[Landy]

Teema algatamise mõte tekkis \"euronumbrite\" teemat lugedes.
Kindlasti on meie hulgas kodnike, kes uurinud ja kogunud Eesti territooriumil läbi ajalookasutatud  numbreid ning nende ajalugu.

Äkki viitsib keegi siia kirjutada sellest teemast lähemalt ning võimlusel ka piltidega illustreerida. Ehk milliseid numbreid ja mis ajavahemikul on Eestis läbi mitme riigikorra (Tsaari Venemaa, EW, Saksa okupatsioon, NL, EV) kasutatud.

[valdo]

1944-82 ehk siis teise N. Liidu perioodi numnbrimärkidest vaata aadressilt: http://www.autogallery.org.ru/y/ynomera.htm

[valdo]

Veel peale 1944 numbrimärkidest:

1. Kollased numbrid (1946-60ndad), kuju PP 00-00. Alustati RR (slaavi tähed, kirjapilt PP) seeriast ja liiguti teise tähega vene tähestiku tähti pidi edasi; jõudes välja RH (PX) seeriani ja minu andmetel kaugemale mitte. Seega olid olemas seeriad RR, RS, RT, RU, RF ja RH, Vähemalt RR, RT ja RU seeriat anti välja ka mootorratastele (oman nimetet isendeid).

2. Mustad numbrid, kuju 00-00 EAA. Eesti jaoks oli kaks seeriat: (tagurpidi-E)S seeria algul ja EA seeria pärast (seeriad vahetusid ca 1970-71). Viimase tähe järgi sai reeglina ära öelda, kas tegu oli era- või asutuse autoga.

3. Alates 1982 (valged numbrid) oli kasutusel EA seeria, tähtede-numbrite paigutus oli era- ja asutuse autodel erinev. Seda kuni 1990. aastani, mil asutuste numbreid ja ka valitsusautode eriseeriat ES hakati numbripuudusel välja jagama ka eraautodele.

1990te algul läksid kõigepealt sundvahetusse need N. Liidu numbrid, millel slaavi tähed sees; 1990te lõpul aga kõik N. Liidu numbrimärgid.

[valdo]

Nüüd siis sellest, millliseid musta numbri seeriaid millistele sõidukiklassidele anti. Taastatud minu mälu põhjal 1970-80tel aastatel tehtud vaatluste alusel.

Esialgu ES seeria:

ESA - eraautod, kollase numbri massvahetus
ESB - väga vähe levinud (pole kohanud, võis olla eraautodel)
ESV - asutuste autod (kollase numbri massvahetus vast)
ESG - asutuste autod (kollase numbri vahetus vähemalt osalt)
ESD - minu andmetel mootorrattad (vähe kohanud)
ESE - asutuste autod
ES(katusega Z) - asutuste autod
ESZ - mootorrattad
ESI - asutuste autod ja ka mootorrattad osalt
ESK - asutuste autod
ESL - asutuste autod, minu andmetel viimane asutuste autode seeria enne musti numbreid
ESM - mootorrattad (vähemalt osalt kollase numbri massvahetus)
ESN - pole kohanud
ESO - pole kohanud (vast pole välja antud)
ESP - pole minu andmetel välja antud
ESR - pole minu andmetel välja antud
ESS - pole minu andmetel välja antud
EST - valitsuse autode eriseeria, esimene number 0, teise numbri järgi sai kindlak määrata \"kanguse\" astme
ESU - pole minu andmetel välja antud
ESF - pole kohanud (vast pole välja antud)
ESH(X) - mopeedid (väga väike number)
ES(kõik tagumised susinad) - ei tea, et oleks välja antud
ES(Ju) - pole kohanud (vast pole välja antud)
ES(Ja) - eraautod

[valdo]

Nüüd siis mustade EA seeriast (Osa 2):

EAA - eraautod ja mootorrattad
EAB - eraautod (anti välja ühena viimastest mustadest 1980te algul, vähemalt osalt)
EAB - eraautod
EAG - asutuste autod
EAD - mootorrattad (ja vast ka eraautod)
EAE - asutuste autod
EA(Z-katusega) - eraautod
EAZ - eraautod
EAI - asutuste autod
EAK - nii asutuste autod (vähesel määral) kui ka eraautod (suuremal määral)
EAL - pole kohanud (ei tea, kas on välja antud)
EAM - mootorrattad (võib-olla osalt eraautod?)
EAN - asutuste autod
EAO - asutuste autod
EAP - eraautod
EAR - eraautod
EAS - eraautod
EAT - eraautod + osalt mootorrattad
EAU - eraautod
EAF - asutuste autod
EAH (kirjapilt X) - eraautod, anti välja ühena esimestest EA seeriatest 1973
EA(konksuta susin) - eraautod
EA (konksuga susin) - asutuste autod
EA(Ch) - eraautod
EA(tagurpidi-E) - eraautod + vist ka mootorrattad
EA(Ju) - asutuste autod
EA(Ja) - eraautod

Võin eksida, kogu nimekiri on taastatud 1970-80tel nähtu põhjal mälu järgi. Igasugused parandused ja täiendused on siia ajaloo jäädvustamise huvides väga teretulnud.

Minu andmetel hakati ES seeria asemel EA seeriat välja andma kusagil 1970-71 vahetusel. Seega EA-d väljastati ca 1970-82.

[valdo]

Valgetest numbritest 1982-92

Kuju A 0000 EA (esimene täht väiksem ja liikus piki vene tähestikku) - kasutati eraautodel. Eriseeria O 0000 EA (nn \"oinanumber\") oli kasutusel joobnuna sõitnud juhtidel ja muude raskete eksimuste sooritajatel, mille sõiduki numbrimärgid läksid teatud ajaks sundvahetusse O-seeria omade vastu.

0000 EAA (viimane täht liikus piki vene tähestikku) oli kasutusel asutuse autodel.

Nii A 0000 EA kui ka 0000 EAA said minu andmetel täies mahus välja antud. Tekkinud numbrikriisis anti 1990. aasta paiku välja veel numbrimärke kujul EAC 0000 (st tähed ja numbrid omavahel vahetatud). EAC 0000 seeriast olen näinud ainult C (slaavi S) seeriat, teiste seeriate väljaandmise kohta puuduvad mul andmed.

0000 (tagurpidi-E)ST oli valitsusautode eriseeria ja ka ainsad numbrimärgid ES seeriast, mida valgete numbrite juures välja anti. Viimased EST-numbrid anti numbrinappuses tavalistele eraautodele. Mingil lühikesel ajal (ca 1991) oli valitsusautode eriseeria ka 0xxx EAO.

[valdo]

1930te autonumbrid olid kujul 36/¤ A-0000

Seletus:

36 - aastaarv (iga aasta peale automaksu maksmist anti uus number)

/ - tegelikult horisontaalne murrujoon aastaarvu ja ¤ vahel

¤ - väljaandja templi jäljend numbrimärgil

A - identifitseeris linna/maakonna, A oli näiteks Tallinn

0000 - number, oli olenevalt välja antud numbrimärkide arvust ühe- kuni neljakohaline.

[Aspelund]

ES seeriaga on vist veel ka see erinevus autodel ja mootorratastel, et nende suurus on erinev. Mopeedi numbrid olid seejuures veel kõige väiksemad mootorsõidukile antud numbrid.

Eraldi teema olid veel militaarnumbrid, mis olid must põhi/valge number, kuid millel oli vaid kaks tähte. Nende väljaandmise loogika kohta mul info puudub.

Viimane koht, kuhu anti veel kollaseid numbreid, olid traktorid. Need said kollase taustaga numbreid veel 80-ndatel, kuid neil oli kiri TP.

Asp

[mrali]

Kärudele jagati N.ajal minuteada igatsugu seeriaid,mis algasid nii tavalise kui ka tagurpidi E-ga.Levinumad vast siiski EA ja (E)S.,seeriad EE,EK,ET,ER,ES rändasid enamaltjaolt vist traktoreile.
Aga mul isa töö juures vedeleb üks veneaegse järelveetava keevitusagregaadi vrakk,millel küljes veel säärane haagisenumber **-** (Ja)(Ja).Huvitav,kas sihukesi seeriaid anti kah Eestis välja???

ES seeriaga on vist veel ka see erinevus autodel ja mootorratastel, et nende suurus on erinev. Mopeedi numbrid olid seejuures veel kõige väiksemad mootorsõidukile antud numbrid.

Eraldi teema olid veel militaarnumbrid, mis olid must põhi/valge number, kuid millel oli vaid kaks tähte. Nende väljaandmise loogika kohta mul info puudub.

Viimane koht, kuhu anti veel kollaseid numbreid, olid traktorid. Need said kollase taustaga numbreid veel 80-ndatel, kuid neil oli kiri TP.

Asp

[smolin]

1930te autonumbrid olid kujul 36/¤ A-0000

Autonumbrid olid vaheldumisi ühel aastal valge kiri mustal põhjal, järgmisel must kiri valgel. Numbrimärgi mõõtmed olid 366 x 140 mm.
Linnade/maakondade tähised:
A - Tallinn
B - Tartu
E - Narva
H - Harjumaa
J - Järvamaa
L - Läänemaa
P - Pärnumaa
N - Petserimaa
S - Saaremaa
T - Tartumaa
R - Valgamaa
V - Viljandimaa
U - Virumaa
O - Võrumaa

[valdo]

Viimane koht, kuhu anti veel kollaseid numbreid, olid traktorid. Need said kollase taustaga numbreid veel 80-ndatel, kuid neil oli kiri TP.

Traktoritele ja muule liikurtehnikale antud kollaseid numbreid ei maksa ära segada enne 1959-64 autodele antud kollaste numbritega - ainus asi, mis neid kahte ühendab, on värvikombinatsioon: must kollasel.

Kui 1959-64 vahetati kollased numbrid mustade vastu, muutusid numbrite-tähtede kujud. Kollasel numbril on kõik sümbolid peal kitsa ümara profiiliga valtsiga, mustadel numbritel on profiil aga laiem ja sageli kolmnurkne. Nn traktorite kollased numbrid on kõik valmistatud nn mustade numbrite valtside-matriitside järgi, st nende tähed/numbrid sarnanevad mustade numbrite omadega. Kollane värv valiti vast nende eristamiseks autotehnikast, kuigi seda eristas juba ka kuju - tähti oli 3 asemel 2 ja liikurmasinatel oli viimase tähe järgi madal kiri TR-R (slaavi tähed, lühend sõnast TRAKTOR) ja haagistel PR-P (lühend sõnast pricep, vene keeles haagis). Muide, autode haagiste numbrimärkidel oli ka kaks tähte kolme asemel, kuid PRICEP oli välja kirjutatud.

Ning lõpuks - kollased liikurmasinate-traktorite numbrid ilmusid palju hiljem, kui autodel kollased numbrid mustade vastu vahetati. Varem ei käinud traktoritele üldse numbrimärke ega peetud nende üle ka riiklikku arvestust. Millal traktoritele numbrid ilmusid, ma ei tea täpselt vastata, 1964 neid igatahes veel ei olnud, aga 1970te keskpaigas olid nad juba kindlalt olemas. Vast mõni targem tollast ajastut mäletav inimene nimetab ka aastaarvu.

Minu teave toetub (osalt) 1964. aastaga dateeritud 9. mai kolhoosi pildialbumi andmetele - see näitab enamikele autodele musti numbreid, mõningatele autodele veel viimaseid kollaseid ning traktoritel pole seal numbreid üldse.

[mrali]

Tuli meelde veel,et 1980.aasta olümpiaregati jaoks olevat tehtud ka miski eriline numbriseeria (vist OM).Kas on see väide tõsi ning mihukesed need välja nägid?

[valdo]

Aga mul isa töö juures vedeleb üks veneaegse järelveetava keevitusagregaadi vrakk,millel küljes veel säärane haagisenumber **-** (Ja)(Ja).Huvitav,kas sihukesi seeriaid anti kah Eestis välja???

Vene ajal liikus tehnikat ka liiduvabariikide vahel üsna palju igasuguste otsevahetuste, fondiväliste hangete jm sellise näol. Autode ja nende numbrite arvestuse üle oli tollal üsna range kontroll, kuid traktorite ja eriti haagiste omade üle palju vabam. Nii jäi arvatavasti pagan teab kust saadud agregaat-haagis siin liikurmasinate registrisse võtmata ning vana (Ja)(Ja) seeria numbrimärk asendamata ning maha kruvimata. Vene ajal vaatas ju igasugustele spetstehnika-kärudele miilits palju lohvakamalt kui praegu politsei - enamikul neist polnud üldse mingeid pabereid. Ka ei pruukinud see keevitus üldse hoovis väljas käiagi.

Kindlalt ei ole see numbrimärk välja antud Eestis. Kas tegu on traktori- või autohaagise numbrimärgiga, annab vastust värviskeem ja ka kirje - autodel oli PRICEP välja kirjutatud, traktoritel oli lühend PR-P.

[valdo]

Tuli meelde veel,et 1980.aasta olümpiaregati jaoks olevat tehtud ka miski eriline numbriseeria (vist OM).Kas on see väide tõsi ning mihukesed need välja nägid?

Pole Eesti pinnal näinud. Kindlalt oleks mulle see 1980. aasta kandis teeliikluses silma hakanud ja meelde jäänud.

[valdo]

Veel ajaloolistest numbrimärkidest - 1944-46 (ehk enne kollaseid numbreid) oli lühikest aega kasutusel Vene ennesõjaaegsed ehk mustad numbrid (mustal taustal valged kirjad).

Autodel sarnanesid need kujult ja sümbolite asetuselt hilisemate kollastega (kaks tähte ja neli numbrit), kuid mootorratastel olen ma näinud neid kahepoolsena, esiporilaua peale kinnitatult sarnaselt eestiaegsetega. Kindlalt oli Eesti jaoks kasutusel seeria (tagurpidi-E)T, muid kahjuks ei tea Olen (kui mälu mind ei peta) näinud ka ladina tähtedega seeriat ER, mis võis pärineda ka küll aastaist 1940-41, sest nt Läti kasutas sel perioodil Vene standardi numbrimärke ladina tähtedega.

Ma usun, et keegi targem suudab mind enne 1946 mustade numbrite osas täiendada, sest ma olen näinud väga väheseid isendeid (erinevalt hilisematest ja eestiaegsetest).

[PETSS]

Minu mäletamist mööda vahetasid kollased numbrid välja just EAA seeria mustad numbrid.Eesti riigi alguses olivad ka rohelised KAT seeria omad aga nondega tuli palju pahandust ja need keelati ära.Need olid sama tähendusega nagu praegast PROOV numbrid.Kui keegi mäletab olid vene ajal ka katseautodel numbrid 00-01 proba.

[mrali]

Minu mäletamist mööda oli miski sarnane jaotus (kas era-või ametisõiduki number) ka 70ndatel välja antud Harry Taidre raamatus \"Inimene,sõiduk,tee\",kus ka tollased automüügi-iseehitamise reeglid sees.Ehk sealt saab nõks täpsustusi.
Ja miski udune mälestus mul on,et vähemalt seeria ESP oli siiski olemas...

Nüüd siis sellest, millliseid musta numbri seeriaid millistele sõidukiklassidele anti. Taastatud minu mälu põhjal 1970-80tel aastatel tehtud vaatluste alusel.

Esialgu ES seeria:

ESA - eraautod, kollase numbri massvahetus
ESB - väga vähe levinud (pole kohanud, võis olla eraautodel)
ESV - asutuste autod (kollase numbri massvahetus vast)
ESG - asutuste autod (kollase numbri vahetus vähemalt osalt)
ESD - minu andmetel mootorrattad (vähe kohanud)
ESE - asutuste autod
ES(katusega Z) - asutuste autod
ESZ - mootorrattad
ESI - asutuste autod ja ka mootorrattad osalt
ESK - asutuste autod
ESL - asutuste autod, minu andmetel viimane asutuste autode seeria enne musti numbreid
ESM - mootorrattad (vähemalt osalt kollase numbri massvahetus)
ESN - pole kohanud
ESO - pole kohanud (vast pole välja antud)
ESP - pole minu andmetel välja antud
ESR - pole minu andmetel välja antud
ESS - pole minu andmetel välja antud
EST - valitsuse autode eriseeria, esimene number 0, teise numbri järgi sai kindlak määrata \"kanguse\" astme
ESU - pole minu andmetel välja antud
ESF - pole kohanud (vast pole välja antud)
ESH(X) - mopeedid (väga väike number)
ES(kõik tagumised susinad) - ei tea, et oleks välja antud
ES(Ju) - pole kohanud (vast pole välja antud)
ES(Ja) - eraautod

[6631]

Veel peale 1944 numbrimärkidest:

2. Mustad numbrid, kuju 00-00 EAA. Eesti jaoks oli kaks seeriat: (tagurpidi-E)S seeria algul ja EA seeria pärast (seeriad vahetusid ca 1970-71). Viimase tähe järgi sai reeglina ära öelda, kas tegu oli era- või asutuse autoga.

3. Alates 1982 (valged numbrid) oli kasutusel EA seeria, tähtede-numbrite paigutus oli era- ja asutuse autodel erinev. Seda kuni 1990. aastani, mil asutuste numbreid ja ka valitsusautode eriseeriat ES hakati numbripuudusel välja jagama ka eraautodele.

1990te algul läksid kõigepealt sundvahetusse need N. Liidu numbrid, millel slaavi tähed sees; 1990te lõpul aga kõik N. Liidu numbrimärgid.

Mõned täpsustused Tallinna busside numbrite põhjal.

Viimase kollase numbri sai LAZ-695 garaazinumbriga 1, RH 88-83, välja antud 1.10.1959. Sama aasta lõpul tulid esimesed bussid mustade ESG-numbritega.

ESx/EAx vahetus mais 1971. 3.5.71 anti välja 44-88 ESK, 10.5.71 - 00-22 EAK.

Kollaste numbrite massilist vahetust ei toimunud. Tallinna bussidest vahetati kollane number veebruaris 1971 viimastel ZIL-127-tel, mis said numbri 40-70...40-73 ESK. Samuti sai siis numbri 34-55 ESK eelviimane Ikarus-66 nr.28.

Valged numbrid ilmusid välja suvel 1980 enne olümpiamänge. Tallinna bussidest vahetati 26 Ikarus-260-le number 0123 EAA...0148 EAA. Nemad tohtisid sisse sõita Pirita olümpiakeskuse alale. Mõned Ikarus-250-d said ka valge numbri (0235 EAA jt.)

[mrali]

KAT-idega olid jah miskid segadused (vist kasutati liiga vabalt)
Aga N.ajal olid välismaalaste jaoks ka sellised numbrid:täht (enamasti C) ning kuus numbrit. Kui õieti mäletan,olid need umbes sarnase mõttega nagu praegused kollased (EE*-seeria).Ilmselt anti selliseid numbreid välja ka kagebiitide töö lihtsustamiseks...

Minu mäletamist mööda vahetasid kollased numbrid välja just EAA seeria mustad numbrid.Eesti riigi alguses olivad ka rohelised KAT seeria omad aga nondega tuli palju pahandust ja need keelati ära.Need olid sama tähendusega nagu praegast PROOV numbrid.Kui keegi mäletab olid vene ajal ka katseautodel numbrid 00-01 proba.

[PETSS]

Esimesed valged numbrid tulidki ölümpia ajaks.Need anti neile autodele mis teenindasid olumpiaküla.Isegi TAKi bussid ,mis tegid Piritalt erireise kesklinna olid valgete EAA numbritega.Oli ka eraldi seeria OL(vene ell)M ,mis olid kõige kõvematel klemmidel.