja Vanemuise tänava ristmikku paremal ning auto vastas üle tee asuv jalgvärav, mille asukoht siiani muutunud ei ole. Väidetavalt esimene registreeritud ameerika auto ENSV-s. Buick oli Leningradist ostetud kasutatud trofeemasin, mis müüdi maha 1958.a. naise nõudmisel, kuna huvi auto vastu oli väga suur ja pidevalt olid auto ümber uudishimulikud inimesed. Poja mäletamise järgi müüdi auto kuskile Pärnu kanti, kus temaga olevat heinu veetud. Hilisemad teated autost puuduvad. Enne Buick-i sõitis Leberecht ZIM-ga. Hiljem elas punakirjanik Vana-Mustamäe tänav 20.
Vasta

Kuidas saab 1948.aasta Roadmaster olla trofeeauto, seda mu aju ei võta.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

(19-12-2023, 09:33 AM)Aspelund Kirjutas:  Kuidas saab 1948.aasta Roadmaster olla trofeeauto, seda mu aju ei võta.

No teoorias saab küll. Ida- ja Lääne-Saksamaa piir läks kinni 1952, Berliini müür aeti püsti 1961. Mujalt pärit masin, mis jäi idapoolele, oligi "trofee".

...
Vasta

(19-12-2023, 09:33 AM)Aspelund Kirjutas:  Kuidas saab 1948.aasta Roadmaster olla trofeeauto, seda mu aju ei võta.
Väga suure tõenäosusega on see tehasetähisega K (teine koht VINis) ehk Antwerpeni tehases koostatud isend ja võis kuuluda liitlasvägede mõnele Kindralile Berliinis. 1949 SDV tekitamisega võis vabalt saada trofeeautoks mõnele tiblakindralile... Ei ole üldse küsimust! Samamoodi võivad olla trofeeautod 60'te Tšehhi pillid peale Praha Kevadet jne!
Antwerpeni tehase täpsed andmed on teadaolevalt kadunud, neid K-märgisega 50'te lõpu ja eriti 60'te GM'e ja ka just kalleid Buicke tuleb aga siiani Euroopas küünidest välja.
Vasta

(19-12-2023, 09:33 AM)Aspelund Kirjutas:  Kuidas saab 1948.aasta Roadmaster olla trofeeauto, seda mu aju ei võta.
Loomulikult ei pretendeeri see ajalehe artikkel, kus on trofeeauto vihje, absoluutsele tõele, aga eks selles artiklis peitub ka mingi tõde auto kohta.

Rootsi Eesti Päevaleht (Estniska Dagbladet) 04.08.1982 nr. 59 artikkli "Näide sotsialismi tõelisest olemusest" Martin Chr. Rand: väljavõte:
Ta elas tänu oma loomingu ülimale sobivusele stalinistlike kirjandus nöudmistega täielikku luksuselu ja sõitis sõjajärgse Eesti kalleima autoga - sakslastest mahajäänud ameerika marki trofeemasinaga “Buick", millist ei olnud kasutada isegi tolleaegsetel parteituusadel!
Ja kelle kõrval maeti see mees pärast närust elutööd Metsakalmistule? Nii kohutav kui see ka ei ole, lamab ta kõrvuti Anton Hansen-Tammsaarega .

R. Parve (2010: 94) märgib, et Leberecht „läks upsakaks siis, kui ta sai laureaadiks. Siis ta ostis endale Ameerika auto – sel ajal, kui võideldi välismaa ees lömitamise vastu! Selle oli ta Leningradis turult ostnud, mingisuguse mereväeohvitseri käest. Hele­roheline, salati värvi Buick. (Ajakirjast "Keel ja Kirjandus" 1-2 2023 "Stalini preemia kui kirjanduselu nõukogustamise vahend Hans Leberechti näitel" Tõnu Tannberg)

Eesti Päevaleht LP 16.10.2015 "Punase kirjaniku uhke Buick" Gunnar Kobin:
Filmimees Enn Säde aga teatas, et on kirjanik Hans Leberechtile kuuluvat Ameerika autot Pärnus Kalevi tänaval oma käega katsunud. Tema veidi udusse kadunud mälestuse järgi võis see olla rohekas Buick.
Mida teab legendaarsest Buickist kirjaniku poeg Andrus Leberecht? „Mitte väga palju,” tunnistas ta. „Aga küllap ma temaga sõitsin. Mäletan, et see oli selline tõeline Ameerika auto.” Andrus Leberechti mäletamist mööda oli tegu 1948.–1950. aasta mudeliga. Auto polevat olnud päris uus, kui tema isa selle omanikuks sai. Eelmine omanik oli olnud keegi Leningradi [Peterburi] filmilavastaja. „Mu isa oli mingis mõttes ekstravagantne inimene, ju talle meeldisid uhked Ameerika autod. Ilmselt selle pärast ostis,” rääkis poeg. Ühtlasi märkis ta, et Buick müüdi 1958. või 1959. aastal ilmselt ema tungival soovil maha. „Selle autoga oli ju nii, et kui kusagil peatusid, oli kohe huviliste pilv ümber. Emale selline liigne tähelepanu ei meeldinud.”
Mis autost edasi sai, seda Andrus Leberecht lähemalt ei tea. „Kuuldavasti nähti seda Pärnu kandis. Räägiti, et sellega olla koguni heinu veetud… Ühesõnaga, auto rikuti ära.”

Õhtuleht 09.04.2016 Autod, mis panid liikluse seisma Urmas vahe: Koit Kaaristu andmeil oli esimene Ameerika auto, mis Nõukogude Eesti teedel tolmu mõõtis Hans Leberechti roheline Buick.
Vasta

Eks siis sellega on nii, et legendid kasvavad suuremaks kui elu ise.

Faktiks on see, et selline auto oli olemas ja otsene trofee ei saa ta olla. Küll osteti erinevate instituutide ja tehaste jaoks sisse välismaa autode näidiseid, et nende baasil oma joru ajada. Teine variant oli saatkondade sõidukid, mida ka siin realiseeriti. Juurdepääs oli neile küll vaid erilistel inimestel.

Venemaal on kunagi ilmunud ka koguteos nõukaperioodi lääne autodest, aga ma ei ole kindel, kas seal see Buick sees on.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

Seda Caprit pole siit teemast vist veel läbi käinud. 1990.

   
Vasta

Mäletan et vaatasin suvel võrgus mingit 1990 a tehtud kodulinti kus muuhulgas oli ka näha tankla järjekord. Vahel vilkus möödumisel küll mõni lääne auto saba vahelt, mis aga kõige enim mu tähelepanu kõitis oli valge Ford Taunus P5. Suhteliselt haruldane import sel ajal mu arust, väga suur ja vist mõni maa kallim kui impordiks eelistatud Datsunid-Passatid. Aga valgete numbritega oli, et siis arvatavasti mitte juba stagnatsiooniajal eestisse toodud.
Vasta

Mõned pildid NL ajal siiani jõudnud Opel Rekorditest. 

Pilt tehtud tõenäoliselt 1979. aastal. Pildil nähtav isevalmistatud haagiselamu on täna Järva-Jaanis Vanatehnika Varjupaigas. Auto omanik ja haagiselamu valmistaja on ka pildil.

   

See pilt peaks ka olema tehtud 1979. aastal Haapsalus

   

1983. aasta augustikuus Viljandis, Männimäel. 

   
Vasta

1978. aastal on Pärnu rajoonis forokaamera ette jäänud Plymouth Valiant ja Škoda 100. 

   

   

   
Vasta

FBst laenatud pilt. 
Paldiski mnt täika
[Pilt: img_1_1704517767856.jpg]
Vasta

(29-12-2023, 15:25 PM)indreksirk Kirjutas:  Mõned pildid NL ajal siiani jõudnud Opel Rekorditest. 

Pilt tehtud tõenäoliselt 1979. aastal. Pildil nähtav isevalmistatud haagiselamu on täna Järva-Jaanis Vanatehnika Varjupaigas. Auto omanik ja haagiselamu valmistaja on ka pildil.



See pilt peaks ka olema tehtud 1979. aastal Haapsalus



1983. aasta augustikuus Viljandis, Männimäel. 
Kas see võiks olla sama auto ärkamisaja lõpukuudel Luhamaa kordonil? Sattusin juhtumisi selle otsa.
Vabandan väikese pildi pärast, oli peidetud maalehe paywalli taga ning tuli google pildite cache’ist tõmmata.

Edit: tänud ksf-le Marko suurema pildi eest.
[Pilt: aee27000-d289-11eb-95c1-f98b6a77e961.jpg?noup&w=1200]

Selgub numbri järgi et tegu on hoopis teise autoga, arvatavasti Rekord C kupeega.
Vasta

(15-01-2024, 18:44 PM)valgeratsu Kirjutas:  Selgub numbri järgi et tegu on hoopis teise autoga, arvatavasti Rekord C kupeega.

Ei ole kumbki neist kupee. Mõlemad on kaheukselised sedaanid.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne